Toeta
Otsi

kultuuriajakirjandus

  • ,

    Läti kunstnik Kristaps Epners Tartu Kunstimajas

    Kristaps Epners. Meelespea. Järv. 2018. Videokaader. Kunstniku loal

    Neljapäeval, 27. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis tunnustatud Läti kunstniku Kristaps Epnersi isikunäitus „Meelespea”

    1971. aastal astus paljulubav 33-aastane luuletaja Miervaldis Kalniņš ootamatult välja Riia Noorte Autorite Koondisest, võttis oma kitarri ja läks Siberisse umbes samasse kohta, mis vaid veidi varem oli näinud paljude küüditatud lätlaste surma. Vaid üksikud sõbrad teadsid põhjust: Miervaldis oli kopeerinud Aleksander Solženitseni „Gulagi arhipelaagi” ja sattunud seetõttu KGB tähelepanu alla. Miervaldis juhtis üle kahekümne aasta Mongoolia lähedal Sajaanide mäestikus ehitustööliste brigaadi.

    Kristaps Epners lisab: „Miervaldis oli minu isa, dokumentaalfilmi režissööri Ansis Epnersi sõber. Sorteerides kadunud isa arhiivi, avastasin ma kirjad, mida Miervaldis oli paljude aastate jooksul mu isale saatnud. Üks neist sisaldas ka kahte habrast Siberi lille: kollane metsik liilia mu isale ja sinine meelespea mulle. Sain oma lille kätte kolmkümmend kaheksa aastat hiljem.”

    „Meelespea” on mõtlik multimeedia installatsioon, mis räägib sügavalt isikliku loo kahe inimese suhtest. Samas on see ka valusate Siberi mälestuste üldistus, mida jagavad nii lätlased kui eestlased. Teost esitleti 2018. aasta RIBOCA biennaalil Riias ning teist korda näidati seda Purvītise auhinna näitusel Läti Riiklikus Kunstimuuseumis 2019. aastal. Tartust liigub see grupinäituse „Diversity United” raames edasi Tretjakovi galeriisse Moskvas ja Flughafen Tempelhofi Berliinis.

    Kristaps Epners (snd 1976) elab ja töötab Berliinis ja Riias. Ta on omandanud Läti Kunstiakadeemia magistrikraadi. Läti ja Eesti kõrval on tema töid näidatud ka Belgias, Horvaatias, Islandil, Itaalias, Leedus, Poolas, Taanis ja Venemaal. Kahel korral (2017, 2019) on Epners kandideerinud Läti kõige olulisemale Purvītise nimelisele kunstiauhinnale. Tegu on tema esimese isikunäitusega Eestis.

    Näitus on avatud 20. septembrini.

    www.kunstimaja.ee
    facebook.com/kunstimaja
    Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12–18. Näitused on tasuta.
    Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

  • ,

    Johanna Mudist Tartu Kunstimajas

    Neljapäeval, 27. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Johanna Mudisti isikunäitus „Floora ja fauna”.

    Johanna Mudist jätkab seekordsete joonistustega oma väikese inimese seeriat, kus mäng teose enese pisikese formaadi ning kujutatud inimtegelas(t)e suurussuhetega uuris kirjandusklassikast tuntud väikese inimese müüti. Kui kirjanduses oli „väike inimene” väheldane eelkõige oma funktsioonilt (nt mõni ametnik tuimalt jahvatavas masinavärgis), siis Mudist vaatleb süsteemi tervikuna. Sedapuhku on mäng suurussuhetega laienenud inimestelt ka floorale ja faunale.

    Olles sellise erisuse teinud, jaganud maailma taimseteks ja loomseteks elusolenditeks, loobub kunstnik peaaegu koheselt kõikvõimalikest jaotistest sootuks ning demonstreerib meile igasuguse mateeria metamorfoosset olemust. Kõik mõeldavad suurussuhted on ebakindlad ning järgnevused meelevaldsed. Pisikesi mustvalgeid postkaarte meenutavates joonistustes on olendid pidevas voolamises ja üleminekus, üksteisesse sisenedes või üksteisest väljudes. See on segadus, millist pole nähtud maailma loomisest saati.

