Toeta
Otsi

kultuuriajakirjandus

  • Kaanetekst

    JANEK KRAAVI

    Peeter Sauter, Plagiaat. Toimetanud Valner Valme. Kujundanud Inga Joala. Kirjanik, 2020. 112 lk.

    „Plagiaat“ on nüüdisklassiku pikk luuletus või fragmentaarne moodsa eepose vormis teos, mille eepilisusele osutab mahu kõrval ka suurte teemade üle mõtlemine: kesksem nendest on armastus, mida otsitakse suhetest, seksuaalvahekordadest, mälestustest ja materiaalsest memorabilia’st, kuid paralleelselt arutletakse jumaliku loomisprotsessi ja ettemääratuse üle. Kirjaniku argipäevategemised ja mõtlemised suubuvad ikka eksistentsiaalsetesse troopidesse, kuid seekord vaadeldakse olemisküsimust ja loomist plagiaadi kujundi kaudu: „elu paljundab end/ dawkinsi geeniagregaadis/ ja kirjandus on selle osa“ (lk 40). Plagiaat on aktuaalne ka loometehnika seisukohast, sest Sauterile üldiselt mitteomaselt leiab nendest arutlustest palju eri viitamisastmega allusioone ning tsitaate teistelt autoritelt: „tegelikult alustasin hoopis/ r d laingi omadega puntras/ plagieerimist/ sest see tundus jõukohane“ (lk 24). Postmodernistliku laenamise ja ülekirjutamise troobi tõstmine teksti põhielemendiks mõjub võrdlemisi vanamoodsalt, aga ometi armsalt ja sümpaatselt. Kirjanduslik poeetika ja tundelaadi kujunemine kuulutatakse loomuldasa kattuvaks: „loomine on jäljendamine/ mimesis/ ja mitte vaid loomine/ pole plagiaat/ aga kogu elamine“. Lõppu jääb vastandpaatoste korraga esinemise kuulutus, mida traagiline ülev ja argiselt madal ju igipõlises põimingus esindavad: „laula töö- tavandi-/ ja lamburilaule/ nuta ja naera/ kuni pisarad/ sulatavad jää/ ja siis uisuta/ juba mööda pisaraid“ (lk 108). Ja kuigi „kalev ütles/ et sinu dasein/ on sitt“, näitab raamat taas Sauteri loomingu autorikujundit ja olemasolemise ideed määratult laiemal skaalal.

     

  • ,

    Erika Tammpere näitus Tartu Kunstimajas

    Alates laupäevast, 21. novembrist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Erika Tammpere isikunäitus „Pimedalegi selge”.

    Näitusel on välja pandud enamuses suureformaadilised tööd: viis gobelääni ja viis tekstiilinstallatsiooni. Tööd on valminud autori enda teostuses põhiliselt 2000ndatel. Aukohal on siiski nelikümmend aastat tagasi loodud „Taganttuules“, mille esmaesitlus oli Moskva olümpia Tallinna purjeregati ajal just Tartus, Spordimuuseumis.

    Erika Tammpere teosed on väga värvilised ja tihtipeale on sisule lähenetud ootamatu nurga alt, hea huumoritajuga. Viimasel aastakümnel, siis juba täiesti pimedana, on kunstnikul valminud mitmeid omapäraseid töid digitaalse värvimääraja ja abikaasa Taso silmade toel. Autor on hoolitsenud ka saatusekaaslaste eest: iga töö kohta on näitusel kirjeldustõlge punktkirjas.

    Erika Tammpere (snd 1942) lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1966. aastal tekstiilikunstnikuna. Ta on töötanud disainerina tekstiilivabrikus Punane Koit ja Teadus-Tootmiskoondises Mistra. Alates 1992. aastast on Tammpere vabakutseline. Tegemist on tema esimese isikunäitusega Tartus.

    Autor tänab toetuse ja abi eest Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kunstnike Liitu, Tartu Kunstimaja, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ja SA Virumaa Muuseumid.

    Näitus jääb avatuks 13. detsembrini 2020.

  • ,

    Taavi Talve näitus Tartu Kunstimajas

    Alates laupäevast, 21. novembrist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Taavi Talve isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid”.

    Näituse aineseks on maastikuid raamivad pilgud, eri ajastutest pärinevad reisikirjeldused ja päevikumärkmed, subjektiivselt autoripositsioonilt lähtuvad vaatlused. Minavormis sissekannetena esitatud jutustus seob erinevad ajastud, sündmused ja inimesed üheks looks. „Dokumenteeritud vaatepunktid” on film kujutlemisest, mis on töös kui üksik kirjeldus või mällusööbinud foto käivitavad seosteahela, mis kaotab piiri kogetu ja ettekujutatu vahel justkui „sa oleks seda kõike oma silmaga näinud”.

