Alates laupäevast, 22. augustist on A-galerii Seifis avatud noore ehtekunstniku Erle Nemvaltsi isikunäitus VOORUSE LÄTTED.
Nemvaltsi teine isikunäitus mõtiskleb selle üle, kui igihaljad on otsingud eetilise koostoimimise viiside järele ühiskonnas ning kuidas see otsing ebakindlas kaasajas otsusteks manifesteerub. Allikad avanevad 21. augustil kell 17 ning pulbitsevad januste jaoks 12. septembrini.
“Inimesed on aegade algusest otsinud kombelist täiust. Sellest hoolimata tundub keeruline leida inimtegevusega seotud valdkonda, kus ei tehtaks eetilisi kompromisse mõne kindla grupi huvides. Mida aeg edasi, seda jõulisemalt tegeletakse nende kitsaste huvide nimel nii enese kui ümbritseva hävitamisega. Ometi ei ole selles midagi uut. Inimkond on ikka hukatuse äärel olnud, kuid sellest kuidagi siiski välja tulnud. Suure tõenäosusega tuleb ka edaspidi.
Küsimus pole edasi eksisteerimises, vaid väärtushinnangutes, millega edasi minnakse.”
– Nemvalts, Erle, vooruse lätete otsingust, 2020.
Erle Nemvalts (1991) on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti magistrant. Tema tööd keskenduvad peamiselt inimeste käitumismustritele ning -eripäradele. Nemvaltsi töid on eksponeeritud mitmetel rühmanäitustel nii Eestis kui välismaal ning aastal 2019 pälvis Erle Noore Ehte Fondi eristipendiumi. “Vooruse lätted” on tema teine isikunäitus.
Erle Nemvalts
VOORUSE LÄTTED / SOURCES OF VIRTUE
22.08.2020 – 12.09.2020 A-galerii Seifis
Toetajad: Eesti kultuurkapital, Suhkruingel.
Täname: Cathrin Kaldmaa, Kaur Virkebau, Riina Kütt, Urmas Nemvalts, Valdek Laur.
Muusikute fondi PLMF igaaastane preemia “Noor laulja 2020” antakse üle XVI Tallinna Kammermuusika Festivalil.
22.-29. augustini toimuval XVI Tallinna Kammermuusika Festivalil antakse üle traditsiooniline preemia noorele muusikule. Mari-Ann ja Tunne Kelam on pannud välja juba 15 aastat järjest 1000 euro suuruse autasu, et olla toeks noortele. Marje ja Kuldar Singi nimeline preemia “Noor laulja 2020” auhinnatseremoonia toimub festivali Galal, 28. augustil kell 19.00 Jaani kirikus. Samal kontserdil on peaesinejaks maailmakuulus soome sopran Camilla Nylund.
“Tallinna Kammermuusika Festival on alati toetanud noori andeid”, ütleb muusikute fondi juht Pille Lill. “On heameel tõdeda, et eelmiste aastate noore muusiku preemia saajad on tänaseks kõik tipptasemel interpreedid pakkudes rõõmu kontserdikülastajatele meil ja mujal”.
Camilla Nylund
Eestis esmakordselt esinev Camilla Nylund on maailma juhtivate ooperimajade oodatud külaline, kelle häälematerjalile sobivad eriti Richard Wagneri, Giuseppe Verdi ja Richard Straussi ooperite dramaatilised rollid. Nylund esitab 28. augustil Tallinna Jaani kirikus ühe muusikaliteratuuri šedöövri Richard Straussi “Neli viimast laulu” (teos on arranžeeritud 15-le muusikule).
Festivali kunstiline juht, viiuldaja Maano Männi: “Olen äärmiselt õnnelik, et Eesti muusikagurmaanidel on haruldane võimalus kuulata kaasaja ühte hinnatumat ooperihäält. See, et Nylundi graafik võimaldas Tallinnasse tulla on ime, mille nimeks Covid 19.”
Tallinna Kammermuusika Festivali teema on “Põhjala perspektiivid” ning kuulajani tuuakse 7 temaatilist kontserti tippmuusikute esituses. Publik saab osa mitmekesisest programmist, millest enamus on teemakontserdid.
