Toeta
Otsi

kultuuriajakirjandus

  • ,

    Eesti Tekstiilikunstnike Liidu 2019. aasta preemiate nominendid ARSi majas

    Näituse plakati kujundas Kadi Pajupuu.

    NELI: Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Maasike Maasik ja Aet Ollisaar.

    Eesti Tekstiilikunstnike Liit tutvustab ARSi majas Stuudio 98 ruumides liidu poolt 2020. aasta alguses välja antud aastapreemiate nominentide töid. Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2019 nominendid olid Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Krista Leesi, Eva Mustonen, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere, elutöö preemia pälvis Maasike Maasik. Kuni detsembri lõpuni on ARSi majas eksponeeritud Ehalill Halliste, Mariann Kallase, Maasike Maasiku ja Aet Ollisaare gobeläänid.

    Ehalill Halliste on kunstnik, kes elab ja töötab Kohilas. Peamiselt gobelääntehnikas valminud tööde teemad on seotud Eesti kultuuripärandi ja loodusega, sageli on autor ammutanud inspiratsiooni rahvakunstist. Viimaste aastate loomingus on Ehalill Halliste uurinud Eesti rahvuskivi paekivi kihistusi ja värvimängu ning tõlkinud need pinnad tundlikeks gobeläänvaipadeks.

    Mariann Kallase vaipade peamine motiiv on maastik, nii linnamaastik kui avarad maastikuvaated, mille osaks on ka figuraalsed kompositsioonid. Gobeläänidele iseloomulik koloriit varieerub jõulisest sinisest ja punasest heledate toonideni, värvipindu ilmestavad graafiliselt läbi kootud detailid. Autor liidab sageli oma vaibad mitmest osast koosnevateks kompositsioonideks.

    Maasike Maasik on tuntud gobelääntehnika kui väljendusvahendi võimaluste uurijana, arendades oma loomingus jätkuvalt edasi omanäolist käekirja. Tema gobeläänid on nagu poeetilised jutustused, millelt võib leida muinasjutulisi tegelasi ja loodusmotiive. Väga oluline on Maasike Maasiku panus tekstiilikunsti haridusse, Eesti Kunstiakadeemia pikaajalise õppejõuna on ta oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitme põlvkonna tekstiilikunstnikele.

    Aet Ollisaar elab ja töötab Tartus, pühendudes nii oma loomingule, kui ka tekstiiliosakonna juhtimisele ja tudengite juhendamisele Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Tema vaibad on sageli improvisatsioonilised, vabalt langevate niitidega maalitud värvipinnad, mis moodustavad koos leidmaterjalidega ootamatuid kooslusi. Viimastel aastatel on autor taas innustunud gobelääntehnikas piltvaipade kudumisest, kujutades unenäolisi ja mälusoppides peituvaid maastikke.

    Jaanuaris on Stuudios 98 talvevaheaeg, seejärel avatakse samas ruumis uuendatud ekspositsioon.
    Huvi korral saab töid näituselt ka osta.

    Stuudio 98

    ARSi maja, Pärnu mnt 154, Tallinn

    Avatud E–R  12.00 –18.00,  L 12.00 –16.00

  • Sel reedel Sirbis

    SIIM PAUKLIN: A. D. 2020 mikroskoobi all
    Kangesti tahaks anda välja aasta radikaali või aasta jooksul kõige rohkem radikaliseerunud inimese auhinna. Konkurents oleks tihe ja väärilisi kandidaate palju.
    2020. aasta on olnud teaduslikust aspektist huvitav, inimlikust vaatenurgast seevastu morjendav. See aasta läheb nii Eestis kui ka teistes lääneriikides kirja jätkuva ideoloogilise polariseerumise, radikaliseerumise ja üksteisest möödarääkimise aastana. Ühiseid pidepunkte jääb vähemaks, sest läänemaailma inimesed elavad alternatiivsete faktidega paralleelreaalsustes.
    Mitu kuud kodus istumine ajab harjumuseks saanud päevakava sassi ega mõju vaimsele tervisele hästi. Koroonapandeemia on reaalajas näidanud, et nii liberaalsusel kui ka konservatiivsusel on looduslikus valikus oma väärtus, sõltub vaid ajastusest, millal on emb-kumb kohane. „Liberaalsus“ ja „konservatiivsus“ ei ole tänapäevased kitsad poliitilised määratlused, vaid märgivad maailmaga suhestumise laadi.