    Kunstnik lisab: „17. sajandil hollandi keelest inglise keeleruumi kandunud ja sealtkaudu eesti keelde jõudnud sõna “maastik” (hollandi k. lanskip), tähistas algupäraselt tükikest lõuendit sellel kujutatud loodusvaatega. Järgnevate sajandite jooksul on see mõistena laienenud erinevatele kultuurilistele praktikatele. Kuid 17. sajandil maalikunstis välja kujunenud konventsionaalsed võtted toimivad edasi kaasaaja pildilise maailmaloome ja operatiivsete kujutiste vallas kui mängu tulevad mälu, ideoloogiad ja maastiku poliitilised aspektid. Maastikust saab siin kihiline kultuuriline produkt, mis on samaaegselt nii esteetiline konstruktsioon, ajakirjanduslik representatsioon kui ka toode.”

    Taavi Talve (snd 1970) on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias ning töötab seal praegu skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhatajana. Alates 2005. aastast on ta olnud seotud kunstnike rühmitusega Johnson & Johnson (koos Indrek Köstriga), millele omistati 2013. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. Talve on kahel korral olnud Köler Prize’i nominent. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2013. aastal ning koos Johnson & Johnsoniga 2015. aastal.

    Näitus jääb avatuks 13. detsembrini 2020.

  • Muusikute ühispöördumine “Kanna kontserdisaalis maski”

    Muusikavaldkonna ühispöördumises kutsuvad Eesti armastatud muusikud tõkestama viiruse levikut ja kandma kontserdisaalis maski.

    Kontserdikorraldajad üle Eesti järgivad ürituste korraldamisel COVID-19 käitumisjuhendit ning kõiki valitsuse ja terviseameti kehtestatud reegleid, kaasa arvatud maski kandmise suunist nii publiku kui ka korraldajate seas. Üheskoos antakse oma parim, et kontserdisaalid püsiksid avatud.

    Video on Youtube kanalis, SIIN ja allalaetav Wetransferist, SIIT. 

    Muusikud videos (ilmumise järjekorras):

    Johan Randvere, Erki Pärnoja, Reigo Ahven, Anne Veski, Anett Kulbin, Eeva Talsi, Toomas Valk, Eliann Tulve, Tõnu Kaljuste.

    Kontserdipaigad videos (ilmumise järjekorras):

    Estonia kontserdisaal, Niguliste Muuseum, Philly Joe’s Tallinn, Alexela Kontserdimaja, Erinevate Tubade Klubi, Genialistide Klubi, Viljandi Pärimusmuusika Ait, Sveta Baar, Mustpeade Maja.

    Videos kõlab Erki Pärnoja pala “Himmelbjerget”.

    Muusikavaldkonna videosõnum on sündinud koostöös Eesti muusikaettevõtete esindusorganisatsiooni ja muusikaettevõtluse arenduskeskuse Music Estonia, Eesti kontserdipaikade ja muusikutega.

    Videooperaator: Martin Randalu Koordinaator: Maris Aljaste Täname: Aivar Sirelpuu, Andri Maimets, Annika Vihmann, Ave Tölpt, Eero Järviste, Eva Saar, Jaan Kroon, Lilian Sarapuu, Mariann Kapanen, Reigo Ahven, Roman Demtšenko, Tarmo Saaret, Riigikantseleid ning kõiki muusikuid ja kontserdipaiku

     

     

     

  • ,

    Heliloojate Liit soovib avada Nüüdismuusika keskuse

    Eesti Heliloojate Liit on 4 aasta pärast ees ootava 100. juubeliaasta missiooniks võtnud Nüüdismuusika Keskuse rajamise, mille kohaselt 2025. aastaks on Tallinnas Eesti Nüüdismuusika Keskus, mis on tunnustatud koostöö- ja kompetentsikeskus eesti heliloojatele ja nende partneritele nii Eestis kui ka välismaal. Täna täitub ühel Eesti vanimatest loomeliitudest 96. tegutsemisaasta.

    Eesti Heliloojate Liidu eelkäija, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts asutati 19. novembril 1924. aastal. Liidu eesmärgiks on professionaalsete heliloojate ja muusikateadlaste huvide eest seismine, eesti heliloomingu ja muusikateaduse vaba arengu soodustamine, loominguvabaduse kaitsmine ja oma liikmete loominguliste huvide esindamine.

