Toeta
Otsi

kultuuriajakirjandus

  • ,

    Tänavuse Tallinna päeva aegu tähistatakse ka 850 aasta möödumist Tallinna rajaja Valdemar II sünnist

    Pildil Valdemar II. Hans Knieperi gobelään (1581–1584).

    Tallinna Linnamuuseumi ajaveebis kirjutavad ajaloolased, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja Toomas Abiline ja giid metoodik Tõnu Pedaru Tallinna linna rajaja Valdemar II 850. sünniaastapäeva puhul Taani-Eesti ühisest ajalooperioodist. Lähemalt saab lugeda Tallinna Linnamuuseumi ajaveebist

    Kui Riia linna asutajaks peetakse õigustatult piiskop Albert von Buxhoevedenit, siis Tallinna puhul kuulub see au kuningas Valdemar II-le. Esimesed siinsed mündidki lasti lüüa kuningas Valdemari käsul.
    Loomulikult oli Tallinnal oma eellugu, kuid tänase euroopaliku pealinna sünniajaks võime pidada siiski aastat 1219 ning sünnipäevaks 15. juunit, taanlaste Valdemari päeva, mil võitluses Lyndanise linnuse all jäid peale Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel.
    1170. aastal 9. mail sündinud kuningas Valdemari I Suure poeg Valdemar elas oma aja kohta pika elu – ta suri 1241. aasta 28. märtsil 71. eluaastal. Kuningana valitses ta kokku 39 aastat. Valdemar IIst on kutsutud Võitjaks (Seijrtaani keeles) ning uhke tiitli olevat talle andnud just võit Lyndanise linnuse all 1219. aastal.

    Lyndanise lahingu tähtsust taanlaste ajaloomälus peegeldab fakt, et Taani parlamendihoone, Christiansborgi lossi kuningliku vastuvõtusaali laemaal kujutab just nimelt seda lahingut. Taani tähtsaim rüütliordu, Dannebrogi ordu olevat legendi järgi loodud samuti just Lyndanise lahingu päevil.
    Pikemalt Tallinna Linnamuuseumi ajaveebis

    Alates 19. maist on külastajad taas oodatud vaatama Tallinna Linnamuuseumi näitusi:

    Linnamuuseumis Vene 17 “Linnusest linnaks. Taanilinna sünd 800 aastat tagasi”
    Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis Komandandi tee 2 “Dannebrog ja Eesti 1219–2019”.

    Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi näitusel “Dannebrog ja Eesti 1219–2019” on eksponeeritud koopiad kuningas Frederik II-le (1534–1588, kuningas aastast 1559) kuulunud gobeläänidest, mille autoriks Hans Knieper. Suuremõõtmelistel vaipadel on kujutatud Taani valitsejaid, kes loetlevad oma valitsusperioodi tähtsündmusi. Gobeläänil, kus seisab kuningas Valdemar II, on mainitud ka Tallinna rajamist.

  • ,

    Eesti Loodusmuuseumi esimene kevadseente näitus toimub virtuaalselt

    Tänasest, 14. maist on avatud Eesti Loodusmuuseumi esimene kevadseente näitus, mis on ühtlasi ka loodusmuuseumi esimene virtuaalne seenenäitus. Kevadseente virtuaalnäitusega saab tutvuda loodusmuuseumi kodulehel.

    “Sügisseened on laialt teada-tuntud, kuid märksa vähem teatakse, et ka kevadeti võib metsast seeni leida,” räägib Eesti Loodusmuuseumi botaanik Marja-Liisa Kämärä. “Kevadseeneliike leidub meie metsades mitu-mitu korda vähem kui suvel ja sügisel kasvavaid liike, kuid mitmed neist on laia levikuga ehk päris hästi leitavad,” räägib Kämärä.

    Loodusmuuseumi esimese virtuaalse seenenäituse keskmes on 360 kraadi pööratavad fotod Eestis kasvavatest enamlevinud kevadseentest. Lisaks fotodele saab iga seeneliigi kohta lugeda ka selle peamiseid eristamistunnuseid ja omadusi.

    “Nii nagu sügisel metsa alt leitavate seente puhul, on ka kevadiste liikide puhul oluline liike tunda,” ütleb Marja-Liisa Kämärä. “Kevadseente seas on häid söögiseeni, mis sobivad toidulauale kas värskelt või kupatatult, ja mürgiseid seeni, mis sinna kindlasti sattuda ei tohiks. Mitmed maitsvad söögiseened ja ohtlikult mürgised liigid on omavahel väga sarnased, seega tuleb seente tunnuseid hästi tunda. Osad kevadseente liigid on aga ka looduskaitsealused ning need peaksid meist kõigist oma kasvukeskkondadesse jääma,” räägib Kämärä.

    “Selleks, et oleks selge, milliseid seeni kevadel metsast kaasa korjata ja millised puutumata jätta, ongi meie virtuaalne näitus heaks teadmiste omandamise kohaks,” lisab ta.

