Sirp

Eesti maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas teeb igati suurepärast alus- ja rakendusteadust, eriti tahan juhtida tähelepanu uuele uurimissuunale, mis üritab biomassina väärindada meil ohtralt vohavat mikrovetikat, et kasutada ära kohalikku biotoorainet uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, mis on igati kiiduväärt tegevus. Timo Kikas annab hea ülevaate kogu bio- ja ringmajanduse kontseptsioonist kui tervikust, tal on rõhuasetused läbi […]

Uus, peaminister Kristen Michali juhitav valitsus astus ametisse. Parem hilja kui mitte kunagi, aga miks see pidi nii kaua aega võtma? Oli ju palju kindlamalt ennustatav kui näiteks Hispaania võit jalgpalli EMil, lausa paratamatult juhtuvana ammu ette teada, et Kaja Kallas ei jää aastani 2027 peaministriametis oma „raskete ja ebapopulaarsete otsuste vilju nautima“, vaid läheb […]

Kujuta ette olukorda, kus sa oled teiste inimeste tegevuse tõttu õige pea kaotamas kõike eluks vajalikku: vett, toitu, õhku, kodu ja sidusat ühiskonda. Mida sa oleks siis valmis tegema elu kaitseks? Eelmisel nädalal tuli Suurbritanniast uudis, et viis keskkonnakaitseliikumise Just Stop Oil aktivisti mõisteti neljaks-viieks aastaks vangi. Nende süü: Zoomis koosoleku pidamine kiirteel vägivallatu kliimameeleavalduse […]

Hiljuti pälvis heakskiidu Euroopa Liidu looduse taastamise määrus. Sellega on üle Euroopa seatud eesmärgiks hakata taastama metsi, rohumaid, märgalasid, jõgesid, järvi. Ja mitte ainult maamaastikke. Selle otsuse mõju ulatub ka linna ning parandada ja üles ehitada tuleb ka linna ökosüsteeme. See tähendab linnade teistmoodi planeerimist kui seni ning roheluse ja looduse võtmist võrdsena majade, teede, […]

Kui küberturvalisust puudutav juhtum ületab korduvalt kohalike tavauudiste künnise,1 on paslik teema andmelühiskonnas üles võtta. Välismaise tarkvara- ja küberturvalisuse ettevõtte CrowdStrike – sellise väljendi kasutusest hiljem mõnevõrra pikemalt – tarkvarauuendus läks sedavõrd nässu, et arvukatel Windowsi operatsioonisüsteemi masinatel tekkis üleilmne digikooma. Küberturvalisuse lipulaevaks peetud ettevõttel CrowdStrike õnnestus pealtnäha rutiinse tarkvarauuenduse käigus kogu maailma lennundus-, tervishoiu-, […]

Ukraina sõjas on kätte jõudnud tõe hetk ehk välja on kujunenud teatud objektiivne reaalsus, kus on selgeks saanud, et kummalgi poolel, ei Ukrainal ega Venemaal, ei ole piisavat ülekaalu, et tuua sõja käiku otsustavat muutust. Sellel taustal ilmutab end üha selgemini paratamatus alustada läbirääkimisi, kuid probleemiks on see, et initsiatiiv on praegu Venemaa käes ja […]

Mõeldes dokumentaalfilmidele, mis on jõuliste visuaalidega suurele linale toonud Venemaa Ukrainasse sissetungi jõledused, meenuvad otsekohe kaks: „20 päeva Mariupolis“ ja „Ukraina vabatahtliku päev“1. Viimast võib mõneti võrrelda Oleh Sentsovi juhuse läbi sündinud uue filmiga „Reaal“2, mis esilinastus juuli alguses Karlovy Vary filmifestivalil. Nende kauge hingesuguluse taga pole mitte vorm või filmimise viis, vaid keskendumine konkreetsele […]

