Warning: Trying to access array offset on false in /data01/virt42511/domeenid/www.arendus.1kdigital.com/kultuuriveeb/htdocs/wp-content/plugins/page-scroll-to-id/malihu-pagescroll2id.php on line 414
ühismeedia – Sirp
Toeta
Otsi

ühismeedia

  • Reedel algab festival „HeadRead“

    Ta toimub siiski, olgugi tavalisest väiksemas mahus. Reedel, 28. mail saab Tallinnas hoo sisse kirjandusfestival „HeadRead“.

    Festivali esimese sündmusena avatakse reedel kell 15 Tammsaare pargis fotograaf Dmitri Kotjuhi näitus. Dmitri Kotjuh on aastate jooksul pildistanud arvukalt festivalikülalisi: Margaret Atwood, Michel Faber, A. S. Byatt, Ljudmila Ulitskaja jt.

    Vabas õhus peetakse ka kõik teised festivali „HeadRead“ üritused: luulekava, kirjanduslikud jalutuskäigud, loengud, orienteerumine jm.

    Festivali „HeadRead“ peetakse kolm päeva, 28.–30. maini. Festivali kava leiab veebilehelt headread.ee. Osalejatel palutakse end registreerida aadressil retk@headread.ee. Sündmused on tasuta.

  • Gümnasistide esseevõistlus

    Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanike Liit kutsuvad gümnaasiumiõpilasi osalema Viivi Luige esseistikast tõukuval esseevõistlusel „Kui on pime, saa ise lambiks“.

    Gümnasistidel palutakse kaasa mõelda sellistel teemadel nagu olemise saladus, elujulgus ja surelikkuse tunnistamine, kirjanduse roll maailma saladuse väljendamisel ja selles, kuidas olla inimene, argipäeva halluse ja ülemvõimuga toimetulemine, töö ja pühendumine, tõde, iroonia ja nali.

    Innustust võib saada Viivi Luige esseekogumikest „Pildi ilu rikkumise paratamatus“ (2017) ja „Selle kevade tervitus“ (2020) ning Viivi Luige ja Hedi Rosma ühisteosest „Ma olen raamat“ (2010), kust pärineb ka esseekonkursi pealkiri. Mõtteid võib ärgitada Viivi Luige, Joonas Hellerma ja Aija Sakova vestlus „Kirjandus kui sõnaks saamise kunst“ (Youtube, aprill 2021).

    Esseevõistlus on seotud Viivi Luige läheneva 75. sünnipäeva tähistamisega. Parimate tööde autorid kutsutakse novembrikuus esinema kirjaniku loomingule pühendatud ettekandepäeval.

    Võistlustöö esitamise tähtaeg on 4. oktoober 2021. Rohkem infot leiab Eesti Kirjandusmuuseumi veebilehelt (www.kirmus.ee).

  • ,

    Arhitekt Andres Sevtšuki loeng tänavate elujõust

    Loengusarja ELAV RUUM järgmine külaline on arhitekt Andres Sevtšuk. Kolmapäeval, 26. mail kell 18 toimuvas e-loengus räägib ta nii Eesti kui ka maailma linnade näitel elujõulisest ja inimsõbralikust tänavaruumist. Loengut saab jälgida nii Zoomis kui ka arhitektuurimuuseumi Facebooki lehel.

    Loeng on eelkõige tänavatest – nende olulisusest ühiskonnale, sellest, kuidas tekib tänavatele liikuvus ning teatud kohtadele ka ettevõtlus. Linna tänavad loovad tihtipeale linna karakteri, mida igaüks tajub ja millega kokku puutub. Millised tegurid mõjutavad inimeste liikuvust või tänavail ja nende äärsetes hoonetes toimuvaid tegevusi? Miks paiknevad kaubandus-, teenindus- ja toitlustusasutused, kohalikud keskused ja peatänavad just teatud kohtadel aga mitte teisal? Mida saavad avalikud asutused, arhitektid ja planeerijad ära teha, et neid ruumilisi maakasutusmustreid positiivselt mõjutada?

    Andres Sevtšuk on arhitekt, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnateaduste ja -planeerimise dotsent. MIT-s juhib ta ka linnauuringute laborit City Form Lab. Oma töös ühendab ta linnaplaneerimise, aktiivse liikuvuse ja ruumianalüüsitehnoloogia valdkondi. Ta on välja töötanud võrgustumisanalüüsi meetodid, mida kasutavad jalgsi liikuvate inimvoogude modelleerimiseks ning võrgustunud piirkondade koordineeritud maakasutuse ja transpordiarengu uurimiseks teadlased ja praktikud üle maailma. Hiljuti andis ta kirjastuse Penn Press alt välja raamatu Street Commerce: Creating Vibrant Urban Sidewalks  („Tänavakaubandus: kuidas luua elujõulisi jalgtänavaid“).