    Just nagu loodusmuuseumi sügisene seenenäitus, täieneb ka kevadseente veebiväljapanek jooksvalt. “Kui leiame metsast mõne liigi, mida veel virtuaalsel näitusel ei ole, jäädvustame selle ja toome seeläbi külastajate ette,” ütleb Kämärä. “Kevadseeni leiab aprillist juunini ning uusi liike saame näitusele lisada siis, kui liigi kasvuaeg on käes. Seega tasub kevadseente näitust aeg-ajalt jälle uuesti vaadata, et lisandunud liigid samuti nähtud saaksid.”

    Eesti Loodusmuuseumi virtuaalne kevadseente näitus jääb muuseumi kodulehele ka peale kevadseente hooaja lõppu ning on kasutatav seeneõppematerjal ka edaspidi.

  • ,

    Kirjandustänava festival tuleb taas

    Neljas Kirjandustänava festival toimub Kadriorus Koidula tänaval 5. septembril 2020, eeldusel, et rahvarohked üritused on sügisel lubatud.

    Kirjandustänava festivali eesmärk on tõmmata tähelepanu eesti kirjandusele, kirjanduspärandile ja kirjanduslikule avalikule ruumile meie ümber. Et seda teha, kutsume üheks päevaks tänavale kokku kirjandusega otseselt või kaudselt tegelevad organisatsioonid, kellega koosloomes sünnib ka rikkalik kultuuriprogramm.

    Kirjandusega seotud tähtpäevadel on meie programmis alati tähtis ja kandev roll. 2020. aastal täitub mitmel armastatud kirjamehel ümmargune number. Kalju Lepik 100, Jaan Kross 100, Henrik Visnapuu 130, Vaino Vahing 80, Eduard Vilde 155, Johannes Aavik 140. Kirjandustänava festivalil püüame neid kõiki oma programmiga meeles pidada! Oodata on erinevaid aktsioone.

    Iga festivaliga soovime kaardistada ka kohalikku kultuuripärandit. Esimesel aastal (2017) avasime mälestupingi kadriorglasele Mati Undile, 2018. aastal mälestustahvli Weizenbergi 8 maja seinal, kus kunagi elasid mõnda aega Marie Under ja Artur Adson. 2019. aastal rikastasime linnaruumi mälestustahvliga Juhan Jaigile. Ka sel aastal märgistame ühe kirjaniku elupaiga mälestustahvliga – millise, selgub septembris!

    Kohtume kirjandustänaval.

  • Sel reedel Sirbis

    ANETE SAMMLER: Kambavaim toob sügisel lauljad kooriproovi tagasi
    Zoomi toel ei kao koorilaulu harjumus: saab partiisid harjutada ja individuaalsete nüanssidega tegeleda.
    Kuigi paljude Eesti kooride töö on eriolukorras seiskunud, on ka eeskujulikult läbi viidud virtuaalseid kooriproove ja dirigente, kes võtavad rasket olukorda tuleproovina. Kuigi kooslaulmise erilist tunnet videosilla teel luua ei saa, on dirigendil ka selles olukorras võimalik süveneda kooritööd rikastavatesse nüanssidesse. Parimad näited on individuaalsed hääleseadetunnid, vabatahtlikud solfedžotunnid ja virtuaalsed luukambrid. Kõik see näitab, et koroonaviirus pole koore murdnud, vaid teinud pigem leidlikumaks. Siiski on selge, et virtuaalproovid on ajutine lahendus ning ellujäämiseks tuleb kooridel ikkagi päriselt kokku saada.

    MERLI ANTSMAA: Milline on kultuurikorraldus muutunud maailmas?
    Varsti on rohkem näha hübriidüritusi, mille puhul on küll mindud tagasi tavapärase ürituse juurde, kuid on kaasatud ka digilahendusi.
    Foorum „Kultuurikompass: milliseks kujundame kultuurikorralduse uue ajastu?“
    Eriolukorrast ajendatuna sooviti seekord „Kultuurikompassi“ foorumil arutleda, millised on uue olukorra esimesed mõjud, kuidas tullakse toime piirangutega ja leitakse uusi lahendusi ning milliseks kujundame kultuurikorralduse uue ajastu. Esinejad olid eri taustaga, kuid siiski inimesed, kes on kujunenud olukorras hakkama saanud ja lahendusi leidnud. Põnev oleks olnud kuulda, kuidas tuleb toime kultuurikorraldaja, kes on pidanud kultuurimaja või kontserdimaja uksed kinni panema ja üritusi edasi lükkama, kui igapäevategevuse jätkamine on raskendatud.

    JAAK VALGE: Eesti kõrgharidus vajab muudatusi
    Kõrghariduse kvaliteedi allakäik on ilmselge, seda ei ole teadaolevalt eitanud ükski vähemalt paarkümmend aastat ülikoolis töötanud õppejõud.
    Milline on hea kõrgharidusmudel? – Selline, mille puhul ükski andekas noor ei jää haridusest rahapuuduse tõttu ilma, kui õpe on kõrgel tasemel, kui valmistatakse ette erialaspetsialiste, keda riik vajab ja kui õpe toetab Eesti rahvuskultuuri ja -riiki. Seejuures peaks õpe olema korraldatud rahaliselt võimalikult efektiivselt.