    Kunstnik lisab: „Igasugune vihje müütilisusele lubab aimata suuremat narratiivi, mingit pärimuslikku lugu, millest need pisikesed piisad on destilleerunud. Piltidel on nende väiksusele vaatamata lukuaugulik perspektiiv – neisse piiludes aimdub üks sootuks suurem ruum nende taga. Seda ruumi ei ole aga selgepiiriliselt välja joonistanud. Niisiis võib igaüks selle oma senisest elukogemusest, unistustest ja hirmudest lähtuvalt täita sobiva mööbliga.”

    Johanna Mudist (snd 1991) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute (BA) 2014 ja Eesti Kunstiakadeemia (MA) 2017 maali osakonna. Ta on ennast erialaselt täiendanud õppides Soomes ja Poolas. Aastast 2018 on Johanna Mudist Eesti Maalikunstnike Liidu liige ja 2019 Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema viimane näitus Tartus oli mullune „Ajarändur” Nooruse galeriis.

    Näitus on avatud 20. septembrini.

    www.kunstimaja.ee
    facebook.com/kunstimaja
    Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12–18. Näitused on tasuta.
    Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

  • Sel reedel Sirbis

    LAURI MÄLKSOO, TOOMAS HIIO: Liivimaalane Friedrich Martens 
    Martens jäi läbi ja lõhki impeeriumi meheks, ometi oli tema Venemaa ajaloo käsitus rahvusvahelise õiguse kontekstis täielikult eurotsentristlik. 
    27. augustil möödus 175 aastat Peterburi ülikooli rahvusvahelise õiguse professori ja Vene diplomaadi Friedrich Martensi sünnist. Õigusteadlane Lauri Mälksoo ja ajaloolane Toomas Hiio leiavad, et Jaan Krossi romaani kangelasega on seotud rida tänapäevalgi aktuaalseid küsimusi.

    JANIKA PÄLL: Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250 
    Uushumanism võiks olla see võtmesõna, mis aitab mõista sünergiat ülikooli, aadli, kiriku- ja koolitegelaste, juristide, majandusmeeste, reaalteadlaste ja inseneride vahel, millest sai Eesti haritlaskultuur. 
    Kes on Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852), kelle sünnist möödub täna 250 aastat? Mis on tema roll Eesti kultuuriloos ja miks teda ikka ja jälle meenutada?i
    Morgenstern sündis ja alustas haridusteed Magdeburgis, jätkas õpinguid Halle ülikoolis kuulsa klassikalise filoloogi ja antiigiuurija Friedrich August Wolfi ja tänapäeval peamiselt tänu oma Kanti poleemikale ja Baumgartneri-käsitlustele tuntud filosoofiaprofessori Johann August Eberhardi juures, promoveerus sealsamas Platoni „Riigi“ käsitlusega ja alustas kohe ka õppejõuna, saades mõne aasta pärast Danzigi (Gdańsk) Atenaeumis elokventsi ja poeesia professoriks. Noore talendi tõi Eestisse tööpakkumine vastavatud Tartu (Dorpat) ülikooli, ent erinevalt paljudest saksa päritolu õpetlastest, kes käsitlesid töökohta kaugel Venemaa keisririigis vaid karjääri hüppelauana ning varem või hiljem Saksamaale tagasi pöördusid, jäi Morgenstern paigale (kuigi pakkumisi oli) ja sidus oma elu Tartuga, pühendades kogu oma energia sellele, et tuua Eesti lähemale Euroopa kultuuri algusele Vanas Kreekas ja Roomas.