    Eesti Heliloojate Liit on taaskäivitanud Tallinnas Eesti Heliloojate Liidule ja Eesti Muusikafondile kuuluva Lauteri 7c hoone renoveerimisprojekti, mille arhitektuurne eskiis sündis juba rohkem kui 5 aastat tagasi. Arhitekt Kalle Vellevoog on loonud Heliloojate Liidu maja algset ilmet säilitava ning kaasaegset modernset arhitektuuri sünteesiva lahenduse, kus sisaldub nii maja pikk ja väärikas ajalugu, kui ka samas uued võimalused kaasaegseteks akustiliste kontsertide kui ka multimeedia esitusteks.

    Maja sisuline kontseptsioon on fokusseeritud nüüdismuusika keskeks. EHL nüüdismuusika keskuse eesmärgid oleks pakkuda proovisaali võimalusi nüüdismuusika kollektiividele, luua keskus valdkonda ühendavaks platvormiks ning võtta kasutusele uut tüüpi multifunktsionaalne saal, mis toimiks erinevate nüüdismuusika ning erinevaid kunstivaldkondi sünteesivate sündmuste esituspaigana. Eriline tähelepanu on olnud võimaluste loomisel elektroakustilise muusika esitamiseks, mille jaoks praegu avalik esitussaal praktiliselt puudub. Laiem Keskuse loomise eesmärk on elustada maja üldise valdkonna tuiksoonena.

    Maja funktsioonidena nähakse kaasaegse- ja eksperimentaalmuusikaalase tegevuse koordineerimist ja arendamist, loomeresidentuure heliloojatele, esitajatele ja muusikateadlastele. Keskuses paikneb Eesti nüüdismuusika noodikogu võiks olla avatud nii rahvusvahelistele uurijatele kui ka esitajatele. Publikuprogramm koosneks nüüdismuusikaalaste täiendkoolituste ja õpitubade läbiviimisest ning kaasaegse muusika tutvustamisest läbi kontsertide ja avalike loengute. Ühe olulise arengusuunana nähakse ka koostöö arendamist teiste sarnaste uue muusika keskustega välismaal.

    Maja ideed esitleti ka novembri alguses Riigikogu kultuurikomisjonile, kus see konkureerib koos 27 teise ettepanekuga riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastusele, mida finantseerib Eesti Kultuurkapital.

  • ,

    Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis on veel 21. novembrini avatud kunstnik Toomas Kalve näitus „Kalvetaarium“

    Fotol Toomas Kalve pildistamas kirjanik Andrus Kivirähki.

    Näitusel on eksponeeritud vana plaatkaameraga tehtud portreed eesti kultuuritegelastest ja –hoidjatest.

    Portreteeritavad on näiteks Anu Raud, Leonhard Lapin, Maarja Kangro, Peeter Volkonski, Doris Kareva, Urmas Vadi, Kadri Mälk, Andrus Kivirähk, Viivi Luik, Valdur Mikita, Kaido Ole, Enn Kunila ja veel paljud teised.

    „Kalvetaariumis ei ole edetabeleid, paremusjärjestusi ega „kes ees, see mees“ võistlust. Nii nagu kogu elu on pidevas muutumises, on muutuva näoga ka Kalvetaarium – siia lisandub uusi nägusid, muutub piltide järjekord,“ lausus Toomas Kalve. Portreed on kinni püütud vana plaatkaameraga, mille sünniajaks on umbes aasta 1900. Pildistamine toimus ainult ühe võttega. Kaamera negatiivid on 24x30cm suuruses ja neisse jäädvustatud kujutis viiakse paberile kontaktkoopiana. Toonitud ja koloreeritud on pildid käsitsi. „Nagu 100 aastat tagasi tehti, pugesin ka nüüd koos kolmjalal seisva kaamerakastiga suure musta kanga alla, kogusin pildi kaadrisse ja eemaldasin mõneks üürikeseks hetkeks kaameralt katiku, et moment jäädvustada. Iga meeter raamiliistu on käe alt mitu korda läbi käinud, et omandada väärikas toon ja silepehme faktuur – seegi kätkeb endas kultuuri hoidmist. Need peatunud hetked on jäädvustus tulevikku,“ täiendab fotokunstnik Kalve.