    KATRIN KOOV: Muutuv kooliruum
    Hea koolimaja on tark ja võimaldab muudatuste tegemist, toetab paindlikult õppijat ja õpetajat ning on ühtlasi õppevahend.
    2017. aastal algas koolimajade kavandamise buum. Aastal 2019 korraldati juba kaks korda rohkem uute koolihoonete arhitektuurivõistlusi kui eelmisel kümnendil kokku: ühel aastal toimus 13 võistlust (eelmisel aastal toimus üldse kokku rekordiliselt 35 avalikku arhitektuurivõistlust). Alates 2000. aastast on toimunud kokku 33 arhitektuurivõistlust koolikavanditele ja vähemalt kolm on praegu ettevalmistamisel või ootel, et eriolukord lõpeks. Siin loetelus ei kajastu riigihanked ja kutsutud konkursid, kuhu arhitektide liitu pole kaasatud. Võistlusi kajastavad arvud näitavad kasvavat usaldust arhitektide ja arhitektuurivõistluse formaadi vastu, mis on üks ausamaid ja selgemaid viise välja sõeluda parimad ideelahendused. Teisalt aga tähistavad suured arvud haridusreformi jõudmist koolitaristu uuendusfaasi.

    VEIKO MÄRKA: Oli see Mati, mis ta oli, aga Vahing on hull. I osa
    Eesti kirjanikud eesti näidendites. Kunstiküpseim lavaline tulemus on enamasti saavutatud siis, kui käsitluslaadi juured on sügaval kirjandusloo mullas, ent latv embab fantaasialaotust.
    Ehtsaid, reaalselt elanud kirjanikke on Eesti kutselistel teatrilavadel aeg-ajalt ikka kujutatud: kas ametivendade, sugulaste-sõprade või koguni oma tegelaste keskel. Lähenemisviise on erisuguseid: on toetutud säilinud dokumentidele, lennukalt fabuleeritud, pretendeeritud tõsisele käsitlusele, pakutud meelelahutust.

    MIKA KERÄNEN: Kommipuu
    Vapper draakonipuu on näinud väga palju, ta teab ja võib rääkida mõndagi.
    29. märts 2020. Istun oma Annelinna korteris vabatahtlikus karantiinis. Linna peal jõlgub koroonaviirus, tuleb kodus kuidagi iseendaga toime tulla.
    Märkasin, et vana kolleeg jagab Facebookis niisugust üleskutset, et lase aga abikaasal vastata portsule küsimustele ja postita vastused oma seinale.

    Luulesalv. ANNA KAARE

    TEET RANDMA: Kas noored puud kasvavad kiiremini?
    Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.
    Eesti Metsaseltsi artikkel „ÜRO kliimateadlaste raport: metsandus aitab leevendada kliimakriisi“ tekitas mõningast diskussiooni: Aleksei Lotmani „Metsasõnumite tõlgendamise nõksud“, Rainer Kuuba „Kuidas puiduga kliimat veel kuumemaks kütta“ ja metsaseltsi kriitikale vastav artikkel „Ühe metsatüli anatoomia: kas teadlasi saab usaldada? Aga milliseid teadlasi?“ avavad juba pealkirjas metsaarutelude sisu, kuid metsaseltsi esitatud argumentatsioon tekitab küsitavusi.

    KRISTINA MERING, Włodzimierz Gogłoza: Mida teha, et tulevasi pandeemiaid ära hoida?
    Intensiivne loomakasvatus on üks peamisi üleilmsete pandeemiate riskitegureid, kuid see ei ole toidutootmise ainuvõimalik lahendus.
    Koos SARS-CoV-2 levikuga on meie keelekasutusse jõudnud seni vaid spetsialistidele tuttavad terminid koroonaviirus, inkubatsiooniperiood ja epideemiakõver. Seda tüüpi terminitest on kõige tähtsam zoonoos – haigus, mis kandub loomalt inimesele.
    Koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 hakkas levima 2019. aastal ning on viimane suurest hulgast kiiresti levivatest loomset päritolu nakkushaigustest, millel on õnnestunud ületada liikidevaheline barjäär ja nakatada inimesed nn zoonootilisesse haigustesse.
    Tänapäeva meditsiin tunneb ligikaudu 1400 patogeeni, millest üle 800 (~60%) on pärit loomadelt. Pea igal aastal avastatakse uusi loomset päritolu patogeene, mis kujutavad inimkonnale suurt ohtu. Peale COVID-19 kuuluvad zoonootiliste viiruste põhjustatud ohtlike haiguste hulka ka linnu- ja seagripp, raskekujuline äge respiratoorne sündroom (SARS) ja hemorraagilised palavikud, sh ebola.