    Elav Ruum on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus muuseum tutvustab populaarses vormis siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie ehitatud keskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele ja täiendab muuseumi püsinäitust „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi kuni tänapäevani.

    Varasemad Elava Ruumi sarja kohtumised on järelvaadatavad siin: https://arhitektuurimuuseum.ee/tegevused/elavruum/

    ELAV RUUM
    Andres Sevtšuk
    26. mail 2021
    E-loeng https://us02web.zoom.us/j/85905151837?pwd=Y1pmZDdEYWJmbEk5bDFjWDE0YkFkZz09
    NB! Otseülekanne ka arhitektuurimuuseumi Facebooki lehel
    Moderaator Carl-Dag Lige
    Toetaja Eesti Kultuurkapital

  • ,

    Kirjanduslik kolmapäev 26. mail Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli L A V A K A V A

    Kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Maja musta laega saalis 26. mail kell 18!

    Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli abiturientide
    L A V A K A V A
    “Ei räägi me poliitikast…”

    Esinevad Pauliine Põldmaa, Anne Mari Saks, Torm Thor Niimann, Hanna Laura Sarv, Joosep Anton, Inger Kivari, Marta Lee Krall, Aleksander Amos Nigesen, Loore Laimets, Mikk Saard, Ellen Jõgi, Erik Hermaküla, Henrik Ratas, Leonhard Sass Taalmaa

    Juhendaja Tõnis Rätsep

    Sündmus on kahes osas (vaheajaga) ning toimub paralleelselt musta laega saalis ja veebiülekandena Eesti Kirjanike Liidu YouTube’i-kanalis (www.youtube.com/c/eestikirjanikeliit_EKL).

    NB! Saali täituvusele kehtivad piirangud, palume mõistvat suhtumist.

    Külalistel on kohustuslik kanda maski.

     

  • ,

    Valgevene meeleavalduste plakatite näitus “Ma tulen välja” Eesti Kirjandusmuuseumis

    Teisipäeval, 25. mail kl 15 avatakse keskkonnas Teams Valgevene meeleavalduste plakatite näitus “Ma tulen välja”,

    millega on Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees võimalik tutvuda kuni jaanipäevani.

    2020. aastat peetakse Valgevenes rahva ärkamise aastaks. Rahvarohkete, kuid rahumeelsete protestidega on inimesed näidanud üksteisele ja kogu maailmale, et 26 aastat kestnud president Aljaksandr Lukašenka režiim peab lõppema.

    Näitus on pühendatud 2020. aasta Valgevene meeleavalduste plakatitele. Naljakad, julged, liigutavad, teravad – sellistena tõmbasid nad tähelepanu Valgevene ühiskonna probleemidele, aga ka valgevenelaste loovusele ja huumorimeelele.

    “Nii pikk, jõuline ja samas rõhutatult vägivallatu protest ei saanud mitte tekitada imetlust. Järsku näitasid valgevenelased end teisest küljest. Sajad tuhanded läksid tänavale. Nad aitasid ja toetasid üksteist, ignoreerides seda, mis neid varem hirmutas, ning teadvustades, millega nad riskivad. Mõne nädala pärast ilmus Valgevenes midagi, mida ei saa ära võtta – sündis kodanikuühiskond. Tundus, nagu oleks meid üksteisele näidatud, ja me hakkasime üksteisele meeldima.” Nii kirjutab eessõnas raamatule “Ma tulen välja” selle autor Lesha Pearce. Selle aasta aprillis ilmunud raamatusse on kogutud üle 350 protestiplakati pildi, millest väike osa avaneb meie näitusel. Valgevene fotograafid Aliaksei Kolbun ja Olya loL’ loovad ettekujutuse, milline see protest välja nägi ja milline ühtekuuluvuse õhkkond tänavatel valitses. Plakatid avavad keelelis-kultuurilise vaatenurga, mille kaudu avaneb rahvalik hinnang toimunule.

    Näitus on austusavaldus kõikidele sadadele tuhandetele meeleavaldustes osalejatele, kes näitasid julgust ja valmidust seista oma tuleviku eest rahumeelselt, aga kindlalt.

    Avamisel saavad sõna Eesti-Valgevene Ühingu juhatuse liige Yulia Rebase, raamatu “Ma tulen välja” koostaja Lesha Pearce ning näituse fotograafid Aliaksei Kolbun ja Olya loL’.