Avakontserdil “Grande” 22. augustil Mustpeade Majas tuleb peateosena ettekandele rootsi klassiku Franz Berwaldi “Grande Septet”.
23. augusti kontserdil “Saagad” kõlab Jean Sibeliuse kuulsa orkestriteose “En Saga” versioon kaheksale mängijale, kuid ka Gotlandil elava eestlase Mirjam Tally efektne “Soe elu jäämäe jalamil”.
Närvikõdi pakub 25. augustil Katariina kirikus toimuv “Hirmulood”, kus muuhulgas esitatakse heliträkk filmist “Psühho” koos videoinstallatsioonidega ja John Cage “Kuus meloodiat”, millele lisab sünergiat koreograaf Britt Kõrsmaa.
27. augustil Rootsi-Mihkli kirikus toimuv kontsert ühendab endas erinevate muusikaliste maitsetega kuulajad Marianne Leibur Trio.
28. augusti galakontserdil Jaani kirikus saab lisaks Camilla Nylundile kuulata festivali resideeriva helilooja Tõnis Kaumanni rütmika ja humoristliku käekirjaga Fagotikontserdi esiettekannet Peeter Sarapuu soleerimisel.
29. augustil toimuval lõppkontserdil Mustpeade Majas teeb festival kummarduse juubilar Ludwig van Beethovenile, kavas tema viimane klaverisonaat ja kuulus viiulisonaat “Kreutzer”.
Festivalil esinevad rahvusvaheliselt tuntud muusikud nagu viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny, vioolamängija Andres Kaljuste, tšellist Theodor Sink, pianistid Irina Zahharenkova ja Sten Lassmann, tenor Oliver Kuusik, klarnetist Toomas Vavilov, kontrabassimängija Pontus Grans jt. Uue põlvkonna esindajatest kuuleb publik viiuldaja Robert Traksmanni, metsasarvemängija Kreete Perandit ja pianist Marite Männit.
Muusikute Fondi PLMF korraldatav festival pakub kuulajale vaheldusrikast programmi eredate artistide esituses. Tule osa saama!
Festivali kava: https://plmf.ee/et/tallinna-kammermuusika-festival/
Festivali toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet, Soome Suursaatkond, Saksamaa Suursaatkond, Global Art OÜ, Piletilevi, Metaprint, Holm Pank, Selver, Linnaekranid, Klassikaraadio, Hotell Telegraaf jpt.
Arhitektuurimuuseumis näeb reedel Eesti kommunismiohvrite memoriaali konkursi võidutöö maketti
21. augustil näeb Rotermanni soolalaos muuseumikogu värsket lisandust – Eesti kommunismiohvrite memoriaali maketti. Makett on osa 2016. aastal toimunud kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi ideekonkursi võidutööst „Teekond“. Selle autorid on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja arhitektuuribüroost JVR. Maketi autor on arhitekt Kalle Vellevoog.
Eesti Mälu Instituut ja Eesti Arhitektuurimuuseum esitlevad 21. augustil kell 15 Eesti kommunismiohvrite memoriaali albumit, kuhu on põhjalik valik fotosid memoriaalist, samas on kirjas ka lühiülevaade kommunistliku režiimi terrorist Eestis ning Maarjamäe mälestusala kujunemisloost. Piltide autorid on arhitektuurifotograaf Arne Maasik ja droonioperaator Martin Siplane.
Memoriaali kunstilisest lahendusest ja arhitektuursest omapärast räägivad üks memoriaali autoritest arhitekt Kalle Vellevoog (JVR arhitektid), kunstnik Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia) ja ajaloodoktor Meelis Maripuu (Eesti Mälu Instituut).
Üritusel osalemiseks palun pange ennast kirja hiljemalt 19. augustiks siin:
VALNER VALME:Jälle see Euroopa hukkub Taani moodsa aja tippkirjanik Kaspar Colling Nielsen võtab liiga laialt ette, aga pöörasest ambitsioonist tiivustatuna õnnestub siiski mõnigi võimas kujund elama panna.