    JÜRI VALGE: Millest räägiksid Oskar Loorits ja Killu Mei? ehk Sada aastat Emakeele Seltsi aastakoosolekuid
    „Elav ja teadlik huvi emakeele vastu on meil nõndasama vana, kui Eesti enestunne ja rahvuslik iseteadvus üleüldse. Ju ärkamisajast pääle säetakse muude tähtsate harrastusalade kõrvale ikka eesti keel, iseäranis silmapaistvale kohale. Ja iseloomustava hellusega reageeritakse keelelistele nähtustele meil alati ja tänapäevani, eriliselt veel selle järele, kus tekib suurejooneline keeleuuenduslik liikumine ja sünnitab ajajärgu meie keelelises elus.“ Nii alustas sekretär Oskar Loorits 6. veebruaril 1921 Tartu ülikooli auditooriumis nr 2 oma „Ülevaadet Emakeele Seltsi I. tegevusaastast 1920“.

    Patriotism ei tohi pimestada mõistust. Valle-Sten Maiste intervjueeris filosoof Jüri Eintalu.
    JÜRI EINTALU: „Kui kahtlased seigad sunnivad valimisi mitte tunnustama, siis peab seda tegema kohe, enne valimisi. Opositsioon oleks pidanud Valgevenes valimisi boikoteerima. Lääs oleks pidanud kohe ette teatama, et ei, nii ei lähe.“ 

    BIANKA PLÜSCHKE-ALTOF, HELEN SOOVÄLI-SEPPING: Rohelise linna kuvand ja tegelik sisu 
    Linn, mis näib linnulennult, autoaknast ja reklaambrošüürilt roheline, ei pruugi seda üldsegi olla. Kuidas teha nii, et linnas oleks hea elada nii imikutel kui ka raukadel? 
    Kuidas muuta linnad niisuguseks, et kõik inimesed – noored ja vanad, keskealised ning imikud – saaksid osa looduse hüvedest? Kes toimetavad linna rohealadel praegu, ning – veelgi olulisem – kes seda ei tee ja mis põhjusel? Kuidas planeerida sellised rohealad, kus on arvestatud inimeste, aga ka nende neljajalgsete kaaslaste ja teiste linnas elavate liikide vajadustega? Kuidas luua puhkealad, kus on tagatud ökosüsteemi terviklik säilimine, tasakaalustatud ruumilahendus, kuigi ruumist on saanud poliitika, võimu ja ideoloogia võitlustanner? Selliste küsimuste ees ei seista linnastumise, linna tihendamise ja autostumise ajal mitte ainult Eesti linnades, vaid mujalgi Euroopas ja üle maailma. 

    Milline võiks olla tulevikufestival? Maria Mölder intervjueeris Natalie Metsa.
    NATALIE METS: „Põhjalikumalt tahaksime uurida, kuidas saab TMW olla artistidele ja festivali partneritele võimalikult kasulik.“
    Aprilli- ja maikuus, kui kogu kontserdielu taaskäivitamine oli veel küsimärgi all, saatsid Tallinn Music Week’i (TMW) korraldajad välja põhjaliku küsimustiku, et saada teada, milline võiks TMW esinejate, külastajate ja partnerite arvates olla tulevikufestival ning kuidas saab TMW olla tulemuslikum muusika- ja kultuurivaldkonnale, aga ka kogu ühiskonnale. Vastuste alusel teavad korraldajad nüüd mõnevõrra paremini, milliseid suundi tasub TMW-l ja teistel samalaadsetel esitlusfestivalidel edendada. Samuti anti väärtuslikku tagasisidet TMW senise koha ning korralduslike õnnestumiste ja vajakajäämiste kohta. Põhjalikumalt tutvustab uuringu tulemusi ning selle mõju 27. kuni 30. augustini aset leidvale TMW-le ja konverentsi korraldusele küsimustiku põhiautor, TMW konverentsi ja linnafestivali koordinaator Natalie Mets.