    TÕNIS TÄNAV: Euroopa tuhande suurima teadus- ja arendustegevusele kulutaja hulka võiks kuuluda neli Eesti ettevõtet ehk Miks neid seal ei ole?
    Eesti teadus- ja arendustegevust (T&A) suunavates arengukavades on majandusliku heaolu loomiseks vähemalt selle sajandi algusest peale rõhutatud T&A rahastamise vajalikkust.i Nüüdseks juba üle-eelmisel aastal sõlmitud teaduslepe riigi rahastuse suurendamiseks 1% SKTst kinnitab, et teema on aktuaalne. Kõik senised arengukavad paistavad pigem muinasjutuna, sest T&A kulutustes oodatakse suurt kasvu, mis kohe kuidagi ei taha tõeluseks saada. Siiski, kui soovime näha eesrindlikku teadust, innovaatilisi lahendusi ja Eestis maailmaklassi ettevõtteid, lähevad T&A teemad meile kõigile korda.
    Seda kummastavam on, et mullu detsembris ilmunud iga-aastane Euroopa Komisjoni ülevaade Euroopa erasektori T&Ast ei saanud Eestis ühegi kommentaari osaliseks.

    ØYVIND RANGØY: Tuttava linna tuled Põltsamaa kadunud maailmad
    Kuidas leida rahu paigas, kus on kõrvuti Liivimaa kuninga loss, saksa kalmistu ja kosmonautide toidu vabrik?
    Ma olen maalt ja hobusega. Lapsepõlves oli maailm selgete piirjoontega: oli kalju. Oli meri. Oli õhuke mullakiht täis kuiva rohtu ja vintskeid juuri, mis kraapisid vastu graniiti.
    Siis tulin esimest korda Eesti elanikuna Tartust Põltsamaale. Üritasin end aias kasulikuks teha. Ämm andis labida ja tahtis, et ma kaevaks talle ühe augu. „Kui sügava?“ küsisin. „No võiks olla umbes meeter,“ arvas ta. Ohkasin vaikselt ja pidasin teda natuke imelikuks, aga hakkasin ikkagi kaevama. Ei olnudki probleemiks see meeter. Siin on teine maa.

    Arvustamisel
    Marju Lepajõe „Roomlaste taltsutamine“
    Juri Lotmani „Culture, Memory and History: Essays in Cultural Semiotics“
    Klaus Modicki „Keyserlingi saladus“
    Kärt Hellerma „Koidula käsi“
    foorum „Kultuurikompass: milliseks kujundame kultuurikorralduse uue ajastu?“
    näitus „Vello Vinn. Vastupeegeldused“
    Taavi Tulevi näitus „Lõpmatus“
    Sirja-Liisa Eelma videopostkaardid näitusele „Korduvad mustrid“
    Tartu Uue teatri „Anne lahkub Annelinnast“
    Šotimaa filmifestival „Alchemy“
    telesari „Tiigrikuningas“

  • ,

    Tallinn Linnamuuseum kutsub 14.-15. mail tähistama Tallinna e-päeva veebis ja tutvuma linna ajalooga

    Võta osa Tallinna e-päeva kavast, sealhulgas Tallinna Linnamuuseumi filiaalide videotuuride esilinastusest, näituste veebikülastustest, ekskursioonidest ja viktoriinist.

    Tallinna päevaga 15. mail tähistame Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmist 1248. aastal. Sellega võeti Tallinn vastu Euroopa linnade liitu. Esimest korda peeti Tallinna päeva linlastes oma kodulinna tunde tõstmiseks 2002. aastal. Seekord tähistame Tallinna päeva eriolukorra kohaselt eriliselt. Linnavaht Vana Toomas on sel puhul kolinud veebikeskkonda ja põnevust jagub mitmeks päevaks. Üritustest saab osa iga ilmaga, igas vanuses, igalt poolt ja täitsa tasuta – ole vaid levis!
    Tallinna üritusi kannab üle Delfi ning need leiad ka Tallinna päeva lehelt Facebookis. Tallinna Linnamuuseumi ürituste kava ja  lingid leiad ka muuseumi kodulehelt ja Facebookist.

    14. MAI:
    “Vana Tooma muuseumituur” – linna ajalugu ja Tallinna Linnamuuseumi filiaale tutvustava lühifilmi esilinastus kell 15.00.
    Vaata Delfi platvormil. Vanalinnatiirul kohtab Toomas seitsme muuseumi genius loci’t, kes räägivad Tallinna loo läbi sajandite.

    Videotuur näitusel “Linnusest linnaks. Taanilinna sünd 800 aastat tagasi” 1. osa, 2. osa, 3. osa
    Arheoloog Peeter Talvar jutustab Tallinna Linnamuuseumi näitusel Tallinna linnaks kujunemise lugu.
    Saame vastused küsimustele kui vana on Tallinn, mis oli siin enne linna asustamist, mida on avastanud arheoloogid.