Ma kasvasin ajal, mil materjalid olid inimese silmist ja kätest kadunud. Pilves, kus asjad ilmusid justkui tühjast õhust. Kuskil kaugel karjatati ja treeniti materjale aina uuteks liidesteks ja vidinateks, mis uhkusega istutasid end mu noore aru substraati, kuhu ei jäänud kohta angervaksale ega vokile, millega vanaema üritas mind tutvustada. Ma kasvasin küborgiks. Minust sai digierootiline […]

Jevgeni Zolotko isikunäitus „Aadama saladus“ Kumu kunstimuuseumi 5. korrusel 31. V 2024 – 5. I 2025. Kuraator Triin Tulgiste-Toss (1987–2024). Jevegeni Zolotko viimane näitus on tumemeelne. Tumedad toonid valitsevad lakkamatult. Pildid on alati mustvalged või on nende polükroomsus taandatud paarile kahvatule värvile; videod samuti mustvalged. Esemed on tumedad, hallid või roostekarva. Kui mõni kujude rida […]

Keset südasuve, kui valitsuses peeti koalitsioonikõnelusi ning jõuti järjega haridusvaldkonnani, lõhati meedias kriitikapomm: avalikustati Jaak Aaviksoo juhitud töörühma koostatud analüüs, mille järeldusena kuulutati kõrgete hariduskulude peamiseks põhjuseks liiga kallid nn luksuskoolid. Seetõttu ei pidavat saama maksta õpetajatele kõrgemat palka. Sellist hinnangut peavad arhitektid äärmiselt ebaõiglaseks ning püüan allpool selgitada, miks. Kuigi igas kriitikas on alati […]

Nina Stener Jørgensen on urbanist, Taani kuningliku akadeemia nooremprofessor ja Eesti kunstiakadeemia külalislektor. Juunis kaitstud doktoritöös seostas ta arhitektuuri ja küberneetika, analüüsis kolme 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses ehitamata jäänud, kuid omas ajastus uudset, arvutitehnoloogia vaimustusest kantud arhitektuuriprojekti ja seda, kuidas küberneetiliste võimaluste kaudu loodeti kasutajatelt andmeid koguda. Mida uut avastas ta linnaloome […]

21. ASSITEJ maailmakongress ning laste ja noorte vaatajate etenduskunstide festival „Uue maailma hääled“ 24. V kuni 1. VI Kuubas. Viimastel aastatel on minu teatrihuvi liikunud lavastuste poole, mille sihtrühma ma ise ei kuulu. Mitmesugused uurimused ja osalemine Salme Reegi teatriaastaauhinna žürii töös on mind veennud, et noored vaatajad on teatrimaailmas ülioluline, kui mitte kõige tähtsam […]

R.A.A.A.Mi „Pärsia viimase keisri mõrv“, autor Bahram Beyzaie, lavastaja Barzu Abdurazzakov, kunstnik Riina Vanhanen, valguskujundus Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Riina Maidre, Marion Tammet, Jarmo Reha ja Jaan Tristan Kolberg. Esietendus 4. VII Kernu mõisa küünis. Tuleb tunnistada, et R.A.A.A.M on meie suveteatrit taas rikastanud nii sisult kui ka vormilt eripärase lavastusega. […]

Mis eristab Kristina Birk-Vellemaa „Sekspositiivseks“ harjumuspärasest raamatust, on selle jaotumine tekstiks ja tühjadeks ridadeks. Tühimikud on jäetud lugejale-kaasautorile, et too saaks lisada oma mõtted ning anda seeläbi raamatule selle tõelise väärtuse. Aktiivselt ennast reflekteerimata pole raamatust suuremat kasu. Teos pole struktureeritud õpiku kombel ega ole mõeldud süstematiseeritud informatsiooni omandamiseks. Mõningate kõrvalepõigetega lähtub see püüdest tutvustada […]

Inglise keeles kirjutav Malaisia kirjanik Tan Twan Engi kolm romaani on jõudnud mitme maineka auhinna nominatsiooni ja võiduni. Esikromaani „Vihmaand“ eest pälvis Tan Twan Eng 2007. aastal Bookeri preemia. Teise romaani „Õhtuste udude aed“ (2012) pärjati ta aga näiteks Walter Scotti auhinnaga, millega tunnustatakse ajaloolise sisuga ilukirjanduse autoreid. „Õhtuste udude aia“ eesti tõlge (Triin Tael, 2015) […]

