Toeta
Otsi

kultuuriajakirjandus

  • ,

    Tartu Kunstioksjon toimub reedel, 29. mail kl 17! Registreeru, osale ja omanda head kunsti!

    Taasavatud Tartu Kunstioksjon 2020 näitusel osaleb 50 kunstnikku ja 51 teost.
    Teostega saab tutvuda ka aadressil https://oksjon.kunstimaja.ee/

    Oksjon toimub reedel, 29. mail kell 17.00!
    See leiab kontaktivabalt aset videovestluskeskkonnas Zoom, kuid loodame, et selleks ajaks on võimalik ka füüsiline oksjonil viibimine.

    Osalemiseks tuleb saata oma andmetega kiri aadressile oksjon@kunstimaja.ee ning kindlasti mainida, kas eelistate osaleda füüsiliselt, videokonverentsi või telefoni vahendusel. Täpsemad reegli oksjoni kodulehel https://oksjon.kunstimaja.ee/tartu-kunstioksjoni-reeglid-ostjale/.
    Osale oksjonil, omanda head kunsti ja saa unikaalne kogemus!

    Oksjonit viib läbi Reigo Kuivjõgi.

    Kunstnikud:
    Indrek Aavik, Peeter Allik, Vano Allsalu, Maria Evestus, Lemme Haldre, Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Pille Johanson,
    Siiri Jüris, Olesja Katšanovskaja-Münd, Kiwa, Peeter Krosmann, Gennadi Kurlenkov, Toomas Kuusing, Koidu Laur, Peeter
    Laurits, Heikki Leis, Tea Lemberpuu, Marita Liivak, Katrin Maask, Ove Maidla, Margus Meinart, Herkki Erich Merila,
    Katariin Mudist, Vahram Muradyan, Peeter Must, Gleb Netšvolodov, Mall Nukke, Eva Elise Oll, Anne Parmasto, Marja-Liisa Plats,
    Laura Põld, Enn Põldroos, Mari Roosvalt, Martti Ruus, Eneli Rõigas, Ahti Seppet, Maria Sidljarevitš, Regina-Mareta Soonsein,
    Imat Suumann, Jevgeni Zolotko, Maris Tammer, Kadri Toom, Alar Tuul, Maris Tuuling, Martin Urb, Helle Vahersalu, Valeri Vinogradov,
    Von Bomb, Liisi Örd

    Oksjon on organiseeritud Tartu Kunstnike Liidu ja galerii Art & Tonic koostöös.

    Lisainfo:
    oksjon@kunstimaja.ee
    00372 5301 2277

  • ,

    Sille Luiga PIDU ON LÄBI A-galerii Seifis

    Alates reedest, 29. maist on A-galerii Seifis avatud noore ehtekunstniku Sille Luiga isikunäitus. Esialgu aprillis toimuma pidanud näitusest PIDU sai ajalooliste sündmuste tuultes PIDU ON LÄBI.
    Näitust võib vaadelda kui kurbrõõmsat pühalikkuse otsingut tänapäevasest tähenduslikkusest vaesest argielust. Võttes keskseks mõisteks absurdi, mõtiskleb näitus piduse meeleseisundi tarbe ja tarbetuse ning viimatimainitu tarvilikkuse üle.