    SIIM ANGERPIKK: Ellujäämise kunst Tartuffi moodi 
    Tartuffi fookuses olid tänavu sõnapaar „Armastuse hambus“ ja kunst. Veel täpsemalt sobiks mitme linaloo iseloomustuseks tulevase Euroopa kultuuripealinna lipukiri „Ellujäämise kunstid“ 
    Armastusfilmide festival TartuFF, Tartus 10. – 15. augustini 
    Suveöisel Tartu raekoja platsil sadade ja tuhandete inimestega kinoekraani ees istumist ootavad Tartufi sõbrad igal aastal. Eriolukorrajärgsed piirangute tõttu on aga suurüritused, sealhulgas Tartuff, pandud skisoidsesse olukorda. Ühelt poolt tahetakse endiselt jõuda võimalikult paljude inimesteni, teiselt poolt ollakse sunnitud järgima ettekirjutusi ettevaatusabinõude osas. Baltimaade suurima vabaõhukino publiku maksimumiks oli sel aastal 500 kohta, mis on eelmiste aastate tuhandeteni küündivate vaatajate kõrval muidugi pisku. 2 + 2 reeglit järgides paigutatud toolid jätsid siiski mulje, et plats on rahvast täis nagu alati. Ja ikkagi kogunes omajagu publikut ka platsile seatud istekohtade kõrvale ning nädala kulgedes tekkisid ekraani ette pikutamispesad, kus vaatajad end mõnusalt tundsid.

    KURMO KONSA: Krüptodetektiivi märkmetest: „Aega ei ole ja mõtted on monaadid.“ 
     „Nüüd“ hetk on meile vägagi loomuomane, ajavahemik, mida me otseselt kogeme, just nüüd ja praegu.  
    Krüptodetektiiv on juba leppinud sellega, et maailm on hoopis teistsugune, kui me seda kogeme. Miks siis inimene ei taju seda reaalsust? Ilmselgelt pole seda maailmas hakkamasaamiseks vaja. Seda pole vaja igapäevaelus, aga ei ole vaja ka näiteks füüsikaga tegeldes. Küsimus, milline maailm tegelikult on, huvitab ehk lapsi ja filosoofe ning nendestki ainult üksikuid. 

    Arvustamisel
    Kristiina Ehini „Janu on kõikidel üks“
    Mats Traadi „Taivatäis tsirke“
    armastusfilmide festival TartuFF
    Maria Fausti „Maarja missa“
    mängufilm „Palm Springs“
    näitused: Kris Lemsalu Malone’i ja Kyp Malone Lemsalu „Love Song Sing Along (Once Again With Feeling!)“, Ulvi Haagenseni „Arhiivist. Kogum kummalisi juhtumeid“, Urmas Pedaniku „Üleminekud“, „Jaan Toomik Viljandis“ ja Mari-Leen Kiipli installatsioon „Husa“ ning Paul Kuimeti fotoseeria „Kristallsõrestik“
    Endla „Nagu süldikeeduvesi“ ja Ugala „Katkuhaud“

  • , ,

    Liisi Eelmaa Tartu Kunstimajas

    Neljapäeval, 27. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Liisi Eelmaa isikunäitus „Loon, mida mõtlen – ABRAKADABRA”.

    Eelmaa on viimastel aastatel keskendunud maalikunsti spetsiifikat uurivate teoste loomisele, milles tegeleb aine, vormi, ruumi ja kujutluse omavahelisi seostega. „Loon, mida mõtlen – ABRAKADABRA” on jätk seeriale „Õrnalt õhus”.

    Kunstnik lisab: „Üks kuulsamaid võlusõnu on „abrakadabra”. Arvatakse, et seda aramea keelest pärit sõna võib tõlkida „ma loon, kui räägin”. Mõtlemine on maagia, iga ese mis meid ümbritseb on saanud alguse mõtlemisest. Esemed meie ümber on kas funktsionaalsed või vähetarbelised. Abstraktne värvimass, aine, algus – ABRAKADABRA.”