Kaspar Colling Nielsen, Euroopa kevad. Taani keelest tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Brita Kaasik. Kujundanud Maris Kaskmann. Sari „Moodne aeg“. Varrak, 2019. 344 lk.
Kaspar Colling Nielsen, Mount Kopenhaagen. Taani keelest tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Brita Kaasik. Kujundanud Eiko Ojala. Varrak, 2020. 190 lk.
Taani nüüdisaja ühe menukama, auhinnatuma ja enamkõneldud kirjaniku Kaspar Colling Nielseni senise loomingu kaks põhiteost, mis üksteise järel nüüd ka eesti keeles ilmunud, tekitavad siinkirjutajas elektrit. Põhjused pole niivõrd nende sotsiaalses ja poliitilises teravuses, ehkki sedagi tuleb tunnustada.
„Romaan on otsene kommentaar ühiskonnale, milles me elame, ja selle potentsiaalist sõita karile. See on poliitiline kirjandus,“ öeldakse „Euroopa kevade“ kohta Taani väljaandes The Murmur. Jah, seda on see ka. „„Euroopa kevad“ on arrogantne lugu natsionaalsotsialistlike kalduvustega taanlastest, kes esindavad kaasaegses maailmapildis valget elitaarsust ja viivad maailma, inimeste elu läbi tehnoloogia uuele kvaliteeditasandile,“ kirjeldab Marvel Riik Õhtulehes teost tabavalt kokku võttes.
KAI KIIV: Erarahastuse võimalikkus kultuuris Muusika toetamist pikaajalise partnerlusena peetakse üha mõistlikumaks. Kas riik peaks eraraha kaasamist kultuuri seadusega soodustama?
Võib liialdamata väita, et Eesti muusikaelu on mitmekülgne ja kõrgel tasemel ning riigi kuvand kultuuri väärtustav. Seejuures ei dikteeri riik oma loomingulisele sektorile, kuidas või millises vormis peaks looma, vaid annab vabaduse ise otsustada. Ja ehkki riiklikule rahastusele ei saa loomulikult loota kõik kultuurivaldkonnas tegutsejad, on ka neil, keda riik rahaliselt toetab, surve omatulu teenida märkimisväärselt suur. Nii polegi imestada, et aeg-ajalt kerkib taas päevakorda erarahastuse kaasamine ning küsimus, kas riik peaks seda maksude kaudu soodustama. Millised on üldse võimalused eraraha kultuuri kaasata? See omakorda ärgitab mõtisklema ja uurima, milline on praeguse erarahastaja motivatsioon kultuuri toetamisel ehk miks ta seda teeb.
VERONIKA VALK-SISKA:Tehasemaja kümnend Eesti puitmajatööstuse ärimudelid on muutumas. Majatootjad on hakanud mõistma, et hea toode sünnib heast arhitektuurist ja disainist.
Parimaid Eesti ettevõtete toodetud puidust tehasemaju tunnustati tänavu juba kümnendat korda Aasta tehasemaja võistlusel, mida korraldavad Eesti Puitmajaliit ja puitmajaklaster. Võistlusreeglid on üsna lihtsad, kandideeriv objekt peab vastama kolmele nõudele. Esiteks peab kandev põhikonstruktsioon olema valmistatud puidust. Teiseks peab asi olema eeltoodetud tehasetingimustes. Kolmandaks peab võistlustöö insenertehnilise lahenduse olema loonud, tootnud ja ehitanud Eesti ettevõte. Žüriisse on läbi aastate kuulunud insenerid, arhitektid ja ajakirjanikud, kes on hinnanud arhitektuurilahenduse omanäolisust, lahenduse otstarbekust ja kasutajasõbralikkust, materjalide kasutamist, konstruktsiooni uuenduslikkust, tehnilisi lahendusi ja energiasäästlikkust. Auhinnad anti üle juuli viimasel päeval Hiiumaal, kus peeti muuhulgas puitmajasõprade konverentsi ja viidi taaskord läbi käsitööpalkmajade ehitajate kutsevõistlused.