    Alljärgnevalt mõned märkmed lõppenud peost:
    “Pidu on läbi. Miks, kellega, millal, kus, kellele, kuidas – need küsimused polegi peo juures olulised. Loeb vaid see, kas peol oli või ei olnud tore.”
    – Ma olen märganud, et paljusid asju võrreldakse väga kergekäeliselt peoga: „Lapsepõlv on lust ja lillepidu“, „Kooliaeg on pidu ja pillerkaar“, „Elu Eestis on lausa pidu“… Pidu näib lihtsa naudinguna: vastutus ja reeglid ei ole eriti tähtsad, sest piisab ainult osalemisest ja korraldamise pärast ei pea muretsema.
    – Samuti, visatakse kergekäeliselt õhku lause „Pidu on läbi“. Nii nimetatakse ühtlustavalt peoks kogu aega, mis eelnes katastroofile, mis väidetavalt lõpetas peo. Maguskibedalt täheldatakse, et ajas justkui ilmneks mingi seaduspära „Pill tuleb pikka ilu peale“ ja „Kes suvel laulab, on talvel leinas“. Olukorrad, kui kasutatakse lauset „Pidu on läbi“, ei ole enamasti kohased, sest õige peoga tähistatakse erinevust, mitte seaduspära. Kiire muutus, üllatus, see tähendab, et pidu alles algas. Katastroof pole peo vastand. Peo vastandiks pean aja ühtlast kulgemist eriliste hetkedeta.
    – Pidu on vastuoluline mäss igavliku vastu. Aeg on peo eeldus, kuid pidu mässab aja vastu. Pidu võidab hetki, kuid kaotab igaviku. Igavik jääb alati igavaks. Ma ei usu, et inimene peaks kulgema läbi oma elu igavlikult. Aega on vaja hoopis raisata. Aja ükskõiksusele võiks vastu olla. Hetki tuleks ülendada.
    – Peod võivad muuta elu või vähemalt elumuutusi tähistada. Mida peaksin mäletama, mälestama, tähistama, unustama? Sündi, sünnipäeva, abielu, matust, surma-aastapäeva, lihavõtteid, jaanipäeva, hingedepäeva, jõule, niisama pidusid, täielikke läbusid, tsükleid – kui vaid mõnd nimetada. Tundub, et järjest vähem on võimalusi mäletamiseks või unustamiseks. Vähemalt pooled peod sellest nimekirjast on minu jaoks võõraks jäänud. Kas pidutsemine on vanamoodne, aegunud teguviis? Kas paremini pidutsemine päästaks inimese? Päästaks millest? Igavlikkusest ilmselt.

    Sille Luiga (1994) on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti magistrant ning on õpinud lisaks Itaalias ja Belgias. Viimased näitused, kus ta osales olid NID SHOWROOM Londonis, XENTE NOVA Santiago de Compostelas ja JEWELRY AND ANATOMY Portos. Näitus „Pidu on läbi” on ta esimene soolonäitus. Enda valmistatud objektidega soovib ta tegeleda ideedega kaunistamisest ja ehtimisest laialt, läbi absurdi prisma. Peatselt kaitseb Sille samadel teemadel magistritööd.

    Sille Luiga
    PIDU ON LÄBI / PARTY IS OVER
    29.05. – 20.06.2020 A-galerii Seifis

    Sündmus Facebook’is

  • Sel reedel Sirbis

    JAAK ALLIK: Nõnda arvas Käbin …
    „Mida Käbin arvab?“, „ma kaeban Käbinile“, „kas te Käbiniga olete rääkinud?“ – need oli Eesti NSV poliitleksika igapäevased fraasid rohkem kui veerandsajandi jooksul.
    Johannes Käbin, Aastate ja kauguste tagant: mälestused ja päevikukatked. Tõlkinud Veronika Einberg. Toimetanud Olev Liivik, keeleliselt toimetanud Eha Kõrge. Kujundanud Mari Kaljuste. Saatesõna kirjutanud Tõnu Tannberg. Varrak 2020, 392 lk.
    Johannes Käbin oli 28 aastat (1950–1978) Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Kui NLKP KK peasekretäri võimutäiust on võrreldud isevalitsejate omaga, siis sama kehtis ka väiksemate haldusüksuste (liiduvabariigid, oblastid, rajoonid) peremeeste kohta nende hooleks usaldatud territooriumidel. Esimese sekretäri tahte vastaselt ei saanud kellegi peas, piltlikult öeldes, juuksekarvagi liigutada. Kõik vähegi tähtsatesse ametitesse määramised ja mahavõtmised, autasustamised ja karistused (ka kohtulikud), elamispinna ja autosostulubade jagamised, turismituusikud ja väliskomandeeringud, raamatute trükki lubamine ja teatrilavastused said toimuda ainult esimese sekretäri tahte järgi.