    Loomerahva plaatkaameraga pildistamine võimaldas Toomas Kalvel kogeda, kui tohutult erinevad võivad olla inimnatuurid. Näiteks Peeter Volkonski ülesvõte tehti tema hämaravõitu kabinetis, kus vähese valguse tõttu venis säriaeg 7–8 sekundi pikkuseks. Just nii pika aja pidi modell täiesti liikumatuna püsima. Kui veini rüübanud Volkonskile seda olukorda selgitati, rahustas vürst: „Ole rahulik, ma olen õppinud näitleja, ma tean, mida tähendab olla liikumatult.“ Ja Volkonski ei vedanud alt. Tema silma pealt on võimalik kaamera peegeldust näha. Risti vastupidi läks Contra ülesvõtmisega päikeselisel suvepäeval, mil valgust küllalt ja säriaeg lühike. Luuletajal paluti kõigest üks sekund paigal püsida, kuid selgus, et see oli püsimatule Contrale ületamatult pikk aeg. Portreede näitusel on Contra nägu seetõttu ka kõige udusem. Isegi kass ja koer samal pildil tulid teravamalt välja! „Sekund on ikka väga pikk aeg,“ sõnas Kalve.

    Näitust saab külastada selle nädala lõpuni muuseumi lahtiolekuaegadel.

  • ,

    Rotermanni soolalaos näeb 20. novembrist ülevaadet sisearhitekti Aulo Padari loomingust

    Rapla KEKi peahoone, foto Päär Keedus

    Sisearhitekt Aulo Padar. Märgilised interjöörid
    20.11.2020 – 4.04.2021

    Eesti Arhitektuurimuuseumis näeb alates 20. novembrist ülevaadet Eesti ühe tunnustatuma sisearhitekti Aulo Padari loomingust. Näitusega tähistatakse Aulo Padari 80. juubelit, avades teda inimese, õppejõu ja ruumiloojana. Näituse kuraatorid on Grete Veskiväli ja Kadi Karmann. Koos näitusega ilmub Karen Jagodini ja Sille Pihlaku koostatud ülevaatlik kataloog ning linastub režissöör Maris Kerge portreefilm. Kogu ettevõtmise algatasid tema endised üliõpilased.
    Aulo Padari projektidest tähtsaima osa moodustavad avalike hoonete ja endiste kolhoosikeskuste interjöörid. Koostöös arhitekt Toomas Reinuga valmisid endise Linda kolhoosi peahoone Kobelas (1971–1973) ning Rapla KEK-i peahoone Raplas (1973–1977). Samuti kuulus Padar Moskva olümpiamängudeks ehitatud Pirita purjespordikeskuse (1975–1980) autorite kollektiivi. Tema loomingusse kuulub ka valuutapoe Turist (1981–1982) ning nüüdseks hävinud poliitharidusmaja, hilisema Sakala keskuse (1982–1986) sisearhitektuur. Ka Estonia teatrimaja sisearhitektuur on Aulo Padari töö, nii kammersaalis kui ka maja uuendamisel tehtu.
    Seega on Padar saanud kogu karjääri kestel võimaluse tegeleda rea Eesti arhitektuuri kullafondi kuuluvate hoonetega. Isikupärase autorina lõi ta neisse interjöörid, mis olid või on väärtuslikud nii tervikuna kui üksikesemete tasandil. Padari loomingus kajastub laiemalt Nõukogude perioodi arhitektuuri- ja ruumiloome fenomen ning aina olulisemaks muutub toonaste mastaapsete ruumikontseptsioonide taga olevate tekke- ja ehituslugude dokumenteerimine.

    Näitus ajatutest interjööridest, loomingut kokku võttev kataloog ja portreefilm toetavad üksteist sisearhitekti juubeli tähistamisel. Kui olud lubavad, toimuvad ka mõne erilise objekti ühiskülastused.

    Näitus on avatud 4. aprillini 2021
    Näituse kuraatorid: Grete Veskiväli, Kadi Karmann
    Näituse kujundajad: Ahti Grünberg, Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus
    Näituse töörühm: Merje Karu, Irene Randrüüt, Sille Pihlak
    Arhiivi koostajad: Mari Luukas, Grete Veskiväli, Maarja Varkki, Mari Põld, Kadi Karmann
    Kataloogi koostajad: Karen Jagodin, Sille Pihlak
    Filmi režissöör: Maris Kerge

    Täname: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Võru Kultuurimaja Kannel, Pirita Marina Hotel, Linda Rahvamaja, Viis Veeringut, Kristjan Aller, Kadri Hillak, Jaak Jõekallas, Vello Liiv, Aleksei Marozov, Kurmet Müürsepp, Margus Paut, Siim Porila, Kristiina Raid, Merilin Tee, Helen Teetamm, Mait Väljas

    Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Jung, Eumar, Osaühing Savi, Vivarec, Floorin, Interstudio, Moodne Valgustus, Fagerhult, Lincona, Tiit Valt, Vootele Veeris, Malux, SISUISU, PART, T43, PUNKTIIR, AW2 Architects