    Liisi Eelmaa (snd 1982) on omandanud bakalaureuse kraadi Eesti Kunstiakadeemias (EKA) stenograafia erialal (2004) ja magistrikraadi EKA vabade kunstide teaduskonnas (2017). Näitustel esineb alates 2003. aastast ning alates 2005. aastast on ta töötanud vabakutselise kunstnikuna erinevate teatrite juures. Viimati osales ta näitusega Tartu Kunstimajas 2016. aastal (koos Minna Hinti ja Lilli-Krõõt Repnauga).

    Näitus on avatud 20. septembrini.

    www.kunstimaja.ee
    facebook.com/kunstimaja
    Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12–18. Näitused on tasuta.
    Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

  • Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind ootab taas kandidaate

    Kutsume kõiki üles esitama kandidaate Edvin ja Lembe Hiedeli nimelisele toimetajaauhinnale, et tõsta esile häid keeletoimetajaid. Auhind on loodud eesmärgiga juhtida tähelepanu keeletoimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid. Auhind eraldatakse pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest.
    Kandidaate võivad esitada kõik keele ja kirjandusega seotud organisatsioonid, äriühingud ja eraisikud. Kandidaate saab esitada kuni 1. septembrini aadressil ekl@ekl.ee. Esitada tuleb vabas vormis tutvustus kandidaadi erialasest tegevusest ja auhinnale kandideerimise põhjendus, soovitav on lisada nimekiri olulisematest toimetamistöödest. Laureaat kuulutatakse välja rahvusvahelisel keeltepäeval 26. septembril ja auhind antakse üle rahvusvahelisel tõlkijate päeval 30. septembril.
    Auhinna saaja otsustab žürii, mille paneb kokku Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit. Eesti Kultuurkapitali toetatava auhinna suurus on 2000 eurot.
    Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind anti esimest korda üle 2015. aastal, siis pälvis selle Maiga Varik. 2016. aastal oli laureaat Triin Kaalep, 2017. aastal Anu Saluäär, 2018. aastal Linda Targo ja 2019. aastal Asta Põldmäe.

  • ,

    Eesti Teadusagentuur korraldab naissoost noorteadlaste mentorlusprogrammi

    Eesti Teadusagentuur osaleb koordineerijana sel suvel alustanud mentorlusprogrammis FELISE, mis aitab kaasa kuue Euroopa riigi noorte naisteadlaste akadeemilise karjääri edendamisele.

    Seitse kuud ehk järgmise aasta jaanuari lõpuni kestva programmi raames viiakse kogenud teadlased kokku noorteadlastega, et nad saaksid vahetada kogemusi ning ühiselt arutleda, kuidas lahendada võimalikke isiklikke ja institutsionaalseid akadeemilise karjääri takistusi.

    Programmis osalevad lisaks Eestile veel viie riigi naisteadlased – Hispaaniast, Portugalist, Sloveeniast, Suurbritanniast ja Türgist. Kokku osaleb programmis 70 teadlast: 35 mentorit ja sama palju noorteadlasi, kellest on moodustatud nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised paarid. Kui kohalike mentoritega kohtutakse kohvitassi taga, siis rahvusvahelised kohtumised leiavad aset internetis.

    Teadusagentuur on programmi kaasanud viis noorteadlast ja viis kogenud teadlast Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

    Tartu Ülikooli analüütilise keemia ja arheoloogia vanemteadur Ester Oras tõi esile, et teda ajendas programmiga juhendatavana liituma naisteadlaseks olemise võlude ja valude jagamine ning laiem kaardistamine, et olukorda parandada. „Mul on hea meel osaleda naisteadlaste akadeemiliste väljavaadete ja võimaluste laiendamises ning edendamises,“ ütles Oras, kellel on mõttes ka juba paar erinevat väljundit, mida programmi lõppedes edasi arendada.