    Audiotuur ja viktoriin näitusel „Linnusest linnaks”. Raadio 4 otse-eetris kell 9.00 vene keeles. Vaata SIIT

    Videotuur “Katkuajad Tallinnas”. Vaata SIIT
    Ülevaade epideemiatest Tallinna ajaloos: kuidas ja millal haiguspuhangud linna on jõudnud ning kuidas nendega on minevikus võideldud.

    Vana Tooma live!     Veebituur kell 18.00 eesti keeles. Ekskursiooni saab vaadata liveülekandena Linnamuuseumi Facebookilehel
    Tutvuda saab Tooma kireva elukäigu ja peadpööritavate tegemistega. Reisime ajas tagasi, tutvume Tooma päritoluga ja vaatame Tallinna tema pilgu läbi.
    Mõeldud lastele ja peredele, põnev ka täiskasvanutele.

    Mõistatusmäng “Музей на 5!”     Osale muuseumi venekeelsel Facebookilehel.
    Tallinna Linnamuuseumi ja linnagiidide koostöös toimuvas mõistatusmängus saab tutvuda muuseumi aaretega. Parimad linnatundjad saavad auhindu.

    Tallinna Linnamuuseumi fotokogul põhinev viktoriin Tallinna ajaloost toimub Delfi platvormil.

    15. MAI
    Vana Tooma live! Veebituur kl 18.00 vene keeles. Ekskursiooni saab vaadata live ülekandena Linnamuuseumi venekeelsel Facebookilehel
    Tuuril saab lähemalt tutvuda Tooma kireva elukäigu ja peadpööritavate tegemistega. Reisime koos Toomaga ajas tagasi, tutvume tema juurtega, vaatame Tallinna Vana Tooma pilgu läbi ja kogeme keskaega veebikanalite kaudu. Mõeldud lastele ja peredele, põnev ka täiskasvanutele.

    Fotojaht “Päev Tallinnas”. Fotograaf Jüri Vendelini algatuse taaselustamine.
    Fotograafid jäädvustavad ühe päeva Tallinna elust, väljavalitud piltidest avatakse hiljem virtuaalnäitus.
    Toimub Delfi platvormil.

    “Vana Tooma muuseumituur” – linna ajalugu ja Tallinna Linnamuuseumi filiaale tutvustav lühifilm. Vaata Delfi platvormil.
    Vanalinnatiirul kohtab Toomas seitsme muuseumi genius loci’t, kes räägivad Tallinna loo läbi sajandite.

    Tallina Linnamuuseumilt esilinastub Tallinna e-päeval „Vana Tooma muuseumituur” – linna ajalugu ja muuseumi filiaale tutvustav lühifilm kell 15.00 Delfi platvormil. Lisainfo muuseumi kodulehelt.

  • ,

    ETDM alates 13. maist taas avatud!

    Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil on hea meel teatada, et avame muuseumi taas 13. mail, tagades vajalike kohandustega muuseumikeskkonnas külastajate ja töötajate tervise ning turvalisuse.

    Meil on võimalus tulla vastu publiku ootustele ja pikendada näituste toimumisaegu.
    Näha saab juba eriolukorra eel avatud menukat näitust Kreenholmi tekstiilidisainist, mis jääb avatuks 26. juulini, ning vahetult eriolukorra eel valminud, kuid oludest tingituna avamata jäänud näitust ornamendist Baltikumi modernistlikus disainis, mis on avatud 14. juunini.

    Näitusel “Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005” tutvustatakse lähemalt Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke. Kreenholmi kangaid mäletatakse täna sageli kui üht määratlematut mahtu lillelist sitsi, millest tehti kitleid. Meil on soov ja võimalus näidata, et on veel palju muud.
    Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. Seni on olnud vähe teada seal töötanud ja ajastuspetsiifiliselt anonüümseks jäänud, ent tugevalt siinse argiümbruse ilmet kujundanud tekstiilidisaineritest. Suuremal osal eestlastest on olnud kokkupuude Kreenholmi kangastega rõivaste, voodipesu, rätikute või laudlinade kujul. Näituse eesmärk on vabriku keskse väljundi, tekstiilitoodangu, sellega seotud tingimuste, võimaluste ja protsesside ning seda kujundanud kunstnike lähem tutvustamine. Kreenholmi on nähtusena oma kunagise totaalsuse ja paratamatu hääbumisega kõnetanud mitmeid kaasaegseid kunstnikke, kelle teoseid on kaasatud.

    Galeriis avatud näitusel “Ornament ja Balti modernistlik disain, 1955-1985” keskendutakse ornamendi variatsioonidele Balti disainis. Kui modernismiga seostuvad esmapilgul puhtad värvid ja jooned, siis tegelik disainiajalugu on palju kirevam ja nüansirohkem. Erinevates regionaalsetes lugudes leiab modernismi variatsioone, mis võivad harjumuspärasest kõrvale kalduda või ka sellele vastu rääkida. Eksponeeritud on esemeid kolmest Balti riigist, ehetest keraamikani.