     

  • Sel reedel Sirbis

    ENE GRAUBERG: Kõrgharidus mcdonaldiseerumise tuultes
    Ülikoolide suured kampused kaotavad endise tähenduse ja kõrghariduse arengut hakkavad mõjutama online-ülikoolid.
    Wilhelm Humboldtile oli ülikool eelkõige rahvusliku kultuuri alustugi, mille põhiülesandeks intellektuaalse eliidi ettevalmistamine. Humboldt rõhutas teaduse ja õpetamise ühtsust ning õppimise ja õpetamise vabadust. Professorikeskne ülikoolimudel pole veel vähemalt Euroopas täielikult kadunud. Euroopa, eriti Ühendkuningriigi, kõrgharidussüsteem on olnud USAst eliidikesksem. Ühendkuningriigis oli veel kuni 1960. aastate alguseni kõrghariduses osalejate määr vaid 5% vastavast eagrupist (18–23aastased). Mitmes väärikas Euroopa ülikoolis võib aeg-ajalt praegugi tunnetada keskaja hõngu ja „õpetlaste vabariigi” nostalgiat, hoolimata sellest, et üleminekul massikõrgharidusele on ka suurem osa vanadest ülikoolidest pidanud reageerima ühiskonna uutele ülesannetele.

    KATRIN AAVA, KRISTI METS-ALUNURM: Uusliberaalne kapitalism ja akadeemia
    Teadlased on orienteeritud rahvusvahelisele sihtgrupile. Kui 2013. aastal  kaitsti meil 31 eesti- ja 185 võõrkeelset, siis 2016. aastal 17 eesti- ja 225 võõrkeelset väitekirja.
    Teadus on avalik hüve, mille eesmärk on pakkuda tõenduspõhist teadmist poliitiliste otsuste tegemiseks. Ühiskonna areng sõltub teaduse arengust. Teadlastelt oodatakse, et nad selgitaksid välja olulisemad probleemid, viiksid läbi olulisi uuringuid, kasutaksid piiratud ressursse efektiivselt ning vastutustundlikult, pakuksid teaduslikult põhjendatud lahendusi. Teaduskommunikatsiooni ülesanne on tagada teaduse usaldusväärsus, võimaldada informeeritud arutelu ning otsustamist, samuti anda aru tulemustest maksumaksjaile, kes on teadustöö tegelikud rahastajad.

    YULIA REBASE: Milline on ühtekuuluvuse retsept?
    Presidendivalimistele järgnenud kolme kuu jooksul on Valgevenes represseeritud ligi 20 000  inimest. Vahistatakse üle 200 inimese päevas.
    Valgevenelased on juba üle kolme kuu rahumeelselt vägivalla vastu protestinud. Nõutakse sõnavabadust, poliitvangide vabastamist ja  repressioonide lõpetamist, aga ka iseennast presidendiks kuulutanud Aleksandr Lukašenka tagasiastumist. Streigivad töölised, arstid, kultuuritegelased, sportlased, üliõpilased jpt. Tänavatele ei ole tulnud mitte ainult „noored ja veendunud“, vaid ka pensionärid ja puuetega inimesed. Rahulikke proteste suruvad võimud maha kummikuulide, veekahurite, pisargaasi ja valgus-müra granaatidega. Miilitsajaoskondades pekstakse ja piinatakse inimesi ning kohtud vorbivad ebaseaduslikke süüdistusotsuseid.

    TRIIN REIDLA: Avamata peatükk arhitektuuri ajaloos
    Veel vähe uuritud 1980. ja 1990. aastatel ehitatud postmodernistlikud elumajad pakuvad palju uut elamuehituse ajaloo kohta.
    1980. ja 1990. aastate eramuehitusest puudub veel terviklik ülevaade. Varasemates uurimustes on seda vaadeldud arhitektuuriloo väikese osana. Üheks põhjuseks võib pidada lühikest ajalist distantsi. Ehitamisest möödunud paar-kolmkümmend aastat võiksid olla piisav põhjus esimesteks põhjalikumateks uurimusteks. Kindlasti väärib see ajastu mitme nurga alt sügavuti käsitlemist, sest pöördelise ajastu poliitilised ja majanduslikud muudatused ei jätnud puudutamata ühtegi eluvaldkonda ja välja võib kooruda palju huvitavat.