    ÜLO MATTHEUS: Kas surra või armastada?!
    Meil on hirmsasti vaja olla teistega koos ning meile oluliste inimeste puhul lähemal kui meeter. See on sama eluline vajadus kui hingamine.
    Paolo Giordano, Nakkuse kütkes. Elu taudi ajal.  Itaalia keelest tõlkinud Kaidi Saavan, toimetanud Teele Saul, kujundanud Villu Koskaru. Tänapäev, 2020. 64 lk.
    Elo Selirand, Koroonalahing Kuressaare haiglas. Toimetanud Mari Karlson, kujundanud Virge Ilves, kaaneillustratsioon Oskar Suurorg. Elu eesliinil. Tänapäev, 2020. 176 lk.
    Kas surra või armastada?! Nii võiks kokku võtta valiku, mille pandeemia on meie ette pannud. Sellele küsimusele tuli ja tuleb veel praegugi vastata iga kord, kui keegi tahab näha ja kallistada oma lähedasi, teades, et selle hind võib olla nende ja võib-olla paljude teiste nakatumine ning halvimal juhul surm. Koroonastatistika kõneleb ilmselt ka rahvuslikust temperamendist. Arvude põhjal võib järeldada, et ameeriklased või itaallased on valmis pigem eluga hüvasti jätma, kui et loobuvad kontaktist lähedastega. Selle artikli kirjutamise ajal on nakatumise ja ka suremuse eesotsas USA, Brasiilia, Venemaa, Ühendkuningriik, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Türgi.

    KARIN BACHMANN, MERLE KARRO-KALBERG: 2 + 2 = ?
    Karantiiniaeg näitas, et meie rohetaristu on puudulik: kogunetakse ühtedesse ja samadesse kohtadesse, sest häid ja mõnusaid paiku ongi vähe.
    COVID-19 tingitud isolatsioon ja karantiin näitasid üsna ilmekalt kätte väliruumi kitsaskohad: avalikku ruumi on meie linnades ikkagi liiga vähe ja rohetaristu ei pidanud koormusele vastu. Kunagi pole juhtunud, et politsei oleks pidanud matkaradadelt inimesi tõrjuma ja parkides rahulikke kodanikke laiali ajama. Kui mõelda sellele, et sügiseks ennustatakse uut haiguslainet ja piiranguid, siis tuleks mõelda, mida teha teisiti, et värskes õhus jalutamine poleks kuritegu. Asi pole ju selles, et inimesed oleksid midagi valesti teinud.

    MARIA MÖLDER: Normaalne kontserdielu ei hüüa tulles
    Marko Lõhmus: „Eriolukorra kehtestumisel hoidis kultuuriministeerium initsiatiivi ja reageeris kiirelt. Eriolukorra lõppemisega seoses on aga rohkem muutujaid ja osalisi.“
    Kogu kultuurivaldkonnal, sealhulgas kontserdikorraldajail, on tulnud eriolukorra tõttu kiirelt kohaneda. Seega on põhjust küsida Eesti muusikanõukogu juhatuse ja kriisinõukoja liikmelt Marko Lõhmuselt ning Live Music Estonia juhilt Henri Roosipõllult, milline on olnud poliitiliste kiirotsuste mõju muusikavaldkonnale, aga ka seda, kui selge on praegu raamistik, milles valmistutakse algavaks kontserdisuveks. Pandeemia põhjustatud kriisiolukord on esile toonud kitsaskohti ja küllap on nüüd kohane mõelda, kuidas edaspidi hakkama saada.