    Näitust ilmestab valik Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus leiduvaid valgevene kirjanike tõlkeid ja folkloristika osakonna teaduskoostöö tulemusi valgevene kolleegidega.

    Avamise veebilink: Click here to join the meeting

    Näituse korraldas Eesti-Valgevene Ühing MTÜ. Näitust toetavad Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

     

  • ,

    Tartu Kunstimuuseum kutsub kandideerima näituseprojekti „Noor Tartu” konkursil

    Tartu Kunstimuuseumil on hea meel kuulutada välja avatud konkurss näitusesarjas „Noor Tartu“ 2022. aastal osaleva kunstniku valikuks. Tartu Linna toetusel 2017. aastal alustatud näitusesarja eesmärk on populariseerida ja toetada noorte Tartuga seotud kunstnike loomingut.

    Tartu Kunstimuuseumil on hea meel kuulutada välja avatud konkurss näitusesarjas „Noor Tartu”. Näitus toimub Tartu Kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis (29 m2) vahemikus 12.02.2022—28.03.2022.

    Tartu Linna toetusel 2017. aastal alustatud näitusesarja eesmärk on populariseerida ja toetada noorte Tartuga seotud kunstnike loomingut. Varasemalt on valitud kunstnikeks olnud Sten Eltermaa (2017), Keiu Maasik (2018), Mirjam Hinn (2019) ja Siiri Jüris (2020).

    Kandidaat valitakse avatud konkursi kaudu. Konkurss toimub vahemikus 17.05.2021—01.08.2021. Osalenute seast valib kunstniku välja Tartu Kunstimuuseumi töötajatest koosnev komisjon. Otsus avalikustatakse hiljemalt augusti keskpaigaks.

    Tartuga seotud noore kunstniku all peame silmas kedagi, kes on Tartust pärit, Tartus (kunsti)hariduse saanud või Tartus kunstnikuna tegutsev kuni 35-aastane inimene. Valiku eelduseks on ka senine vähene näitusekogemus. Kasutatavatele meediumitele piiranguid ei ole.

    Kui tunned ennast eelnevas kirjelduses ära ning leiad, et Sinu looming on aktuaalne, isikupärane või muul moel meeldejääv, ja soovid kandideerida „Noor Tartu” konkursil, siis saada hiljemalt 01.08.2021 aadressile mae.variksoo@tartmus.ee oma näituseidee projekt, motivatsioonikiri (kuni 1 A4), senist loomingut tutvustav portfoolio ja CV.

    Valituks osutunud kunstnikul on võimalus luua näitus koostöös Tartu Kunstimuuseumi kuraatorite ja tiimiga. Samuti kaasneb projektiga kunstnikutasu ja eelarve nii näituse produktsiooniks kui ka trükise väljaandmiseks (sisaldab kuraatori intervjuud kunstnikuga, tema lühibiograafiat ning teoste tutvustusi).

    Lisamaterjalid: https://drive.google.com/drive/u/1/folders/145cPbWSXW2X98YbE7GEEBV3bKXFZhDax

     

  • Müürilehe peatoimetajaks saab Aleksander Tsapov 

    Ajalehe Müürileht uueks peatoimetajaks valiti senine kultuuritoimetaja Aleksander Tsapov.

    Aleksander Tsapov on ajakirjanik ja kultuurikriitik, kes on viimased kolm aastat töötanud Müürilehe kultuuritoimetajana. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Kunstiteaduse- ja visuaalkultuuri instituudis ning Brasiilia Audiovisuaalses Instituudis. Enne Eestisse naasmist töötas ta Rio de Janeiros filmide ja telesarjade järeltöötluse produtsendina. „Müürilehe eesmärk on olla avatud platvorm, kuhu saavad koonduda värsked mõtted, kriitilised sissevaated, eetiline ajakirjandus ja põhjendatud usk parema maailma võimalikkusesse. Nüüdiskultuuri häälekandjana on Müürileht ka noorte autorite pesitsuspaigaks, olgu nad alustavad esseistid, vabamõtlejad, illustraatorid või fotograafid. Minu viimase kolme aasta töö lehe kultuuritoimetajana on andnud põhjaliku sissevaate kohaliku meedia ja kultuuri hingeellu, millest tulenevalt võtan uue väljakutse peatoimetajaks asumisega vastu ootusrikkalt. Mõistagi suur tänu Helen Tammemäele pika pühendumise eest Müürilehe väljaandmisel ja edu uutes tegemistes. Nüüd lähen ja panen aga seemned idanema,” sõnas Tsapov.