    TRIIN OJARI: Uue aja töökoda
    Emajõe-äärne Lodjakoda on korra ja kaose vahel uue tasakaalupunkti otsingute tagajärg.
    Tallinlasena tuleb mul Lodjakoda Tartusse spetsiaalselt vaatama sõita. Olen arhitektuuriturist, peene roa peale kohale lendav gurmaan, kes on end kurssi viinud nii koka renomee, asukoha eripärade kui ka looga, mis külastajaid ligi meelitab. Majakogemus (nagu hea roa nüansidki) sõltub sajast tegurist: sinu meeleolust, märgatud detailidest, kohale jõudmise teekonnast, ning muidugi ka lõhnadest ja emotsioonidest, mida helid, materjalid, maastik tekitavad. Iga kogemus on siin ja praegu. Sombune november on looduse pruuniks värvinud, Emajõgi on aeglane ja hall, pilliroog sulab raagus puuvõradega kokku tihedaks graafiliseks massiks, inimesed – nagu Eestis ikka – on kuhugi kadunud.

    Ajas kulgeva kunsti õpetamine. Äli-Ann Klooren intervjueeris Eesti muusika- ja teatriakadeemia professorit Olavi Kasemaad.
    Olavi Kasemaa: „On nii teraseid poisse ja tüdrukuid, kes oskavad üllatada oma küsimusega. See aeg on olnud kasvamine koos tudengitega.“ 
    Sel sügisel saab 40aastaseks Eesti muusika- ja teatriakadeemias professor Olavi Kasemaa asutatud saksofoniklass. Tähtpäeva pidi tähistatama kontserdiga „101 suures saalis. EMTA saksofoniklass 40“, aga praegune ebakindel olukord mõjutas ka seda üritust ja lõpuks tuli see hoopis ära jätta. Loodetavasti kontsert siiski kunagi toimub, et vääriliselt tähistada suurt tööd, mida saksofoniklassis on neljakümne aasta jooksul tehtud. Sellest tööst, aga ka saksofoni ajaloost ja õpetamisest rääkisime professor Olavi Kasemaaga. 

    TIINA PANGSEP: Tänased tähed
    Noored Eesti keelpillimängijad näitasid rahvusvahelist kõrgklassi. Erilist märkimist väärivad viiuldajad, kelle tehniline ja muusikaline eneseväljendus on muljetavaldav.
    Eesti keelpillimängijate konkurss 2020 „Eduard Tubin 115“ 5. – 13. XI Tallinnas.
    Erakordse 2020. aasta erakordselt soojal novembrikuul võis osa saada erakordsest muusikasündmusest. Võistlusest – seda ju konkurss on – sai särav ja õnnestav pidunädal. Konkurss toimus kolmes voorus, neist viimane koos ERSO ja dirigent Arvo Volmeriga. Kõiki voorusid oli võimalik nii otse kui järelkuulata veebis ning see võimalus leidis ka rohkelt kasutamist.
    Tänavune keelpillimängijate konkurss oli juba teistkordselt (viimati aastal 2015) pühendatud Eduard Tubinale. Märgilise tähendusega Eesti helilooja on tänu sellele üritusele leidnud väärilise koha igapäevases keelpillirepertuaaris ning tema teoseid nii mängitakse kui kuulatakse üha rohkem.

    Sõna kaal ja mässajate muusika. Tristan Priimäe intervjuu Türgi filmitegija Nisan Dagiga.
    Nisan Dag: „„Veel üks hingetõmme“ pole poliitiline film, vähemalt mitte varjamatult.“
    Türgi filmitegija Nisan Dag debüteeris 2014. aastal filmiga „Üle mere“. Nüüd on pärast pikemat pausi valminud tal teine film „Veel üks hingetõmme“, mille maailma esilinastused toimuvad sel nädalavahetusel Tallinnas ja Tartus, kuna film on valitud Pimedate Ööde filmifestivali rahvusvahelisse võistlusprogrammi. Lavastaja rääks lähemalt filmi tegemisest ja elust Türgis.

    Rakvere teatri sööstud vasakule ja paremale. Tambet Kaugema intervjueeris Rakvere teatri loomingulist juhti Peeter Raudseppa.
    Peeter Raudsepp: „Becketti näidendite puhul võlub see, et tema tekstide katkendlikkus pole laest võetud, vaid jäljendab inimliku mõtlemise rütmi, mõte hüppab sinna-tänna.“ 
    Rakvere teatri loominguline juht Peeter Raudsepp tõi oktoobri keskel teatri väikeses saalis lavale iiri absurdiklassiku Samuel Becketti „Lõppmängu“. Selles uuritakse musta komöödia laadis, mis juhtub siis, kui maailm on kui suur lõpule jõudev malemäng. „Siis, kui malendeid ehk inimesi on jäänud ainult neli ning kõik käigud on ammu teada. Selles olukorras saavad tähtsaks väiksemadki võidud – olla veel veidike tähtis või veidike armastatud. Kas üldse tahetakse mängu lõpetada? Või äkki mäng ei lõppegi, kuigi seda tahetakse lõpetada?“ selgitab lavastaja. 