Kirjastus Eesti Raamat andis maikuus tõlkekirjanduse programmi „Hieronymus“ toetusel välja Dmitri Merežkovski triloogia „Kristus ja Antikristus“ esimese osa „Jumalate surm. Julianus Usutaganeja“. Arvestades teose märgilisust ja tähtsust kirjandusloos, väärivad tutvustamist nii autor kui ka nimetatud triloogia. Dmitri Merežkovski (1865–1941) oli üks vene sümbolismi ja modernismi rajajaid, kelle looming mõjutas tugevasti teiste hulgas Sigmund Freudi, Andrei […]

Andrei Belõi romaan „Peterburi“ on tõeline suurteos, mille kõrvale on nüüdiskirjandusest väga raske midagi võrdluseks tuua. Aastatel 1913-1914 almanahhis „Sirin“ ilmunud romaan on kirjutatud mitmes mõttes kadunud ajastul: näiteks mõjutas toona kogu peenemat Euroopat okultismi taassünd.1 Belõi romaani temaatika ongi paljuski sünkroonis tollal eriti saksa kultuuriruumis valitsenud okultse fooniga: loodi ohtralt igasuguseid salapäraseid loože ja […]

Teaduskonverents „EUPOP 2024“ 1. – 3. VII EMTAs, korraldajad Euroopa Popkultuuri Assotsiatsioon ja Rahvusvaheline Popkultuuri Instituut eesotsas Turu Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Konverents „EUPOP 2024“ oli seekord keskendunud piiridele, aga olgu kohe öeldud, et teemasse suhtuti loomingulise vabadusega. Järgnev põgus ülevaade keskendub ettekannetele, mille kese oli muusikas, ehkki tähelepanuväärseid arutelusid oli ka nt […]

Filmiajakirjanik, õppejõud ja filmi­uurija Jaak Lõhmus lahkus meie hulgast tänavu 29. juunil 69 aastasena. Kohtusime Jaaguga nädal varem reedel, 21. juunil Telliskivi Literaadis. Soovisin teda küsitleda seoses oma Tartu ülikooli teatriteaduse doktoritöö teadusartikliga, mille teemaks on „Siirdeajastu institutsionaalsed muutused Eesti teatri- ja filmivaldkonnas – võrdlev analüüs“. Eesmärgiks on võrrelda Eesti teatri- ja filmivaldkonna institutsionaalseid muutusi […]

Olen kosmopoliit. Igal pool olen nagu kodus. Lahkun kahjatsemata, saabun ükskõikselt. Mul pole kahju kuskilt lahkuda ning mul on ükskõik, kuhu välja jõuan. Ometi olen pärit mingist kindlast kohast. Mul on sünnikoht, lapsepõlvemaa, koolikant. Ma ei saa eirata seda, et mul on eriline side mingite kohtadega ehk et ma olen kolklik. Olen kolklik. Mu kodu […]

Olen sel suvel olnud metsas. Mul on selleks ka igasuguseid praktilisi õigustusi, aga ennekõike kustutan janu loodusele lähemal olemise järele. Tunnetan end ühena looduse kehadest, samastun nendega.  Jõe kohal üksteise ümber spiraalitavad ja lahkarvamust lahendavad kajakad. Päikesesse sirutuv kanada kuldvits, kellel oma uuel kodumaal vaba voli mesiselt võimutseda. Väike tigu kuldvitsal, kelle teelehele poetan. (Mida […]

Eesti-Saksa kultuurisild on muutunud ühe tugisamba võrra hapramaks: 4. juuli õhtul lahkus teispoolsusse kitarrist, arranžeerija, muusikakirjastaja ja kitarriprofessor Boris Björn Bagger (sõprade ringis BBB). Küllap kõlavad tema kitarrihelid juba taevaste inglikooride saateks. 6. märtsil 1955 sündis Saksamaal eesti juurtega perre muusikaandega õnnistatud poisslaps. Noormeheikka jõudnuna asus ta Karlsruhe ja Freiburgi muusikaülikoolides õppima muusikateadust ja kitarri. […]