Punk Käina Tuuletorn. Grete Tiigiste intervjueeris arhitekt Illimar Truverki.
ILLIMAR TRUVERK: „Hiiumaa seostub tuulega, see puhub merel ja maal, nii et tahtsime tuule hoonesse sisse projekteerida.“
PEETER HÕRAK:Eesti tütarlapse kehale rakenduv looduslik valik Kõige rohkem lapsi said naised, kes olid koolipõlves olnud teistest lühemad, kitsamate puusade, kitsama näo ja väiksema peaga, samuti oli nende suguline küpsemine teistest aeglasem.
Vahemikus 1937–1962 sündinud tüdrukud, kes olid teismelisena eakaaslastest suuremate kehamõõtmetega, tervemad ja tugevamad, jõudsid oma haridusteel teistest kaugemale. Kuna kõrgemalt haritud naised saavad vähem lapsi kui nende madalama haridusega suguõed, osutusid loodusliku valiku soosikuks tüdrukud, kes olid keskmisest väiksemad. Kirjeldatud olukord annab aimu kultuuri võimalikest mõjudest inimese välimuse evolutsioonile, kus looduslik valik kehamõõtmetele rakendub käitumistunnuste kaudu.
Vanema põlvkonna metsameeste pöördumine
Arvustamisel
Lee McIntyre’i „Pärast tõde, tõe pärast“
Peter Pomerantsevi „See ei ole propaganda. Seiklused reaalsusevastases sõjas“ ja Masha Gesseni „Surviving Autocracy“
festival „Mägede hääl“
Veljo Tormise muusikaga müsteerium „Lindude äratamine“
näitused „Eesti portreeavangard 1980–2000“ ja „Väljavaade – 40 aastat tänavafotograafiat Eestis“
dokumentaalfilm „Helid ja vaikus“
mängufilmid „Lootus“ ja „Piimahambad“
Kuressaare teatri „Õitsev meri“
Sundown Entertainmenti „Lüpstud“
Rahvusarhiivi 100. juubelile pühendatud interaktiivne näitus
Alates 21. augustist on Rahvusarhiigi galeriis Tallinnas avatud Rahvusarhiivi 100. juubelile pühendatud interaktiivne näitus, mis tutvustab meelelahutuslikul ja omapärasel viisil Rahvusarhiivi kogusid, ajalugu, hooneid ja tegevusi.
Rahvusarhiivis on hoiul pea kogu meie kirjalik mälu alates 13. sajandist kuni tänapäevani. Kokku 10 miljonit säilikut ligi sajal kilomeetril riiulipinnal. Siit leiab Eesti riikluse kõige olulisemad dokumendid, aga ka rikkalikult allikaid oma juurte uurimiseks. Kirikuraamatutesse on talletatud olulised perekonnasündmused alates 18. sajandist, vallakohtute protokollid jutustavad 19. sajandi esivanemate tülidest ja kemplemistest. Mõni eriti õnnelik leiab meie kogust oma vanaema noorpõlvefoto või varase filmikaadri kodukülast.
Kuidas aga dokumendid arhiivi jõuavad, kuidas neid hoitakse ja miks kõikidele dokumentidele ligi ei pääse? Mitu maja on Rahvusarhiivis ja millistes neist on olemas isedigiteerimise võimalus? Nii neile kui ka mitmele teisele paeluvale küsimusele püüabki käesolev näitus vastata.
Rahvusarhiiv on lubanud hoida oma kogudes dokumente igavesest ajast igavesti. Sel lihtsal põhjusel ei ole hea paljusid neist väärt kullatükkidest liiga tihti päikesevalguse kätte tuua. Ühtaegu püüame võimalikult suurt osa dokumentidest digiteerida, et neid saaks igaüks kasutada arhiivihoonesse kohale tulemata.
Rahvusarhiivi juubelile pühendatud näituse jaoks on mõnest meie kõige erilisemast ja kõige tavalisemast, kõige vanemast ja kõige uuemast arhivaalist valmistatud käega katsutavad koopiad. Näituse koostasid Rahvusarhiivi töötajad Maarja Hindoalla, Tiina Männapsoo, Maarja Savan, Kati Sein, Liisi Taimre ja Kadri Tooming, kujunduse ja tehnilise lahenduse teostas firma Exporabbit (Pult OÜ).