    MARIS JOHANNES:  Kellele naeratad, Kuldne Mask?
    10. novembril tehti Moskvas veebi vahendusel teatavaks Venemaa teatriauhinna Kuldne Mask tänavused laureaadid.
    Teatrifestival „Kuldne mask Eestis“ on viieteistkümne tegevusaasta jooksul toonud Eestisse suure hulga Venemaa parimaid lavastusi, mille seas on olnud palju Kuldse Maski auhinna laureaate. Kommenteerime koos festivali Eesti kuraatori Svetlana Jantšekiga Venemaa tänavuste Kuldse Maski peamiste draamalaureaatide valikut.

    IRJA LUTSAR, TUULI METSVAHT: Mõtestades personaalset meditsiini, abiks ravimikalkulaatorid
    Ravimikalkulaatorid on ravimite manustamise, ambulatoorse ravi tuleviku argipäev, tõeline personaalmeditsiin.
    Kui räägitakse personaalmeditsiinist, siis tänu Tartu ülikooli Eesti geenivaramu silmapaistvalt edukale tööle ja arengule mõeldaksegi kohe selle all geene ja nendel baseeruvaid tervishoiu- ja meditsiinilahendusi. Mis on suuresti korrektne, kuid mitte lõpuni täistõsi. Tegelikkuses loovad geenidel baseeruvad individuaalsed andmed iga persooni kohta justkui vundamendi, millele edasine tugineb. Kuidas üks või teine geneetiline sündmus/risk realiseerub, on siiski määratud genoomi ja mitme muu teguri, näiteks keskkonnategurite, koostoimes. Nii nagu ei kolita majja, kus on olemas ainult vundament, nii peame ka tervishoius ja meditsiinis vaatama kaugemale, piltlikult öeldes, kuidas ehitada seinad ja katus ehk siis milliseid täppislahendusi geenidel põhinevad andmed edaspidi annavad, milliseid võimalusi täiendavalt loovad.

    PIRET KARRO: VÕIM JA SUGU. Radikaalsed seisukohad vägivalla vastu 
    Kaks uudist ühtejärge: Trump kaotas USA presidendivalimised ja Mart Helme astus tagasi. Kõlab hästi muu hulgas neile, kes soovivad, et poliitpukis istuksid inimesed, kes ei ole absoluutselt süüdimatud. Kõlab hästi ka vahevõiduna populismi ja paremäärmusluse vastu, aga siinkohal olengi äraootav. EKRE hõivab endiselt siseministri portfelli. Joe Bideni valitsus võib esindada sõjaliselt agressiivse USA lihtsalt veidi sinipestumat versiooni. Tema partner, asepresident Kamala Harris on aastaid toetanud eelnõusid, mis saadavad peaasjalikult mustanahalisi ja dokumentideta inimesi eravanglatesse trellide taha. Pole välistatud, et nelja aasta pärast on presidendiks mõni Trump jr. Võidud jäävadki ühekordseks, kui pole pikaajalist strateegiat.

    Arvustamisel
    Hasso Krulli „Tänapäeva askees“
    Tauno Vahteri „Pikaajaline kokkusaamine“
    Katrin Pautsi „Minu salajane elu“ ja „Minu Praha. Tunnustamata geeniuse piinad“
    näitused: „Olge te hoitud ja armastatud“, „Graafika levib ruumis“ ja Elo Liivi „Useful (Ab)use“
    Rakvere teatri „Lõppmäng“
    mängufilmid „Hullumeelsus“ ja „Teenrid“

     

  • ,

    Kunsti kogemisega tegelev näitus Tartu Kunstimajas

    Reedest, 20. novembrist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud grupinäitus „Tagasi”, milles osalevad Damien Beyrouthy (Prantsusmaa/Liibanon), Dénes Farkas (Eesti/Ungari), Anna Guilló (Prantsusmaa/Kataloonia) ja Pascal Navarro (Prantsusmaa). Näituse kuraatorid on Sara Bédard-Goulet (Tartu Ülikool) ja Peeter Talvistu (Tartu Kunstnike Liit).