    LAURI LAANISTO: Niuhti!
    Millalgi murdis teadus ikkagi valitsuse kollektiivsesse ajju sisse. Pigem kõrvalteid kaudu kui ettenähtud institutsionaalsuse redeleid pidi.
    Mida muud öelda, kui et koroona tüüris lõppeval aastal suuresti ka teaduslaeva. Tegi seda väga otseselt, ent ka kaudsemaid teid pidi. Täites muu hulgas suurel määral valitsuse lubaduse suurendada teaduse rahastamine ühe protsendini SKTst, vähemalt aastaks 2021 – mis tuli omajagu üllatusena, arvestades et 2019. aasta suvel tehtud riigieelarve strateegia välistas lähiaastateks selle võimaluse (ning vähemalt selle teksti kirjutamise aegu on võimul veel seesama valitsus). Õigupoolest on öelda „suurel määral“ liialdus. Tsiteerides Martin Helmet: „Tänu SKT langusele me täidame selle protsendi ära ilma ühtegi eurot juurde andmata – peaaegu, natuke jääb puudu, me peame väga vähe juurde panema. Et niuhti, üks valimislubadus täidetud koroona tõttu.“

    Loperguse teatriaasta sosinad ja karjed. Tambet Kaugema intervjueeris Valle-Sten Maistet.
    Valle-Sten Maiste: „Teater leidku aset vahetult siin ja praegu ning säiligu mehaanilise reprodutseerimise eelsetele kunstitöödele omane ainulaadsuse aura.“
    Lõppev teatriaasta oli ebasümmeetriliselt lopergune: alguses kaks ja pool kuud tavapärast teatrielu, siis kolm ja pool kuud peaaegu teatrita aega, seejärel tasapisi vanadesse roobastesse loksunud teatrisuvi ja -sügis ning nüüd uuesti peale pandud publikupiirangud. Teatrikriitik ja ERRi taskuhäälingu „Teatrivaht“ üks tegijaid Valle-Sten Maiste kuulub tänavu kahte žüriisse, sõnalavastuste omasse ja teatriliigiüleste auhindade ühisžüriisse, mille ülesanne on anda märtsis teatripäeval välja teatri aastaauhinnad. Nende tööülesannete tõttu on ta vaadanud sel aastal ära üle 70 esietendunud sõna-, tantsu- ja etenduskunstilavastuse. Kuigi tänavu jõudis viirusepausi tõttu lavale vähem uuslavastusi, on teatriaasta tase Maiste hinnangul hea.

    HENT KALMO: Maa ei maga. Aastavahetuse mõtteid
    Kas peab ainult häälte peale mõtlema, kui riigi ja rahva heaolu on kaalu peal?! Naistel kohvikuskäik ära keelata, elureform on vaja läbi viia!
    Tjah, üks aastaratas on jälle oma keerud ära keeranud. Uut aastat alustatakse vana viisi järgi ikka nii, et vaadatakse ette-taha. Kunagi tehti esimesena kokkuvõtteid sellest, milline oli mullu viljasaak. Tuleb välja, et kuigi majandus kiratses, läks põllumeestel üldiselt hästi. Tunamullu suvel oldi lausa õnnega koos. Juulis uhkeldati, et kisub „seitsme tonni kanti hektari kohta, väiksem saak oleks isegi natukene pettumus“. Tookord kukkus välja nii, et septembris istutigi rekordi otsas, aga kurdeti: äravedamiseks ei jätkuvat masinaid. Hinge ei saanud maal tõmmata ka möödunud aastal. Augustis tihati juba unistada, et ehk tuleb kaks miljonit tonni vilja kokku. Aina sadas häid uudiseid. Mõned ütlesid, et neil on palju suviotra, teised, et nisu. Ja lõpuks aasta kroon – maherüpsi uue rekordina saadi seda viljelusvõistlusel üle kahe tonni hektarilt. Seda on palju. Võime rõõmustada. Maa ei maga.