    KÄTLIN KALDMAA: Kasuemakeel
    Mitme keele vahel elamine ja neis läbisegi kirjutamine on tänapäeva maailmas üha tavalisem.
    Jõudsin juba palju aastaid tagasi veendumusele, et kõige tähtsam kingitus, mille lapsele ellu kaasa saab anda, on mitmekeelsus. Kakskeelsus vähemasti, olgu need keeled kui tahes väikesed või suured – mida erinevamad, seda kasulikum järgmiste keelte omandamise seisukohalt.
    Kes ei ole kuulnud toredaid lugusid kakskeelses peres üles kasvanud lastest ja nende keelenaljadest, kui ema ja isa keel lapse maailmas ainuisikulisel moel ühinevad? Mõelgem korraks kas või romaani keelte agua ja ebareeglipärase eesti sõna „vesi“ käänamise peale. Kumba te ise kakskeelse lapsena lihtsuse mõttes igapäevaelus kasutaksite?

    TRISTAN PRIIMÄGI: Läbi raskuste tähtaegade poole
    Eesti mängufilmid, mille ettevalmistusse või tootmisse tuli sisse kulukas sundpaus, on nüüd valmis taas jätkama. Aga millise hinnaga?
    Pärast edukat Eesti Vabariik 100 filmikampaaniat ja mõninga püsiva lisarahastuse leidmist eesti filmile olid 2020. aastal hooga lendu minemas eesti uute ja kogenenumate filmitegijate uued, intrigeerivad projektid. Mingis arendus- või tootmisfaasis pidid oma tegevuse ülemaailmse pandeemia tõttu peatama Ilmar Raagi lastele mõeldud seiklusfilm „Erik Kivisüda“, Rainer Sarneti filosoofilis-religioosne kung-fu-film „Nähtamatu võitlus“, Kadri Kõusaare kaasaegne pantvangidraama „Surnud naine“, Ove Mustingu ajalooline eesti spordifilm „Kalev“ ja Tanel Toomi postapokalüptiline põnevik „Gateway 6“.

    MERLE KARRO-KALBERG: Elu tikutopsis
    Kitsalt elamise kunsti üks osa on mikromajad. Need on küll jäänud nišikaubaks, kuid valikuvõimalust pakkudes mitmekesistavad eluasemeturgu.
    Less is more ehk vähem on rohkem, teatasid modernistid pea sada aastat tagasi. Selle tunnuslause võttis kasutusele arhitekt Ludwig Mies van der Rohe, iseloomustades dekoorita, uuele ajastu vaimule vastavat esteetikat ja elamisviisi. Möödunud on pea sajand, moevoolud tulevad ja lähevad ning pöördelised sündmused ei toimu enam korra sajandis. Iga kümnend kostitab meid mõne sündmusega, mille kohta saame öelda, et pärast seda ei ole maailm enam endine. Pöörasest kiirusest hoolimata elab mõtteviis „vähem on rohkem“ edasi ning on nüüd, kliimamuutuste ja kestlikkuse ajastul saanud täiesti uued tähenduskihid. See väljendub nii jaapanlase Marie Kondo populaarses koristamis- ja tarbetutest esemetest vabanemise kunstis, asjade vähem ostmises kui ka väikesel pinnal elamises.

    PIRET VOOLAID: Püsi kodus, karu tuleb! ehk Millest jutustab Haabersti karujahiga seotud glokaalne folkloorilainetus?
    Tänapäeva folkloori omadusena rõhutatakse ikka ja jälle võimet tundlikult reageerida ühiskonnas toimuvatele sündmustele ja peegeldada neid omal moel. Tohututes kogustes oleme folkloori näinud ka märtsis Maailma Terviseorganisatsiooni välja kuulutatud koroonapandeemia aegses suhtluses üleilmsel ja kohalikul tasandil. Folkloori, mis sõltub meedia loodud teadmisest aktuaalsete päevasündmuste kohta, on hakatud nimetama Russell Franki kasutusele võetud mõistega uudis(folk)loor (newslore, Frank 2011).