    Tartu Kunstimuuseumis on avatud ETDMi näitus “Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019”, kus autoriehe on esile tõstetud kui kunstniku isikupärane eneseväljen¬duse vahend, mis väärtustab inimest kõige erinevamatel viisidel, pakkudes talle jätkuvalt uusi visioone ja konteksti, ning tugineb eksperimentaalsusele nii oma ideedes, materjalides kui ka oskustes. Eksponeeritud on üle 300 teose 86 autorilt.

    Eesti tarbekunsti püsiekspositsioon jääb esialgu suletuks.

    Kuni 17. maini on valik meie raamatutest soodushindadega.

    Muuseumi õuealal on võimalik sobival kaugusel teistest külastajatest nautida värsket õhku vaikses vanalinnas.

    Olete oodatud!

    ________________________________________
    Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
    Lai 17, Tallinn
    üldtelefon: 627 4600, kassa: 627 4611
    info@etdm.ee
    Avatud: K–P 11–18
    www.facebook.com/TarbekunstiDisainimuuseum
    www.instagram.com/disainimuuseum

  • ,

    Uus näitus „Ornament ja Balti modernistlik disain, 1955-1985“ kolmapäevast avatud

    Elza Zarina. Kausid. 1963. Läti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)

    Näitus „Ornament ja Balti modernistlik disain, 1955-1985“
    Kuraator: Triin Jerlei (Vilniuse ülikool)

    Kolmapäevast, 13. maist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatud vahetult enne eriolukorda valminud, kuid külastajatele suletuks jäänud näitus „Ornament ja Balti modernistlik disain, 1955-1985“, mis keskendub ornamendi variatsioonidele Balti disainis. Eksponeeritud on esemeid kolmest Balti riigist, ehetest keraamikani.

    Kui modernismiga seostuvad esmapilgul puhtad värvid ja jooned, siis tegelik disainiajalugu on palju kirevam ja nüansirohkem. Erinevates regionaalsetes lugudes leiab modernismi variatsioone, mis võivad harjumuspärasest kõrvale kalduda või ka sellele vastu rääkida.

    Näitus keskendub nähtusele, mida tuntakse Balti modernismina, püüdes avada seda uue nurga alt. Ornamendi kaudu tutvustatakse näitusel regionaalse modernismi ajalugu Nõukogude perioodil. Eesmärgiks on suunata vaataja tähelepanu kohalike modernismi põhimõtete kaudu kolme riigi disaini sarnasustele ja erinevustele. Paljud esemed ja tendentsid näitusel ei pruugi vastata traditsioonilistele modernismi paradigmadele ja langevad nii alternatiivse kultuuriloo valdkonda. Samuti on huvitav jälgida ornamendi paiknemist nõukogude disainiloos: ühelt poolt on ornamendil oluline roll eriti tarbekunstist ja rahvakunstist mõjutatud valdkondades, teisalt võib seda vaadata kui omalaadset anomaaliat ratsionaliseerimisele tuginevas tootmissüsteemis. Tervikliku narratiivi asemel on esitletud fragmente ja episoode kõrvutades kolme riigi kultuuris sarnaseid temaatikaid.
    Näitusel on eksponeeritud teosed Eesti, Leedu ja Läti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumide kogudest.

    Näitus jääb avatuks 14. juunini.

    Triin Jerlei on teadur Vilniuse ülikoolis. Doktorikraadi omandas ta 2016. aastal Brightoni ülikoolis disainiajaloos. Ta on avaldanud mitmeid artikleid, õpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri- ja disainiteaduskonna tudengeid ning oli üks näituse „Kohalik ilu. Tarbeklaas“ kuraatoritest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

    Näitus on osa projektist „Balti identiteet Nõukogude perioodi tööstusdisainis“ ja seda rahastab Leedu Teadusnõukogu.
    Näituse kujundus: OAAS Arhitektid
    Graafiline kujundus: Jesse O’Neill
    Kaasa aitasid: Kai Lobjakas, Velta Raudzepa, Dace Lavina, Džiuljeta Žiugždiene, Jurate Meiluniene, Ketli Tiitsar, Helen Adamson, Toomas Übner, Dagmar Siida, Kristi Paap, Epp Jerlei, Eesti Rahvusarhiiv, Leedu Riigiarhiiv, Vilniuse ülikool, Kristel ja Andrus Jerlei, Virginija Jureniene

    ________________________________________
    ETDM
    Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
    Lai 17, Tallinn
    K–P 11–18
    www.etdm.ee
    www.facebook.com/TarbekunstiDisainimuuseum
    www.instagram.com/disainimuuseum

  • ,

    Eriolukorras külastas Eesti Kunstimuuseumi näitusi veebis mitukümmend tuhat inimest

    Eriolukorra nädalatel külastas Eesti Kunstimuuseumi näitusi ja loenguid veebis mitukümmend tuhat inimest. Veebis külastati ja vaadati nii kuraatorite läbi viidud veebituure näitustel ja püsiekspositsioonides kui ka temaatilisi videoloenguid ning kunstimuuseumi õppematerjale ja e-kunstitunde.