    Viimased üksteist aastat ajalehte juhtinud Helen Tammemäe uueks peatoimetaja ametiajaks ei kandideerinud. „Müürileht esindab kõike seda, mis on Eesti kultuuriruumis värske ja uus ning Aleksander on kultuuritoimetajana toonud viimastel aastatel leheveergudele üksjagu värsket verd nii sõnas kui ka pildis, nii et ma usun, et tema peatoimetaja rolli asumine muudab lehe ligipääsetavamaks nii nooremale põlvkonnale kui annab hea sissevaate teemadesse, mille kallal kohalik loomerahvas töötab,“ ütles Tammemäe. „Aleksandri kasuks räägib kindlasti ka asjaolu, et ta orienteerub väga hästi erinevates formaatides, mida nüüdisaegse meediaväljaande juhtimine eeldab – ma loodan, et Müürilehest leiab lähiaastatel rohkem kajastusi ka helis ja pildis ning et selle väljundid muutuvad Aleksandri eestvedamisel veelgi mitmekesisemaks,“ kommenteeris Tammemäe uue peatoimetaja valikut.

    Uue peatoimetaja valis komisjon koosseisus Mart Meri, Maia Tammjärv, David Vseviov, Vilja Kiisler, Berk Vaher, Ragne Kõuts ja Valner Valme.

    Aleksander Tsapov asub tööle uue hooaja algusest ehk 6. augustist.

     

    Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegsete mõttevoolude häälekandja, mis töötab avatud ja mitmekesisust toetava ühiskonna heaks ning on ilmunud alates 2008. aasta veebruarist. Alates 2018. aastast annab lehte välja SA Kultuurileht.

  • ,

    Soome-ugri teemalised näitused Eesti Rahva Muuseumis

    Eesti Rahva Muuseumis on käimas soome-ugri aasta, mis tipneb juuni keskel VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressiga. Veebruarist alates on ERMis avatud unikaalne soome-ugri rahvaid kajastav fotonäitus „Rahvas – see tähendab inimesi“. Sel nädalal avati kaks uut temaatilist näitust.

    ERMi B-fuajees on vaatamiseks väljas näitus „Hõimude hällimail“, kus eksponeerime 1070-ndate aastate lõpus Rein Marani poolt üles võetud fotosid. Fotod on tehtud filmi „Linnutee tuuled“ ekspeditsiooni ajal. Rein Maran: „„Ärge oodake sellelt näituselt fotokunsti avastusi või tõsiteaduslikke etnograafilisi dokumente. Need on näpsatud parajasti siis, kui käed-jalad ja silm olid vabad filmikaamerast. „Linnutee tuulte“ poolteist aastat (1976–1977) kestnud matkadel ei olnud niisuguseid hetki palju. Vaevalt nendele fotodele jäädvustatud inimestest keegi enam elavate kirjas on. Ka enamik nende kodupaikadest on tsivilisatsiooni surve all tundmatuseni muutunud.”

    Muuseumi A-fuajees on avatud Loit Jõekalda kogudel põhinev näitus “Kiviaja graafika”. Näitus koosneb frotaažtõmmistest ja fotodest, mis jäädvustavad hetki esiajaloolisest kunstipärandist. Tõmmised on tehtud kaljujooniste leiukohtades, kus on säilinud kaljuraiendeid, näiteks Äänisjärve (Onega) ja Valgemere Karjalas, Umba ja Ponoi jõel Koola poolsaarel ja Altafjordi kaljudel Põhja-Norras.

    Näitus “Kiviaja graafika” on üleval 4. augustini ning “Hõimude hällimail” 31. augustini, sissepääs antud näitustele prii. ERM on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–18.

  • ,

    Pallase tekstiiliosakonna näitus “TÄHENDUSED” Uue Kunsti Muuseumis, Pärnus

       NÄITUS “TÄHENDUSED”
    Piltvaibad Pallase tekstiiliosakonna metoodilisest fondist
    Uue Kunsti Muuseumis.
    Avamine 25.mail kell 17.00

    Näitus TÄHENDUSED avab ukse Pallase tekstiiliosakonna metoodilise fondi kõige kaugematesse soppidesse ja tutvustab valikut kahekümne viie aasta vältel valminud gobeläänidest. Näitust eksponeeriti esmakordselt aprillis 2021 galeriis Pallas piirangute tõttu suletud uste taga, nüüd avaneb vaatajal võimalus näha valikut väljapanekust Uue Kunsti Muuseumis, Pärnus.