    HELDUR SANDER: Kuidas XIX sajandi keskel taimeteadmisi jagati
    Laiast maailmast omaks võetud taimede kasutamise ja kasvatamisega on tihtipeale kõrvale jäetud kodumaiste taimede toidu-, toitude maitsestamise ja ravipotentsiaal.
    Teadmisi taimede kohta on läbi aegade hinnatud ja need ei aegu olevikus ega tulevikuski. Oleme taimi laialdaselt kasutanud toiduks, maitse- ja ravimtaimedena ning sellealane uurimistöö jätkub mitmes suunas. Kuid juba 155 aasta eest jagas Saksamaalt pärit aednik Adam August Heinrich Dietrich (1820–1897) soovitusi talle koduks saanud maa inimestele, kes olid rohkem haritud ja huvilised.2 Dietrich saabus 1840ndatel Haimre mõisa von Uexküllide aednikuks, lõi pere ja siirdus Tallinna, kus asutas puukooli ja tegutses aiataimede äri alal ning osales mitmes seltsis. Seene-, floora- ja kultuurtaimede uurimustega ning sisutihedate rahvavalgustuslike kirjutistega on Dietrich läinud teaduse ja looduskultuuri ajalukku.

    PEETER OLESK: Igapäevane leib maapealselt vaatekohalt 
    Luulesalv. Kärt Hellerma
    Kaanetekstid
    KARLO FUNK: Ühtekuulumise hind

    Arvustamisel
    Joel Sanga „Mäng versus äng“
    Alberto Mussa „Qāfi mõistatus“
    Margus Mikomäe „Surnute raamat“
    fotoraamat „dRAAMAT“
    virtuaalne „Theatertreffen“
    ERSO veebikontserdid
    näitused „Isiklik sajand. Mart Lepa kunstikogu“ ja „Viinistu kunstisadam ERMis. Valik teoseid Jaan Manitski erakogust“
    Anne Katrine Senstadi ruumiinstallatsioon „Radikaalne valgus“

  • ,

    Eesti kirjandus jõuab kuulajate taskusse

    Digikultuuriaasta koos kultuuriministeeriumiga käivitab eestikeelsete audioraamatute turu, mis toob heliraamatud inimeste taskutesse. Esimese sammuna loevad tuntud eesti näitlejad sisse 50 eesti autorite raamatut Oskar Lutsu Kevadest Indrek Hargla Apteeker Melchiori lugudeni. Esimesed heliraamatud jõuavad kuulajateni juba jaanipäevaks.

    „Eestis puudus seni heliraamatute turg. Selle algatusega ja kriisiaega ära kasutades saame käivitada kiirkorras heliraamatute kommertsturu, mis avab tulevikus võimalused ka heliraamatute laenutuseks ja muudeks kasutusviisideks,“ kommenteeris digikultuuri teema-aasta juht Martin Aadamsoo.

    „Eestis on helindatud palju raamatuid, kuid peaaegu kõik need on saadaval CD-plaatidel, mida tänapäeval enam palju ei kasutata. Heliraamatute kuulamine nutiseadmest on tulevik, mis võimaldab neid kõikjale kaasa võtta ja sobival ajal kuulata,“ lisas Aadamsoo.
    Heliraamatud tehakse kättesaadavaks eestikeelsetel veebiplatvormidel. Huvipakkuvat sisu on valmimas kõigile vanuseklassidele ja kõikides žanrites.

    Koolinoorte rõõmuks loetakse suve alguseks sisse ka soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvaid teoseid, lisaks on valikus ilukirjandust ja populaarseid aimeraamatuid. Audioraamatutena on peagi kättesaadavad Oskar Lutsu „Kevade“, Mihkel Muti „Rahvusvaheline mees“, Indrek Hargla „Melchior ja Oleviste mõistatus“, Epp Aareleiu „Linnade põletamine“, Tõnu Õnnepalu „Mandala“, „Paradiis“ ja „Flandria päevik“, Andrus Kivirähki „Oskar ja Asjad“ ning „Tont ja Facebook“, Mudlumi „Poola poisid“, Mehis Heinsaare „Vanameeste näppaja“, Katrin Pautsi „Öömees“ ja paljud teised suurepärased eestikeelsed raamatud.

    Algatusega pakuti eriolukorra ajal rakendust ka Eesti näitlejatele, mil ettenägemata ajaks jäid ära kõik avalikud esinemised, etendused, kontserdid, meelelahutusüritused jm, mis on näitlejate igapäevane leib. Samas on see hea võimalus teadvustada näitlejatele audioraamatuid kui tuleviku töörakendust.