Juubelinäituse lühivaateid saab sirvida meie ajaveebist ja jälgida Tartus Poe tänava näitusealal tänavu augustis ja septembris, näitus tervikuna on avatud alates 21. augustist Tallinnas Maneeži 2 galeriis esmaspäevast neljapäevani kell 11–17. Väljapanek jääb avatuks 2021. aasta suvehooajani.
Teretulemast tutvuma arhiivis leiduva avara maailmaga!
Eesti Ajaloomuuseum kutsub 20. augustil Maarjamäe lossipäevale
Lossipäeva programmid leiavad aset vahemikus kell 12-16.
Lossipäeval pakume erinevaid tegevusi ja programme nii suurtele kui väikestele külastajatele. Traditsiooniliselt saab sõita hobukaarikuga, aga esmakordselt teha läbi pargiseiklus uhiuue nutimuuseumi rakenduse kaudu.
Lapsed saavad tutvuda ning ka meisterdada lossipreilide ja krahvipoiste mänguasju, samuti teeme kõik koos Eesti suurima sinimustvalge lillepeenra. Asju saab vahetada või osta-müüa MTÜ Raamaturingi laadal ning maitsvaid söögielamusi saada Muuseumimaitsete toidutänaval.
Huvilised on oodatud erinevatele eesti- kui venekeelsetele ekskursioonidele, muuhulgas teevad eriringkäigu “Laulev revolutsioon” Risto Lehiste ja Jaan Elgula.
Lossis toimub žongleerimishow ning avatud on ajalooliste suvekleitide pop-up näitus.
Filmimuuseumis saab vaadata Eesti lühifilme.
Maarjamäe lossipäeval on sissepääs ka pargi alale tasuline. Lossipäeva-, muuseumide ja pargi pilet üksikkülastajale 5€, perepilet 10€.
Maarjamäe ajalookeskus ja kõik muuseumid on avatud 10-18.
Filmimuuseumis toimub armastusfilmide festivali Tartuff eriprogramm
19.-22. augustini saab Filmimuuseumi kinosaalis vaadata nelja festivaliprogrammi raames linastuvat filmi.
Tartuff on Baltimaade suurim vabaõhufilmifestival, mis leiab Tartus aset juba 15. korda. Seekord on filmidest kinosaalis võimalik osa saada ka Tallinnas – 19. – 22. augustini Filmimuuseumis toimuvas eriprogrammis.
„Valisime Tartuffi programmist näitamiseks filmid, mis tutvustavad erinevaid filmikultuure ja viivad erinevatesse ajastutesse. Kõik filmid on äratanud tähelepanu tippfestivalidel või veel parem – oma maa vaatajate seas,” ütles Filmimuuseumi kuraator Karlo Funk.
19. augustil kell 19:00 linatub Hispaania 2018. aasta film “Tšempionid”. Režissöör Javier Fesseri film on südamlik komöödia vaimupuudega inimestest, kes hakkavad professionaalse treeneri käe all korvpalli mängima. Linateos võitis aasta parima Hispaania filmi auhinna ja esindas Hispaaniat ka mitteingliskeelsete filmide Oscari konkurentsis
Filmile teeb sissejuhatuse Hispaania Maja direktor ja asutaja Neftalí Peral Joris.
20. augustil kell 19:00 näeb Lõuna-Korea 2018. aastal valminud filmi “Hüvasti!” Režissööri ja stsenaristi Bora Kimi filmis otsib 14-aastane üksildane Seouli tüdruk Eun-hee mõistmist, millest ta on ilma jäetud nii kodus kui koolis. Tegu on tänavuse Tartuffi tunnustatuima linateosega, mis on võitnud ligemale 30 auhinda. Seansi juhatab sisse Lõuna-Korea kultuuri uurija Maari Hinsberg.
21. augustil kell 19:00 näeme Kanada ja Iiri 2016. aasta filmi “Maudie”.