    Piltvaiba kursus on Pallase tekstiili õppekavas kolmandal õppeaastal ja igal kord alustavad uued tudengid erineva teemaga. Selleks hetkeks on üle poole õpingutest läbi ning kogemusi töötamiseks kompositsiooni, värvi ja materjaliga on kogunenud omajagu. Nii saab gobelääntehnika tundmaõppimise kõrval keskenduda tähendusele, teose sõnumile ja leida selle avamiseks just autorile sobiv väljendusviis. Kõrvuti kursusetöödega on näitusel eksponeeritud ka mitmed lõputööd. Gobeläänidele on jõudnud autoritele olulised inimesed ja sündmused, kohtumised ja dialoogid, kodukoha või kodulinna kogemus. Peategelane töödes on enamasti aga autor ise, olles kord nähtaval ja kord nähtamatul moel pildil osaline.

    Uue Kunsti Muuseumis avaneb vaatajatel võimalus valikut töödest ka lähemalt uurida, avastada materjali peidetud tähendusi ja saada tuttavaks autorite käekirjadega ning hoomata teemade ja kavandamise võimaluste muutumist läbi kahekümne viie aasta. Mitmed autoritest on tänaseks tuntud tegijad, Andero Kalju videotuuri Tartus galeriis Pallas eksponeeritud ulatuslikust väljapanekust saab näha siit: http://bit.ly/tähendused

    Tudengite piltvaibasemestrit on läbi aastate juhendanud professor Aet Ollisaar, tööde valmimisele on kaasa aidanud osakonna meistrid Kaire Saan (Kukk), Veinika Västrik, Liina Kool ja Marju Roos.

    Näitus Uue Kunsti Muuseumis : 26.05-29.06.2021
    Näituse kujundaja on Madis Liplap.
    Näituse kuraatorid on Aet Ollisaar ja Madis Liplap.

    Uue Kunsti Muuseum
    Rüütli 40a, Pärnu
    avatud iga päev 11.00-18.00
    www.mona.ee

    Maarja Leola. Vähem loba rohkem tegusid.
    Anett Niine. Õed.
    Maarja Tamjärv. Vaikelu teekannuga, detail.
    Triinu Pungits. Marilyn.

     

  • ,

    Värvikirev köitekunstinäitus ERMi raamatukogus

    Anni Vallisalu töö näituselt.

    Juunikuu lõpuni on Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus avatud Eesti Köitekunstnike Ühenduse poolt korraldatud köitekunstinäitus “Scripta manent VI”. Näitus on jätkuks mullu ARS Projektiruumis toimunud rahvusvahelisele näituskonkursile, kus osales 130 kunstnikku 15 riigist.

    „Scripta manent“ (ladina keeles ’kirjutatu jääb’) toimub Tallinnas iga viie aasta järel.
    Käesolevale näitusele on valitud 26 eesti kunstnikku, kes on köitnud Valdur Mikita  tekstikogumikku „Forestonia. Estwald. Mine metsa!“, mis kajastab eestlaste mõttelaadi ja eestluse eripära. Kolmekeelne kogumik on välja antud koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega. Väljapanek pakub põnevaid kunstilisi lahendusi ja tehniliselt virtuoosseid näiteid elujõulisest köitekunstist.

    Rahvusvaheline žürii valis välja kolm võrdväärset kõrge kunstimeisterlikkuse ja säravalt novaatorliku ideega paelunud köidet, mille autorid pälvisid näituse peaauhinna – Kuldraamatu. Lisaks anti välja 10 ergutusauhinda ning kaks parima tudengi köite auhinda ja ilmus kataloog.

    Näitusel osalevad: Tiina Kraav (Kuldraamatu auhind), Dina Aller (Parima tudengi auhind – Eesti Kunstiakadeemia), Anni Vallsalu (Parima tudengi auhind – Kõrgem Kunstikool Pallas), Tiia Eikholm, Rene Haljasmäe, Eve Kaaret, Sirje Kriisa, Rünno Kulver, Maila Käos, Ivi Laas, Kert Lokotar-Reimann, Rein Maantoa, Rutt Maantoa, Ruuda Maarand, Lennart Mänd, Kaire Olt, Kadri Paloveer, Jaana Päeva, Maarja Roolaht, Tähti Roostalu, Naima Suude, Signe Taremaa, Tulvi-Hanneli Turo, Irmeli Vaher-Jaanson, Tiiu Vijar ja Esta Voss.

    Näituse korraldustoimkond pälvis Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali 2020 aastapreemia.

    Väljapanek Eesti Rahva Muuseumis jääb avatuks 30. juunini ning on vaadatav teisipäevast reedeni kell 10–17.

     

     

Sirp