IX Seedrioru laulupäev 28. VI – 1. VII Kanadas. Eeloleval sügisel möödub 80 aastat suurpõgenemisest, mis sundis 80 000 eesti­maalast maha jätma oma kodumaa. Põgenemisele pühendatud näituste ja temaatiliste trükistega antakse edasi maarjamaalaste pooleli jäänud (elu)-lugusid, lõhutud perede ja katkirebitud armastuse lugusid, aga ka uskumatu saatuse ja õnnesärgis sündinute lugusid. Mäletama peab, et kurjus ei saaks […]

Ugala teatri „Süsteem“, autor Ben Lewis, tõlkija, dramatiseerija, lavastaja, lava- ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskujundaja Villu Konrad, videokujundaja Margo Siimon. Mängivad Marika Palm, Rait Õunapuu, Martin Mill, Alden Kirss ja Tanel Ingi. Esietendus 13. IV Ugala teatri väikeses saalis. Sattusin hiljuti peale Valle-Sten Maiste mõne aasta tagusele tekstile, kus seisab: „Meie […]

Aldous Huxley Keskus Tallinnas Tarmo Johannese Tallinna tuuri „Tumesoe“ Philip Glassi ja Allen Ginsbergi kammerooper „Hydrogen Jukebox“ IX Seedrioru laulupäev tänavakunstifestivali rahvusvaheline näitus „Peitus“ näitus „Sugu ja lugu“ Ugala teatri „Süsteem“ In memoriam Aino Lehis In memoriam Ants Ander In memoriam Boris Björn Bagger In memoriam Hagi Šein In memoriam Indrek Ude In memoriam Margarita […]

„Sugu ja lugu“ Fotomuuseumis kuni 26. I 2026. Kuraator Annika Haas. Fotomuuseumis on eksponeeritud piltniku ja kuraatori Annika Haasi valik Eesti muuseumi- ja erakogude XX sajandi kehapiltidest. Näituse ampluaa on mõnusalt lai, Haas esitleb siivsaid akte, vahvaid eksperimente, amatööride ja meistrite veiderdusi, kunsti ja pornograafiat. Raevangla seintel rippuv „Sugu ja lugu“ on kirev ja intensiivne […]

Lahkunud on tagasihoidlik, vaikne inimene. Elupõline toimetaja, kes ühtejärge kolmkümmend viis aastat – enam kui kolmandiku sajandit – hoolitses tegevtoimetajana ajakirja Akadeemia jõudmise eest trükki, lugejateni. Akadeemia tegevtoimetaja ametis oli Indrek Ude alates taas käivitatud ajakirja esimesest numbrist aprillis 1989 kuni käesoleva aasta kevadsuveni. See on 12 toimetatud numbrit igal aastal, ühtki kuud vahele jätmata. Tema hoole […]

Tarmo Johannese Tallinna tuuri „Tumesoe“ esimene kontsert 1. VII Von Glehni teatris. Tarmo Johannes (bassflööt, ristflööt, pikoloflööt, naturaalsarv ja elektroonika). Kavas Tarmo Johannese ja Jacques Iberti muusika. Tarmo Johannes on aktiivse interpreedi ja pedagoogina Eesti nüüdismuusika raudvara. Alates sajandivahetusest on ta osalenud mitme uue muusika ansambli loomisel ja töös, sealhulgas ansambel U:, Resonabilis, hilisemal ajal […]

Philip Glassi ja Allen Ginsbergi kammerooper „Hydrogen Jukebox“ 17. VII (esietendus 6. VII) Noblessneri valukoja Nobeli saalis „Nargenfestivalil“. Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja ja videokunstnik Veiko Tubin, koreograaf-lavastaja Ingmar Jõela, valguskunstnik Priidu Adlas. Osades Ivo Uukkivi (lugeja), Maria Listra (sopran), Karis Trass (metsosopran), Iris Oja (metsosopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Tamar Nugis (bariton) ja […]