    2020: Mis sel aastal hästi läks ja rõõmu tegi?
    Vastavad FLO KASEARU, ELO KIIVET, MUDLUM, MAI LEVIN ja HELEN SILDNA.

    MARI PEEGEL: „Plekktrummi raamatute“ särin ja luhtumine
    Püsib vajadus kirjandusliku telesaate järele, kus oleks eri võttepaikade, nägude, teemade ja meeleolude mikstuur, kus meie kaasaegne kirjandus saaks oma ampsu rahvustelevisiooni eetriajast.
    „Plekktrummi raamatud“. Saatejuht Joonas Hellerma. Toimetajad Hedi Rosma ja Johanna Ross. Režissöör Erle Veber. Teisipäeviti kl 21.30 ETV2s.
    Eetris on olnud kolm „Plekktrummi raamatute“ saadet ja võib juba öelda, et tegemist on sümpaatse katsega tuua ETV ekraanile raamatud tagasi. Tõsi, pärast „Kirjandusministeeriumi“ lõpetamist on raamatutest räägitud saadete „OP“, „Terevisioon“ ja „Prillitoos“ lugemisnurgas, kuid kirjandus väärib ka täiesti oma saadet.

    EPP TAMM: Rahvakultuur tänapäeval
    Mis on tänapäeva rahvakultuur ja kas see vajab eestkõnelejat? Sel teemal on vaja kooskõnelemist ja üksteisest arusaamist – ühist keelt.
    Eesti rahvakultuuri keskuse koostööseminar „Mis on rahvakultuur tänapäeval ja kas see vajab eestkõnelemist?“ 20. X Erinevate Tubade klubis.
    „Rahvakultuur“ on üks sellistest mõistetest, mille üle arvatavasti väga palju ei mõelda, kuna selle sisu on justkui selge. Rahvakultuur on lihtne ja kodune, mitte midagi keerulist, mille üle peaks pead murdma. Kui aga üritada seda tuttavat tunnet sõnadesse panna, võib avastada, et ei oskagi defineerida. Ja kui hakkame oma määratlusi veel võrdlema …

    + KAIE TANNER: Mis siis on rahvakultuur?

    ALEKSANDER METSAMÄRT: Kogupere-jõulufilm lakkepoomisega
    „Visa hing“ näitas uut tüüpi eneseiroonilist märulikangelast jõulufilmis, kus jõule on kergendust pakkuvalt vähe.
    „Visa hing“ on jõulufilmide kullafondi üks eriskummalisemaid esindajaid. Pealiskaudsel vaatlusel verine märul, keskseks konfliktiks pantvangikriis terroristide poolt hõivatud kõrghoones, on saanud verivorstide, pohlamoosi ja kinkide kõrval iga normikohase Eesti jõululaupäeva konstandiks. Pealegi on „Visa hing“ vaieldamatult Hollywoodi tippkassafilm. Kuigi filmiloolased kipuvad kassahiti sündi samastama „Tähesõdade“ ja „Hai lõugadega“ ning hittide hulgast leiab mitmeid teoseid, mis püsivad filmiajaloos maamärkidena, esindab „Visa hing“ siiski omaette klassi. See ei olnud esimene märul, kus sündmustik on piiratud rangelt kindlas geograafilises ruumis, ega esimene, kus üksik peategelane on pandud vastakuti seisma bandiidikambaga. Ometi on sellest saanud mõõdupuu, millega saab määratleda suurt osa märuližanrist – „Visa hing, aga lapsega“ („Üksinda kodus“); „Visa hing, aga bussis“ („Kiirus“) ning „Visa hing Valges majas“ („Rünnak Valgele Majale“) on vaid mõned näited pikast ning äärmiselt eripalgelisest ja nüansirohkest järelelust, mis filmi tuules tekkis. Sestap soovin jõuluaja vaimus heita pilgu sellele, mis „Visa hing“ õigupoolest on ja mida ta teeb.