    Eriolukorras töö kiiresti ümber korraldanud Eesti Kunstimuuseum alustas ühena esimestest Eestis kunstielamuse pakkumist veebis. Algust tehti kuraatorituuridega filiaalide sotsiaalmeedias, võttes eesmärgiks kunstielamuste toomise publikuni ka erakordses ja keerukas olukorras. Kokku nägi filiaalide Facebooki lehel üle kantud kuraatorituure ja videoloenguid üle 90 000 inimese. Veebituuride tipphetkedel jälgis otseülekannet olenevalt tuurist üle 1000 vaataja korraga. Samuti on tuure Youtube’i kanalil järele vaadanud üle 500 inimese.

    Iga filiaali kuraatorituuride kõrval toodi veebi ka publikuprogramme, näiteks Kadrioru kunstimuuseumi „Pikad kolmapäevad“, mis asendati videoloenguga. Publikuni jõudsid näituste veebitutvustused, Niguliste muuseumi taskuhääling ja nigulapäeva ülekanne, Adamson-Ericu muuseumis vahetult enne eriolukorra kehtestamist avatud Olev Subbi näituse lood ja pildid. Eriolukorras kasutati eri kanaleid ja formaate: kunstielamused ja videod jõudsid publikuni muuseumi enda kanalite – sotsiaalmeedia, veebilehe, Youtube’i, kunstitundide erilehtede – ning ERR-i ja Postimehe portaalide vahendusel. Märgatavalt tõusis ka Eesti Kunstimuuseumi sotsiaalmeedia lehtede jälgijaskond: üle 3000 kasutaja võrra eriolukorra nädalate jooksul.

    Eesti Kunstimuuseumi turundus- ja teenindusvaldkonna juht Piret Järvan hindab jälgijaskonna tõusu muuseumile keerulisel ajal väga kõrgeks: „Pärast väikest esimest ehmatust oli meie jaoks oluline hoida kontakti oma publikuga. Veebituurisari näitustele pälvis üllatavalt suure tähelepanu – kõnetasime sellega nii oma püsipublikut kui ka võitsime juurde uusi kunstisõpru. Veebituuride kommentaaridest võis välja lugeda vaatajate tänu ning huvi näitusi eriolukorra lõppedes päriselt külastada.“ Edukaks osutus 19. maini kestev kunstiraamatute soodusmüügikampaania, tänu millele sai publik raamatud, näitusekataloogid ja reproduktsioonid tellida turvaliselt otse pakiautomaati või postkasti. „Eesti Kunstimuuseumile – nagu teistelegi muuseumidele – on omatulu teenimine oluline, et pakkuda põnevaid näitusi ning nendega kaasnevat programmi. Hiljuti uuenenud e-poes korraldatud kunstiraamatute soodusmüük on olnud edukaim kampaania kunstimuuseumi e-poe ajaloos,“ kirjeldab Järvan.

    Populaarseks osutusid ka e-kunstitunnid eri näituste põhjal, mille eesmärgiks oli pakkuda lisaväärtust õpetajatele ja õpilastele e-koolitundides ning silmaringi avardamise võimalust täiskasvanutele. E-kunstitunde külastati eriolukorra vältel üle 11 000 korra. Rohkem kui 10 000 külastajat on sealjuures lähtunud haridusrakendustest, nagu eKool, Stuudium ja Google Classroom, mis näitab, et tunnid on tegelikus õppetöös kasutusele võetud.
    Eesti Kunstimuuseumi tegevusele andsid positiivset tagasisidet nii õpetajad kui ka veebituuride vaatajad. Ühe Tallinna üldhariduskooli pedagoog tänas muuseumi, osundades, et e-kunstitundidest oli palju praktilist kasu e-koolitundide läbiviimisel. „Tahan Teid väga tänada sellise toreda ettevõtmise ning põhjalikult ja mitmekülgselt ettevalmistatud materjali eest! See on väga väärt tegu ja toetab mind praegu, kui on vaja anda kunstiõpetust n-ö kaugjuhtimise teel,“ kirjutas õpetaja.

    Kõigi filiaalide näituste ja püsiekspositsioonidega oodatakse külastajaid tutvuma alates 19. maist, mil Eesti Kunstimuuseumi muuseumid oma uksed taas avavad. Eriolukorras loodud veebituurid ja muud digimaterjalid jäävad vaatamiseks veebi ka pärast eriolukorra lõppu. Kõigi muuseumide näitusetutvustuste, tuuride ja õppematerjalidega saab tutvuda Eesti Kunstimuuseumi kodulehel.