62aastaselt lahkus meie hulgast muusik, helilooja, arranžeerija, muusika­pedagoog ja poliitik Tonio Tamra. Tonio Tamra õppis praeguses Viljandi Paalalinna Koolis, Viljandi Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis (praegu Muba osa), Heino Elleri Muusikakoolis ning lõpetas 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Lepo Sumera kompositsiooniklassi. Aastatel 1994–2003 töötas ta haldusprorektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tema tööülesannete hulka kuulus […]

19. juunil suri 78 aasta vanuselt teleajakirjanik, endine ETV peadirektor ja teleteadlane Hagi Šein. Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. keskkooli ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal. Seejärel oli ta teleaja­kirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 […]

Lahkunud on legendaarne estoonlane, koloratuursopran Margarita Voites. Aastatel 1955–1957 õppis Margarita Voites Tartu Ülikoolis bibliograafiat ning astus õpingute kõrvalt ülikooli näiteringis üles ka Imre Kálmáni opereti „Montmartre’i kannike“ nimiosas. Tänu lavastuse menule jättis ta õpingud ülikoolis ning asus õppima Tallinna Konservatooriumi Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Sellel […]

Lahkunud on töökas ja erialale pühendunud metallikunstnik Tiia Eving. Ta sündis 17. septembril 1947 Saaremaal Kihelkonnal. Kooliõpetajate perekonnast pärit Eving (Tõkman) läks pärast Kihelkonna põhikooli lõpetamist Tartusse, kus õppis aastatel 1963–1968 Tartu Kunstikoolis kunstnik-dekoraatori erialal ja aastatel 1969–1974 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metall­ehistööd. Eving töötas aastatel 1968–1969 Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis, aastatel 1974–1975 Balti Laevastiku muuseumi kunstnikuna […]

Meie hulgast on lahkunud Ants Ander, poole sajandi jooksul teatrilaval ja filmides üles astunud draamanäitleja, kelle pikaaegseim koduteater oli Tartu Vanemuine. 1931. aastal Viljandimaal Taevere vallas sündinud Anderi noorus jäi aega, mil Eesti riiklikku teatriharidusse oli jäänud auk ning teatrisse satuti enamasti teatrite juures tegutsenud stuudiote kaudu. Ants Ander lõpetas 1955. aastal Tallinna Draamateatri juures […]

Tänavakunstifestivali rahvusvaheline näitus „Peitus“ Tartus pärmivabrikus kuni 4. VIII. Kuraatorid Sirla ja Kadri Lind. Näitusel osalevad kunstnikud Duplo3, Pintsel, Stina Leek, Gutface, Kairo, Edward von Lõngus, Krõõt Kukkur, Sänk, müra2000, 126 (kõik Eestist), Sepe, Kobayashi, Jay Pop, Klub2020 (kõik Poolast), Rombo, Ziepe, Tron Karton, Zahars Ze (kõik Lätist), Akvilė Magicdusté (Leedust), NSN997 (Itaaliast), Anton Hudo […]

2024. aastal täitub 130 aastat Aldous Huxley sünnist. Huxley ideed ja neid kandvad teosed on ajaproovile vastu pannud ning nende tähendus pigem suurenenud. Tuleviku ennustamine on tänamatu töö, aga nii mõnedki Huxley prognoosid on osutunud paikapidavateks: näiteks individualismi kasv ning isiklike vabaduste loovutamine mitte niivõrd välisest sunnist, kuivõrd mõnust ja sõltuvusest lähtuvalt. Huxley keskne sõnum […]

Lahkunud on Aino Lehis, meie nahakunsti särav sabatäht, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Nahakunstnike Liidu auliige. Aino Lehis sündis 29. augustil 1928 Tallinnas. Ta õppis aastatel 1936–1942 Hiiu algkoolis ja 1942–1947 Tallinna 10. keskkoolis. 1947. aastal asus ta õppima Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, mille lõpetas aastal 1953 nahk­ehistöö erialal. 1950. aastatel tegi Lehis kaastööd […]