    Heliraamatute sisselugejateks on teiste seas Jan Uuspõld, Hannes Kaljujärv, Piret Simson, Raivo E. Tamm, Taavi Eelmaa, Rea Lest, Toomas Lunge, Tiina Mälberg, Tambet Tuisk, Liina Tennossaar, Maarja Mitt-Pichen, Ingrid Margus ja paljud teised tuntud Eesti näitlejad.

    2020. aasta on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt nimetatud digikultuuri teema-aastaks. Digikultuuriaasta peakorraldajateks on neli organisatsiooni – Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Instituut, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvusringhääling.

  • Algab konkurss presidendi noore kultuuritegelase preemiale

    Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore kultuuritegelase preemiale, taotlusi oodatakse 18. juunini.

    5000 euro suurune preemia on mõeldud 35-aastasele või nooremale Eesti kultuuritegelasele või grupile, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või aidanud oluliselt kaasa Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisele maailmas.

    Kandidaate preemiale saavad esitada nii tingimustele vastavad inimesed ise kui ka nende õpetajad, kolleegid ja kultuurivaldkonnas tegutsevad organisatsioonid.

    Kandideerimiseks tuleb hiljemalt 18. juunil saata aadressil vpinfo@vpk.ee avaldus kandidaadi eluloo- ja loominguliste saavutuste kirjeldusega ning vähemalt kahe soovitusega tunnustatud kultuuritegelastelt või loomeliitudelt. Preemia statuudi leiab siit.

    2002. aastal asutatud preemiat rahastab aastatel 2018–2020 ettevõtja Enn Kunila. Varemalt on presidendi noore kultuuritegelase preemia pälvinud näiteks heliloojad Pärt Uusberg, dramaturg Eero Epner, luuletaja Kristiina Ehin, muusik Jalmar Vabarna, raadio- ja filmimees Jaan Tootsen jt. Mulluse preemia pälvis džässmuusik Kadri Voorand.

     

  • ,

    Villem Raami stipendiumi laureaat on Merike Kurisoo

    Eesti keskaegse kunsti- ja arhitektuuriajaloo uurimise suurkuju Villem Raam oli Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimeste elutöö auhinna saajate hulgas 1995. a. 1996.a sõlmisid ERKF ja Eesti Muinsuskaitse Selts, mille auesimees Villem Raam oli, lepingu tema nimelise allfondi moodustamiseks. Allfondi eesmärk on eesti keskaegse kunsti ja arhitektuuri uurimise toetamine. Iga viie aasta tagant Villem Raami sünniaastapäeval 30. mail väljaantava stipendiumi esimeseks laureaadiks sai 2000.a tema õpilane Kaur Alttoa, järgnesid kunstiajaloolased Kersti Markus (2005), Anu Mänd (2010) ja Villu Kadakas (2015).

    Käesoleval aastal valis allfondi halduskogu Villem Raami stipendiumi saajaks filosoofiadoktor Merike Kurisoo. Laureaat on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ning töötanud ligi kakskümmend aastat Eesti Kunstimuuseumi Niguliste Muuseumis.
    Merike Kurisoo teadustöö esimene tõsine tulemus oli Eesti Kunstakadeemias kaitstud bakalaureusetöö põhjal valminud raamat „Ristimise läte. Ristimiskivid keskaegsel Liivimaal“ (2006). Lisaks uutele dateeringutele käsitles ta ristimis-sakramendi teemat tervikuna, aidates mõista keskaegse kiriku olemust laiemalt. Samal aastal kaitses Merike Kurisoo Tartu Ülikoolis magistritöö „Brüsseli Püha Anna altariretaabel. Algsest pildiprogrammist püha Anna kultuse ja Madalmaade kunstiproduktsiooni taustal“, mis on ühe Eestis leiduva keskaegse kunstiteose kõige põhjalikum käsitlus. Samas on see omamoodi jätk Villem Raami aastakümneid varem ilmunud ülevaatele „Gooti puuskulptuur Eestis“.
    2019. a kaitses Merike Kurisoo Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel“, mille uurimisobjektid olid ennekõike keskaegsed reaaliad uues kontekstis.
    Merike Kurisoo on avaldanud arvukalt teadusartikleid, pidanud ettekandeid ja kureerinud näitusti. Tema kuraatoritalenti saab nautida praegugi – sügiseni on Nigulistes avatud näitus „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“.