Režissöör Aisling Walshi film on erakordne lugu artriidihaigest ühiskonnaheidikust, kes leiab ennast kunsti kaudu. Film põhineb Kanada naivistliku kunstniku Maud Lewise (1903-1970) elul. Peaosatäitja Sally Hawkins on võitnud selle tundliku rolli eest auhindu paljudelt festivalidelt, nii nagu ka Ethan Hawke Maudie´ rämedavõitu ja asotsiaalse elukaaslase Everettina.
22. augustil kell 19:00 lõpetab eriprogrammi Brasiilia ja Saksamaa 2019. aasta film “Nähtamatu elu”.
Režissöör Karim Aïnouz käe all valminud film põhineb Martha Batalha romaanil „Eurídice Gusmão nähtamatu elu“. Film linastus 2019. aastal Cannes’i filmifestivalil programmis „Un Certain Regard“ ja võitis seal peaauhinna.
Linastuse juhatab sisse ka ise Lõuna-Ameerikas filminud režissöör Kadri Kõusaar.
NB! Koroonaviirusega seoses müüme seanssidele pileteid 50% saali täituvusega arvestades.
20. august toob Vabamusse põnevad töötoad, eriekskursioonid ja muusikaviktoriini
20. augustil ootab okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu kõiki huvilisi suurele perepäevale, et tähistada 29 aasta möödumist Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest. Sündmuse puhul toimuvad muuseumis mitmed temaatilised töötoad, eriekskursioonid vabaduse taastamise radadel ning päeva lõpetab Vaiko Epliku muusikaviktoriin.
Vabamu juhi Keiu Telve sõnul on taasiseseisvumispäev muuseumi jaoks üks aasta olulisemate sündmuste seas, mida alati ka väärikalt tähistatakse. “Meie eesmärk muuseumina on rääkida Eesti lähiajaloost liigutavaid lugusid, mis paneksid inimesi mõtisklema vabaduse väärtuse ja hapruse üle. Üks suurem peatükk selles loos on kindlasti Eesti iseseisvuse taastamise periood ning usun, et igaüks, kes muuseumist 20. augustil läbi astub, saab võimalikult ehtsa ettekujutuse 80ndate lõpus ja 90ndate alguses toimunud sündmustest,” ütles Telve.
Vabamu ekspositsioon kõneleb läbi esemete väga ilmekalt vabadusest, selle kaotamisest ja taastamisest. Ülevaate saab nii laulvast revolutsioonist kui ka Eesti integratsioonist Euroopasse. Noorematele külastajatele on loodud spetsiaalne pere e-giid. Kell 14.00 ja 16.00 toimuv eriekskursioon “Vabaduse ja taastamise radadel” viib külastaja põnevale rännakule läbi Tallinna kesk- ja vanalinna, et meenutada ja taaselustada sündmusi, mis kõik sillutasid teed Eesti vabaduse taastamisele.
Perepäeval toimuvatesse töötubadesse on oskuslikult põimitud taasiseseisvumisaja sümbolid, pakkudes igas vanuses külastajale nii harivat kui meelelahutuslikku sisu. Blogija ja elustiiliettevõtja Anna Lutteri teksatöötoas saab tutvuda lähemalt teksa kui vabaduse sümboliga ja meisterdada sellest punutisi ja võtmehoidjad. Lisaks on avatud ka taasiseseisvumisteemaline rinnamärkide töötuba ning Tallinna Kodutütred õpetavad huvilistele erinevate sõlmede tegemist.
Suure perepäeva lõpetab Vaiko Epliku muusikaviktoriin, kus saab igaüks panna proovile oma teadmised taasiseseisvumisele kaasa aidanud muusikapalades. Nostalgilise maitseelamuse saamiseks on avatud ka Vabamu kohvik, kus pakutakse sündmusele kohaseid toidupooliseid.
Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas 23. märtsil välja ettevõttenime võistluse. Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehe kaudu oktoobri alguses.
Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub viiendat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2020.