    PIRET KARRO VÕIM JA SUGU: Kuidas jõulud üle elada?
    Mulle jõulud üldiselt väga meeldivad, sest enamasti on see tähendanud, et mu suurest suguvõsast tuleb kord poolaasta jooksul (teine kord on jaani ajal) kokku vähemalt kakskümmend inimest. Pärast rasket jõululõunat tuleb väike paus, kõik istuvad suurde kambrisse maha ja sirvivad kiiresti luulekogusid. Tublimatel on flöödi-, viiuli- või lõõtsapala ette valmistatud või oma salm autos teel maale välja mõeldud. Mõni esitab aastast aastasse sama, mõne eest on luuletus juba loetud, enne kui ta jõuab toolilt püsti tõusta ja jõuluvanani sammuda.

    TUUL SEPP: Evolutsioonibioloogiline argielu
    Mis seob optimismi esinemishirmu ja lahkuminemisärevusega? Kõiki neid saab seletada evolutsioonilisest vaatevinklist.
    Septembrikuu Sirbist sai lugeda minu evolutsioonibioloogiast lähtuvaid mõttekäike pereelu teemal. Kuigi pereloomine ehk „bioloogiline kohasus“ on evolutsiooni seisukohalt kõige tähtsam teema üldse, annab loodusliku valiku toimimist näha ka argielu valdkondades, mis nii otseselt geenide edasiandmisega seotud ei ole. Siinkohal pakungi Sirbi lugejale veel ühe sissevaate evolutsioonibioloogilisse mõttemaailma. Selles väljavõttes evolutsioonibioloogi päevikust vaatlen olukordi ja tundeid, millega pea kõik igapäevaselt kokku puutuvad: optimism ja pessimism, kohvijoomine, haigustest hoidumine, toiduvarumine, esinemishirm ning lahkuminekuärevus.

    JIŘÍ TINTĚRA: Üks jalg Eestis, teine Lätis

    Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad. Anna Lindpere vestles Iiri-Eesti koostöönäitus „Mu maja pole tehtud neist puudest, mis kasvavad kodu taga metsas“ Eesti kuraatorite Aet Adra, Helmi Marie Langsepa ja Mari Möldrega.

    Luulesalv. Brandon Kilbourne

    Arvustamisel
    Mudlumi „Mitte ainult minu tädi Ellen“
    Laurits Leedjärve „Rännakud kõiksuses“
    Jaan Lahe „Sõnum teisest maailmast. Mis on kristluse põhisõnum?“
    James Lovelocki „Novatseen: saabuva üliintellekti ajastu“
    kontsert „Jõul“
    näitused: „Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm“, Kadri Mälgu „Buldog“ ja Lola Liivati „Abstraktse maali värvikõne“
    Salto arhitektide näitus „Maketid“
    Paide teatri ja Musta Kasti „Carmen“ ja Karolin Poska „Sinu nirvaanale“
    mängufilm „Kallid seltsimehed!“
    dokumentaalfilm „Mephistopheles“

  • ,

    Essee- ja ideekonkurss: milline on Tallinna Tehnikaülikooli roll tulevikus?

    Tallinna Tehnikaülikool on seadmas sihte järgmiseks viieks aastaks ja kaugemalegi. Ootame mõtteid sellest, millist Tehnikaülikooli Eesti, maailm ja tulevik vajavad, nii tänastelt ja tulevastelt üliõpilastelt, teadlastelt kui ka ettevõtjatelt. TalTech on Eesti ainus tehnikaülikool – teeme ta selliseks, nagu meile kõigile meeldib!

    Kaasa rääkida saab kahel konkursil.