    Näituse jaoks paluti kunstnikel keskenduda kultuuri retseptsioonile ning kajastada seda läbi isiklike loomingupraktikate nagu joonistus (Navarro & Guilló), heliinstallatsioon (Farkas) ning meediakunst (Beyrouthy). „Tagasi” uurib ideed vastastikusest suhtest kunstiteoste ja neid kogevate inimeste vahel, sest kohtumine mõjutab mõlemat osapoolt võrdselt. Lisaks sellele vaadeldakse inimeste aktiivset reaktsiooni teostele, mille tulemusena võivad lihtsad kommentaarid viia lõpuks uute teoste loomiseni nagu on näha sellel näitusel.

    Kuigi kujutiste kogemine ja neile reageerimine võib toimuda vaid isiklikul tasandil, leiavad need kohtumised tihti aset olukordades, mida on võimalik seostada laiema sotsiaalse ja ajaloolise kontekstiga. Seega sisalduvad kõigis teostes ka viited meie ühiskonda vormivatele mineviku ja oleviku sündmustele ning tegelevad retseptsiooni kui sellisega. Nelja isikliku lähtekoha abil pöörab näitus pea peale kunstiteoste ja kultuuriloomingu retseptsiooni küsimuse, näidates, et tegu on protsessiga, mis muudab aktiivselt nii publikut kui nende kogetut.

    Näitus on osa loometeadusprojektist „Retseptsioonisündmused”, mis toimub Aix-Marseille Ülikooli, Côte d’Azuri Ülikooli ning Tartu Ülikooli koostöös ning mida toetab TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Projekti raames leiavad Tartust aset konverents, doktorikool ja kolm kunstinäitust. Lisaks Tartu Kunstimajale on Kogo galeriis avatud Bruno Goosse „Sanatoorne atmosfäär” (24.10.–05.12.2020) ning ülikooli Jakobi 2 õppehoones Jean Arnaud’ „Servale” (21.11.2020–16.02.2021). Näitust „Tagasi” toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prantsuse Instituut Eestis.

    „Tagasi” on avatud 13. detsembrini ning rändab seejärel edasi Vilniuse galeriisse Titanikas.

    www.kunstimaja.ee
    facebook.com/kunstimaja
    Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12–18. Näitused on tasuta.
    Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

  • Selge sõnumi auhinnad

    Selge keele patroon Ülle Madise annab täna üle 2020. aasta selge sõnumi auhinnad. Auhinna saavad „Eesti inimarengu aruanne 2019/2020“, kampaania „Meri algab siit“, telesaade „Maailma kõige targem rahvas“ ning Statistikaamet.

    Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvib „Eesti inimarengu aruanne 2019/2020“, mis on selge ülesehitusega ja kergesti loetav. Aruande andmed on ristkasutatavad, iga peatüki alguses on esitatud põhisõnumid ning teemade erinev värvikasutus annab hea ülevaate.

    Tarbeteksti kategoorias märkis hindamiskomisjon ära Akkadiani kriisikommunikatsiooni abimaterjalid ettevõtetele ja Tele2 teenuste kasutamise üldtingimused.

    Parima selge sõnumiga tarbepildi auhind antakse kampaaniale „Meri algab siit“. Kampaania annab sõnumi edasi õiges kohas linnatänaval, juhib tähelepanu prügipimedusele ning kutsub üles oma käitumist muutma.

    Tarbepildi kategoorias märgiti ära ka kuhuviia.ee meeskonna loodud jäätmete liigiti kogumise pildikeel.

    Parim selge sõnumiga tarbetekst koos tarbepildiga on telesaade „Maailma kõige targem rahvas“. Teaduspõhine haridussaade räägib põnevast ja tõhusast õppimisest. Eesti koolides tehtud katsetes tutvustatakse ja põhjendatakse edukaid õppimismeetodeid.

    Kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga märgiti ära veebilehed hiv.ee ja puugiinfo.ee ning Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste e-teenus.

    2020. aasta selge sõnumi edendaja on Statistikaamet, kelle eesmärk on anda ühiskonnale usaldusväärset ja kontrollitud infot, mida oleks mugav kasutada. Amet on loonud mitu tõhusat digitööriista ja rakendust, kus oluline riiklik statistika on esitatud visualiseerituna ja on kättesaadav vaid paari klõpsuga. Statistikaamet on uuendanud ka oma kodulehte, mis on kasutajasõbralik, selge ja tõhusa otsinguga.

    Edendaja kategoorias märgiti ära Riigi Infosüsteemi Amet, disainibüroo Velvet ja Häirekeskus.

    Eriauhinna pälvivad Irja Lutsar ja Arkadi Popov oma selgete ja tasakaalukate tervisesõnumite eest.

    2020. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas Eesti Keele Instituudi, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu Ülikooli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia, OÜ Geenius Meedia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev komisjon.

    Galat saab jälgida selge sõnumi Facebookis.

Sirp