Esitamine otselingil bit.ly/EheEesti2020 või ES-i kodulehe kaudu või ES-i postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn (postitempli kuupäev 23.09.2020). Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Keeleinspektsiooni, HTM-i ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindajad.
Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang:
Juba viiendat aastat kuulutame välja ehedate eestikeelsete ettevõttenimede võistluse. Eelnenud konkursid on andnud tunnistust sellest, et meie tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused, aga ka haridus- ja kultuuriasutused kannavad toredaid ja tabavaid, vaimukaid ja sisukaid eesti nimesid. Ootame, et neid saaks järjest rohkem, et näeksime neid üheskoos tänavapilti ja veebimaastikke eestipäraseks kujundamas. Väga oodatud on kandideerima ka uustulnukad, idufirmad ja õpilasfirmad.
Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi pälvis kunstnik Johannes Luik
Johannes Luik
Käesoleva aasta Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi pälvis Eesti Kunstiakadeemia magistrant Johannes Luik. Stipendiumi üleandmise pidulik tseremoonia toimub teisipäeval, 18. augustil kell 16.00 Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas.
Võitja selgitati välja kunstiüliõpilaste tihedas konkurentsis. Lions Club Tallinn Hansa asutatud stipendiumit võisid taotleda kõik Eestis ja väljaspool Eestit magistri- või doktorikraadi omandavad Eesti kodakondsusega kunstitudengid. Kokku osales konkursil üle 20 noore mitmest välisriigi kõrgkoolist ja ka Eesti Kunstiakadeemiast.
Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruus tunnustab noorte kunstnike toetamist: „Juba 2011. aastast on LC Tallinn Hansa noore kunstniku stipendiumi nimel raha kogunud. Asutamisest saadik on missioonitundeline ja kunsti armastav klubi oma suure südamega liikmeskonnaga toetanud noori andekaid inimesi nende loomingulise tee algul.“ Kruus hindab ka laureaat Johannes Luige panust Eesti kunstiväljal: „2500 euro suurune Adamson-Ericu stipendium on Eesti Kunstiakadeemia magistriõpingutel olevale laureaadile kindlasti suureks abiks. Kuna noormees on tegev nii skulptuuri, installatsiooni kui ka laiemalt nüüdiskunsti väljal, on tal oma ideede realiseerimiseks vaja rohkelt materiaalseid ressursse. Kindlasti saab ta nüüd kergema südamega minna vastu järgnevatele loomingulistele ülesannetele, uutele projektidele ning kogu õppeaastale“.
LC Tallinn Hansa president Lille Uibo lisab: „Laureaat Johannes Luik peegeldab skulptori ja installatsioonikunstnikuna inimeste erinevaid emotsioone ja muljeid, mis tulenevad subjektiivsetest kogemustest ja suhestumistest ruumi, aja, subjekti ja objektiga. Tegu on aktiivse kunstnikuga: huvitatuna avaliku ruumi mõtestamisest läbi kunstiliste sekkumiste loob ta enda projekte, osaleb mitme kunstnike rühmaga ühisloomes, õpib ise, õpetab teisi ja märkab kolleegilegi abi pakkuda. Stipendiumiga toetame nõnda elukeskkonna muutumist emotsionaalselt värvikamaks ja rikkamaks. Soovime Johannes Luigele julgeid projekte inimlikkuse erinevate tahkude välja toomiseks erinevates suhetes.“
Klubi president usub, et eri kunstivaldkondade taustaga kandideerijate tugevad portfooliod ja rohke osalejate arv kinnitavad, et Lions Club Tallinna väljaantava stipendiumi vastu on noortel Eesti kunstnikel suur huvi. „Stipendiumi üks eesmärkidest on väärtustada mitmekülgsust ja isikupära Eesti kunstis, hinnates just noorte annet,“ kommenteerib Uibo.
Varem on Adamson-Ericu stipendiumi pälvinud kunstnikud Sylvia-Johanna Annus (2012), Ulla Juske (2013), Ats Nukki (2014), noorte kunstnike kollektiiv Rundum (2015), Juss Heinsalu (2016), Anna Kaarma (2017), Darja Popolitova (2018) ja Ruudu Ulas (2019).