  • ,

    Eesti Arhitektuurimuuseum ootab külastajaid teisipäevast, 12. maist

    Eesti Arhitektuurimuuseum ootab külastajaid teisipäevast 12. maist. Rotermanni soolalaos on avatud suurnäitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“, mille lahtioleku aega on pikendatud 26. juulini. Muuseumi galeriikorrusel on uus näitus Tapa, Võsu, Lihula ja Paide keskväljaku arhitektuurivõistluste auhinnatud töödest.

    Eesti Arhitektuurimuuseum on valmis külastajaid vastu võtma, järgime kõiki reegleid, et tagada külastajate ja töötajate turvalisus ja tervis.

    12. maist 2020 on galeriil avatud Tapa linnakeskuse, Võsu aleviku keskosa, Lihula linnakeskuse ja Paide keskväljaku arhitektuurivõistluste auhinnatud tööd. Arhitektuurivõistluse korraldas Eesti Arhitektide Liit ja see on jätkuks Eesti Vabariik 100 arhitektuuriprogrammile, kus uued keskväljakud said võistlustööde tulemusel Tõrva, Põlva, Rapla, Valga, Võru, Kuressaare, Elva ja Rakvere.

    Suures saalis avatud näituse „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ avamisaega on kolme kuu võrra pikendatud, 26. juulini, et kõik huvilised jõuaksid näitusele või ka uuesti tulla. August Komendant oli Järvamaalt pärit Eesti-Ameerika ehitusinsener, keda saab pidada üheks 20. sajandi suurimaks betoonehitiste loojaks ja propageerijaks. Komendandi karjäär algas Eestis ning jätkus Saksamaal ja USAs. Saaremaal sündinud arhitekti Louis Kahniga koostöös valmis mitu maailma arhitektuurilukku läinud hoonet. Näitusel on 13 Louis Kahni originaal joonist või maketti, osa neist esimest korda arhiividest välja toodud. Samuti on näitusel arhitektide Moshe Safdie, Oscar Tenreiro, Elmar Lohki tööd ja muidugi Komendandi originaaljoonised. Pilku püüavad ka Kadrioru staadioni, Tartu Roosi tänava lennuangaari ja Tartu viljaelevaatori maketid ja joonised.
    Komendandi näitusega kaasnevad eelregistreerimisega ringkäigud näitusel kuni kümnele huvilisele korraga, esimene toimub 23. mail 2020. Kevadel välja kuulutatud betooni töötoad lükkuvad sügisesse.

    Rotermanni soolalao esimesel korrusel on avatud püsinäitus “Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri”. See tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut 20. ja 21. sajandil. ning kuidas ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid on mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut. Maketid näitusel aitavad mõista ja uurida arhitektuuri ruumilisel kujul, liikuda ümber miniatuursete majade ning tajuda nende mahulist liigendust paremini kui kahemõõtmelisi pilte vaadates.

    Eelkokkuleppe alusel pääseb endiselt ka muuseumi fondi.
    Näitus “Uuri ruumi!” keldrisaalis on praegu külastajatele suletud.

  • ,

    Tallinna Kirjanduskeskus ootab Tallinna päeva eel tsitaate kirjanduslikust Tallinnast

    Tallinna Kirjanduskeskuse kaardirakendus kirjandusliktallinn.ee ootab linnaelanike viiteid ja tekstikatkeid ilukirjanduslikest teostest, mille mõni sündmus toimub mõnes kindlas Tallinna paigas.

    „Kaardirakenduse eesmärk on märkida ära kohad, mis Tallinnas on seotud kirjandusega – olgu selleks mõni tähenduslik episood mõnest teosest, mälupaik nagu monument või kirjanike kunagised elukohad,“ ütles Tallinna Kirjanduskeskuse juht Maarja Vaino. „Tahaksime, et inimesed avastaksid, kui kirjanduslik linn on Tallinn – see on uskumatu, kui paljudes teostes on Tallinn oluline tegelane. Inimesed ei teagi, et võivad ka ise elada mõnes kirjandusteoses põnevalt kujutatud tänaval või on neile tähenduslik paik mõnes kirjandusteoses kuidagi jäädvustatud. Samuti loodame, et kaardirakendus innustab avastama Tallinna linnaruumi, näiteks rakendusele loodud jalutuskäikude kaudu.“

    Et linnaelanikud saaksid ka oma kirjandusliku Tallinna avastusi jagada, ootab kaardirakendus lühikest katkendit ilukirjanduslikust teosest koos viitega autorile ja teosele aadressil info@kirjanduskeskus.ee.

    Kirjanduslik Tallinn asub aadressil www.kirjandusliktallinn.ee.

    Tallinna päeva tähistatakse sel aastal e-päevana 13-15. mail. Tallinna Kirjanduskeskus osaleb 14. mail toimuval Kultuuripäeval Vilde-teemalise lühijutukonkursi ja kirjandusliku viktoriiniga Tallinna kohta. Kirjanduslik Tallinn veebileht saab täienduse uue kirjandusliku jalutuskäigu näol. Audiolugudega kaardirakendus aitab avastada Eesti kirjandusega seotud paiku.

Sirp