    Programmis mentorina osalev Tartu Ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi tõi esile ka programmi rahvusvahelisuse eelise: „Iga uus roll on võimalus õppida ja ennast vaadata läbi teiste silmade. Mulle sobis selles programmis osalemise mõte, sest vajasin just kogemust sellest, kuidas teiste erialade noored teadlased mõtlevad ja oma rolli tajuvad. Teise eriala ja ka teise riigi noore teadlasega suhtlemine on minu jaoks avanud uusi tahke teadlase rollist.“
    „Teadusagentuur soovib toetada kõiki silmapaistvaid teadlasi Eestis, sõltumata nende soost. Usume, et ühiskond saab teadusest enim kasu, kui teaduse tegemisse on kaasatud võimalikult mitmekesise taustaga teadlased, sh nii naised kui ka mehed ning kui soolisi aspekte on läbivalt arvesse võetud ka teostatavates teadustöödes. Veel on enamikus Euroopa Liidu riikides, sh Eestis kõrgeimal akadeemilisel ametikohal olijate ehk professorite hulgas naisi meestest oluliselt vähem. Sestap on noorte naisteadlaste julgustamine ja toetamine väga oluline,“ selgitas teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
    Programm toimub Horisont 2020 soolõimeprojekti GEARING-Roles raames.

  • ,

    Eesti Arhitektuurimuuseumi Muuseumiöö – võta aega, tõtta aeda!

    Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub Muuseumiööl suve pikendamise näitusele „Suvila! Puhkus ja arhitektuur 20. sajandi Eestis“ ja koostöös Tallinna Botaanikaaia aednikega sisustatud kasvuhoonesse saama soovitusi aia nautimiseks.

    Suvitamine ja suvilakultuur, sealhulgas arhitektuur ja suvilaehitus pakub väga paljudele äratundmisrõõmu ja rohkelt avastamisvõimalusi. Moodsa suvilaarhitektuuri ülevaatele lisaks näeb suvituskultuuri-näitusel aianduskooperatiive, asutuste puhkekodusid ning lastelaagreid, mis juba on paljude näitusekülastajate mälestused taas elavaks muutnud.

    Rotermanni soolalaos on Muuseumiööl avatud ka enneolematu arhitektuurikoomiksi näitus „Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid“, 2019. aasta Suure Muuseumiroti pälvinud lastele ja lapsemeelsetele mõeldud avastusnäitus „Uuri ruumi!“ ning püsinäitus „Elav ruum“ koos makettide ja ajaseinaga.

    Algusega kell 19 ja 20 räägib kasvuhoone juures Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Ave Visnapuu potipõllundusest suvilas. Traditsiooniliselt mahub muuseumiöhe Rotermanni soolalao otsimismäng ja meisterdamislauake. Õhtu otsa on avatud raamatulett, kus muuseumitrükistel on soodushinnad ning üllatusterohke „Iga loos võidab!“

    Toidukaravan BEE pakub suvilassegi sobivat, kvaliteetset kohalikku päritolu sööki.

    Muuseum Rotermanni soolalaos on tasuta avatud kell 18-23.