  • ,

    Eduard Vilde muuseumi ees ja sees ootavad põneva näitused

    Alates tänasest on Eduard Vilde maja ees avatud Vilde vabaõhumuuseum. Kevadise Kadrioru pargi veerel on kõigile tasuta uudistamiseks üleval välinäitus.

    Varasemalt Tammsaare pargis eksponeeritud stendid on saanud uue vormi. Eduard Vilde 155. sünniaastapäeva puhul on toodud välja värvikamad faktid, kirjaniku tsitaadid ja arhiivifotod. Vilde oli tihe pargis jalutaja ning annab nüüd võimaluse seada sammud Kadrioru parki. Välistendide kujundaja on Anna Kaarma.

    Avatud on ka muuseumi uksed. Esimesel korrusel saab tutvuda püsiekspositsiooniga. Kogu muuseumihoones ja teisel korrusel asuvas Kastellaanimaja galeriis on üleval Eesti Maalikunstnike Liidu kuraatornäitus “Park sinu südames”.

    Näituse kuraator Vilen Künnapu meenutab, et 2019. aastal Kastellaanimaja galeriis toimunud näitus „Park“, mille kuraator oli Tiiu Rebane, osutus niivõrd menukas, et tekitas soovi pargi-teemat siin pargiäärses galeriis sel aastal edasi arendada. Näituse märksõnad on park sinu südames, unenäopark, paradiisipark, kvantpark. Kui park kujutab endast enamasti organiseeritud loodust ja ruumi, siis park sinu südames on eelkõige korrastatud mõtte- ja tundemaailm. Näituse eesmärk on tekitada soe ja päikeseline energeetika, mis nakataks kõiki. Näitusel osalevad nii tunnustatud meistrid nagu Juhan Muks, Enn Põldroos, Lembit Sarapuu, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Jaan Elken, Juss Piho jt kui ka noored ja andekad maalijad, näiteks Anu Muiste, Anna Kõuhkna, Kristiina Jakimenko jt. Üllatusesinejateks on müstiline Kaljo Simson ja Läti suurmeister Aleksei Naumovs.

    Näituse kuraator on Vilen Künnapu, kujundajad Tiiu Rebane, Karl Nagel ja Rait Rosin. Teosed on pärit kunstnike erakogudest, Eesti Kunstnike Liidu kunstikogust, Eesti Kunstimuuseumist ja kuraatori kollektsioonidest.

    Vaata lähemalt kodulehelt www.kirjanduskeskus.ee.

  • ,

    ERMi e-hõimuklubi: Soome-ugri rahvaste maailmakongressid eile ja täna

    Foto: Sven-Erik Soosaar
    Soome-ugri maailmakongress 2016. aastal Lahtis.

    Teisipäeval, 26. mail kell 18 räägib Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes otseülekandes ERMi Facebooki lehel Venemaa soome-ugri rahvaste rahvuslikust organiseerumisest I maailmakongressi künnisel 1992. aastal.

    Millised olid soome-ugri rahvaste rahvuslike organisatsioonide põhilised eesmärgid ja miks otsustati maailmakongress kokku kutsuda? Miks toimus esimene kongress just Komi Vabariigis? Juttu tuleb ka enam kui 20 aasta jooksul toimunud muutustest ja põhjustest, miks viimatistel kohtumistel on tõdetud teatavat stagnatsiooni.

    Jaak Prozes on ajaloolane, kõigi toimunud (1992–2016) soome-ugri rahvaste maailmakongresside delegaat ja MTÜ Fenno-Ugria Asutuse nõunik.