  • ,

    Eesti Keele Instituut esitleb kolme uut väljaannet

    Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn) esitletakse 26. augustil kell 14 kolme teost: „Eesti murrete grammatika“, „Leivakünast ahjuluuani. Leivavalmistamisest ja sellega seotud esemetest“ ning Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja erinumber „Nimede kiiluvees“.
    Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafi Jüri Viikbergi „Eesti murrete grammatika“ on esimene eesti murrete tervikkäsitlus. See on tarvilik teos nii akadeemiliseks teadustööks kui ka esmaabikäsiraamat keelehuvilisele. Raamatust saab ülevaate, missugune murdekeel on iseloomulik Eesti eri paikkondadele, kuidas muutuvad käänd- ja pöördsõnad. Tekstid ja levikukaardid loovad üldpildi, kus (näiteks) minnakse mere või merese, kus mereje, meresse või merde, kus kasvavad lapsed suures, suureks, suurest või suurõss, kus vihma sajab, saab, sadab, satap või sadass. Raamat annab ettekujutuse, milline on eesti kirjakeele murdeline tagapõhi. Teoses leidub ka sissevaade murrete uurimise ajalukku, lisatud on asjakohased käsikirjade ning trükiste loendid. Tervikkäsitlus kuulub „Eesti keele varamu“ sarja ja selle on toimetanud Mari-Liis Kalvik.
    Raamatu „Leivakünast ahjuluuani. Leivavalmistamisest ja sellega seotud esemetest“ autor Hella Keem viib meid tagasi aega, mil Eesti maarahva põhitoidus oli leib. Läbi etnograafiliste kirjelduste, keeleteaduse ja rahvaluule näitab teos, milliseid leivanõusid Eesti eri paigus leivavalmistamiseks kasutati ja millised muudki esemed olid seejuures tarvilikud. Raamatust saab näiteks teada, mis on kakukell või miks keelitati leivasõtkujat leivataina sõtkumise ajal janu mitte kustutama. Samuti seda, et mänd, hark ja pööris on tegelikult üks ja sama ese. Raamatut kaunistavad nii autori enda joonised käsitletud esemetest kui ka kunstnik Hilda Kamdroni joonistused ERMi esemekogude põhjal. Hella Keem (6. IV 1915 – 27. XII 1997) oli keeleteadlane ja etnograaf, tema käsikirjad on raamatuks seadnud ja eessõnaga varustanud Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Inge Käsi.
    Ühtlasi esitletakse Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja (ESUKA) nimeteemalist erinumbrit „Nimede kiiluvees“. Erinumbri artiklid käsitlevad Eesti perekonnanimede kujunemist, läänemeresoome vanu isikunimesid, eesti ja soome eesnimede võrdlusi, Hargla kihelkonnale iseloomulikke eesnimesid Mehka ja Hipp, artefaktide ehk inimtekkeliste objektide nimesid, vadja loodus- ja viljelusnimesid, liivi kohanimesid ning võimalikke rahvusvahelise nimekorralduse põhimõtteid. Numbri on kokku pannud põhiliselt Eesti nimeuurijad, külalistoimetajad on Mariko Faster Võru Instituudist ja Peeter Päll Eesti Keele Instituudist.

  • ,

    Fotonäitus muutuvast Tamperest

    Grupp Tamperest pärit fotograafe on pildistanud Tartu sõpruslinna muutuste tuules. „Milliseks kujuneb muutuva Tampere identiteet?” küsivad 11 erinevat kunstnikku. Näitus „Tampere DOK” avatakse neljapäeval, 27. augustil kell 17 Tampere Maja galeriis (Jaani 4). Näitus on üleval 20. septembrini.

    Tampere elab suurte muutuste tuules. Vanad kohad ja nendega seotud lood kaovad kiiresti. Näitus püstitab mitemid küsimusi: Kas linnast soovitakse ehitada tõelist metropoli? Kas kodanike enda sõna maksab ka midagi? Mis Tampere identiteedist järele jääb?

    „Viimaste aastate muutuste kiirus on olnud meeletu, linna ehitatakse trammiliin, rajatakse jõudsalt uusi elamurajoone nagu Santalahti ja Leilahti. Näsijärvesse on rajatud kivine saar, millest saab Lielahti uusrajoon. Raudtee kaetakse kaanega ja selle peale ehitatakse uus linnaosa koos jäähalliga,” loetleb fotograaf Aimo Hyvärinen.

    Fotograafid soovisid jäädvustada linnas toimuvat protsessi, näituse materjalidega hakati tegelema 2017. aastal. Tulemuseks on näituste sari, millest esimene korraldati Chemnitzis 2019. aastal, teine juulis Tampere galeriis Nykyaika. Nüüd avatakse näitus Tartus Tampere Majas. Fotodest on plaanis koostada ka raamat.

    Töögrupi eestvedaja on tuntud Soome fotograaf Aimo Hyvärinen. Lisaks esinevad Hans Viebrock, Susanna Myllylä, Harri Lundelin, Marja-Liisa Torniainen, Hannu Vanhanen, Petri Ihanus, Jana Machackova-Oey ja Eijaa Heikkinen.

    Tampere Maja galerii on avatud iga päev kell 9-18. Sissepääs tasuta.

    Jaani 4, 51007 Tartu

    www.tamperemaja.ee

    maja@tamperemaja.ee

  • ,

    Tartu Uue Teatri põhijõududega liitub algaval 13. hooajal neli noort näitlejat-lavastajat

    Uuest hooajast on neli äsja Lavakunstikooli 29. lennu lõpetanud noort näitlejat ja lavastajat sidunud oma tuleviku Tartu Uue Teatriga. Elise Metsanurk, Andreas Aadel, Martin Kork ja Ekke Hekles on Tartu Uue Teatri värskeimad virtuaalse trupi liikmed, st nad teevad kaasa enamikes uuslavastustes. Lavastaja õppesuuna lõpetanud Andreas ja Elise teevad kumbki hooajas ka ühe lavastuse.

    Kas see tähendab, et Uuel Teatril on nüüd ikkagi oma trupp, olgugi et Kultuuriministeerium ega Tartu linn pole trupi loomise rahastamist kunagi oluliseks pidanud? Nii ja naa. Noored lavastajad ja näitlejad liituvad teatri praeguse trupiga, põhijõududega, kes on olnud Teatri nägu läbi aastate. Mis on siis kõige paremini kirjeldatav kui pikaajaliselt seotud vabakutselised kunstnikud.

    Aga miks uued näod ja uued tuuled? Mitte et küpsus paha oleks, aga teater vajab uut hingamist ja entusiasmi. Kõige paremini saab see sündida noorte talentide liitumisel ja nendega meie võimaluste jagamisest. Oleme väga elevil tuleviku osas ja usume, et uue ja veel uuema teatri sünergia rõõmustab varsti ka teid teatrisaalis.

    Tartu Uue Teatri algaval 13. hooajal esimeses pooles esietenduvad Kadri Noormetsa lavastus “ÜMARLAUD” ja Andreas Aadli lavastus “MÄNGU ILU”.

    “ÜMARLAUD” on üks saar, kus seltskond inimesi soovib teada tõtt. Tegemist on Kadri Noormetsa teise lavastusega Tartu Uues Teatris. Lisaks Kadrile on trupis värskelt liitunud näitlejad Ekke Hekles, Martin Kork ning põhijõud Maarja Jakobson ja Helgur Rosenthal. Maalikunstnikuna on kambas Kairo, lava loob Tanel Russ, heli toob saali Taavi Suisalu, valguse Karl Marken ja dramaturgilise kõrvalpilgu heidab Aare Pilv.

    Lavastaja Andreas Aadli esimene Uue Teatri lavastus “MÄNGU ILU” tegeleb võistlemise teemaga. Lavastus on duell, kus selguvad võitja, kaotaja ja see, mis jääb nende vahele. Lavastuses mängivad kursusekaaslased äsja lõpetanud lavaka 29. lennust – Elise Metsanurk ja Jan Ehrenberg. Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits.

    Sügishooajal mängitakse edasi ka eelmiste hooaegade lavastusi. Näha saab Ivar Põllu nostalgiavaba draamat “ANNE LAHKUB ANNELINNAST”, Renate Keerdi lavastust “LÄVI”, taas saab kogeda läbi linna kulgevat helirännakut “FANTOOMVALU” ja viimaste etendusteni jõuab Piret Jaaksi dokumentaalsetel materjalidel põhinev lavastus “ILUSAD INIMESED”.

Sirp