    Otseülekandega saab teisipäeval, 26.05.2020 kell 18 liituda klõpsates lingile.

     

  • ,

    Eesti Arhitektuurimuuseumis näeb Jõhvi, Kärdla, Sillamäe ja Võsu põhikooli uue hoone konkursi töid

    Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel on teisipäevast 26. maist vaadata näitus Jõhvi, Kärdla, Sillamäe ja Võsu põhikooli uue hoone arhitektuurivõistluse parimatest töödest.

    2018. aastast alates on Eestis peetud järjest rohkem uute koolihoonete arhitektuurivõistlusi. Eesti Arhitektide Liit on korraldanud neist kolm: Jõhvi Põhikooli, Kärdla Põhikooli ja Sillamäe Vanalinna Kooli arhitektuurivõistluse. Lisaks on Riigi Kinnisvara AS ja kohalikud omavalitsused korraldanud nii riigigümnaasiumite kui ka põhikoolide uute hoonete erinevat tüüpi arhitektuurivõistlusi. Eesti Arhitektide Liit oli neisse kaasatud kooskõlastajana ja liidu esindajad osalesid žüriide töös. Nende võistluste hulgast on näitusele valitud Võsu põhikooli ja lasteaia võistlus.

    Võistlustele on iga korraga tulnud rohkem osalejaid: esimesena toimunud Kärdla Põhikooli võistlusele esitati viis ideekavandit, aga Võsu kooli võistlusele juba 15 ja Sillamäe kooli võistlusele 21 tööd. See kinnitab arhitektide kasvavat huvi kooliruumi loomise vastu ja ka seda, et Eesti Arhitektide Liidul on oluline roll kooliarhitektuuri nüüdisajastamises.

    Eesti koolivõrgu korrastamine on hoo sisse saanud. Arhitektid annavad sellesse kaaluka panuse, aidates viia kooliruumi vastavusse muutunud õpikäsitusega.

    Vaata lähemalt: http://www.arhliit.ee/kooliarhitektuur

    Eesti Arhitektuurimuuseum on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11-18.

  • ,

    Eesti Arhitektuurimuuseumi uus õppevideo räägib inseneri ja arhitekti koostööst

    Teine peatükk Eesti Arhitektuurimuuseumi õppematerjalis „Ole arhitekt!“ on eeskätt inseneri ametist ja sobib elukestva õppe ja karjääriplaneerimise teemadega läbi I ja II kooliastme õppekava. Arhitekti töö eeldab koostöö tegemist paljude erialade inimestega, insener on neist üks peamisi.

    Inseneri ameti ja inseneri hariduse populariseerimiseks otsitakse videos vastuseid küsimustele mida teeb ehitusinsener, milliseid erinevaid insenere on olemas ja mis on inseneri töö juures eriti oluline.

    Ehitusinsener on arhitekti parem käsi, tema töö on teha katseid ja arvutusi, et arhitekti välja mõeldud maja püsti püsiks. Eriti olulised on teadmised matemaatikas, füüsikas ja keemias, sest näiteks peab insener arvutama ehitatava hoone või silla enda raskuse ja veenduma, et see enda raskuse all kokku ei kukuks. Insener peab mõtlema, mis juhtub, kui talvel hakkab palju lund sadama ning see kuhjub katusele, või kui väljas on väga tugev tuul. Insenerid võivad katsetada erinevate materjalide koostistega ning konstruktsioonidega ehk maja skelettidega.

    Tänu headele inseneridele on valminud keerulised ehitised, Eestis näiteks Kasari sild, Vesilennukite angaarid Tallinnas, Kadrioru staadioni tribüün ja Tallinna Laululava, mida videotunni järel saab uue pilguga vaadata ja ka katsetada.

    Õppevideo leiate siit: https://youtu.be/kbKe4f2Y7pw
    Haridusprogrammidest lugege siit: https://www.arhitektuurimuuseum.ee/haridus/muuseumi-haridustegevus/

Sirp