    Esseekonkurss: „Piirideta ülikool, Eesti parim võimalus“

    Ootame mõttelende sellest, milline on ülikooli roll tulevikus, arvestades nii õppija, ühiskonna kui planeedi vaadet; kust tulevad targad inimesed ja kuidas neid mitte raisku lasta; kuidas lõhkuda kujuteldavaid piire riikide, organisatsioonide, sugude ja valdkondade vahel.

    Kutsume osalema visionääre ja filosoofe, tudengeid ja lapsevanemaid, kirjanikke ja ettevõtjaid.

    ·         Essee pikkus: 10 000 tähemärki

    ·         Tähtaeg: 3. jaanuar 2021

    ·         Essee saada esseekonkurss@taltech.ee

    ·         Peaauhind 800 eurot. Silmapaistvamad autorid kutsub TalTechi rektor õhtusöögile, et üheskoos piirideta ülikooli teemadel mõtteid vahetada.

    Rohkem infot bit.ly/EsseeTalTech

    Ideekonkurss: Mis teeks TalTechist veelgi ägedama ülikooli?

    Millises ülikoolis tahaksid õppida? Millise ülikooliga koostööd teha? Millisesse ülikooli professorina tulla?

    Ootame lennukaid ideid kampuse, õppekorralduse ja teaduskoostöö kohta. Saada oma konkreetne idee videona, koomiksina, lühikese tekstina, animatsioonina või luulevormis.

    NB! Kui Sul on rohkem ideid või laiemad mõtted, osale TalTechi esseekonkursil piirideta ülikoolist!

    ·         Tähtaeg: 3. jaanuar 2021

    ·         Idee saada idee@taltech.ee

    ·         Parimale ideele 300 eurot

    ·         Ideed, mis ülikooli liikmeskonnas suuremat huvi äratavad, teeme teoks.

    Rohkem infot bit.ly/TalTechIdee

    Konkursside tulemused kuulutame välja 21. jaanuaril ülikooli suurel arengukonverentsil.

  • ,

    Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum teeb digitaalselt kättesaadavaks Eesti heliloojate 4000 originaalkäsikirja

    Digiteerimise tulemusena saavad originaalkäsikirjad avalikkusele kättesaadavaks muuseumide infosüsteemis MuIS.

    2020. aasta suvel alustas Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti heliloojate originaalkäsikirjade digiprojekti, mille käigus digiteeritakse umbes 4000 käsikirja. Kuna muuseumi arhiivkogus leidub ligikaudu 14 000 originaalkäsikirja enam kui 200 autorilt, tuli teha ka esimene valik. Esmalt võeti digiteerimisse nende heliloojate looming, kelle vastu uurijad, interpreedid, dirigendid ja kirjastajad kõige aktiivsemalt huvi tunnevad. Muusikauurijaid nii Eestist kui välismaalt käib aasta jooksul muuseumi arhiivis ligi 450.

    Muuseum võttis kasutusele senisest tõhusama digiteerimismeetodi, kasutades arhiivmaterjalide puhul skaneerimise asemel repropinkidel pildistamist. „Uued töövõtted võimaldavad meil kiirendada   arhiivmaterjalide digimist ja teha seda parema kvaliteediga. 4000 helilooja käsikirja ei pruugi tunduda esmalt suur arv, kuid arvestades, et see teeb kokku umbes 115 000 lehekülge, on see siiski aasta jagu mitme inimese tööd“ kommenteerib käsikirjade digiprojekti juht, muuseumi peavarahoidja Ann Aaresild.

    Tööprotsess hõlmab endas nii museaalide ettevalmistamist, digiteerimist, failide järeltöötlust ja nimetamist ning MuISi digihoidlasse laadimist.

    Tänaseks on juba tervikuna digitud ning MuISist kättesaadavad Cyrillus Kreegi, Heino Elleri, Veljo Tormise, Artur Lemba, Eduard Tubina, Mihkel Lüdigi, Eduard Oja, Gustav Ernesaksa, Jaan Räätsa ning Lepo Sumera käsikirjakogud. Nendele lisanduvad veel Eino Tambergi, Mart Saare, Eugen Kapi, Harri Otsa, Ester Mägi ja Valter Ojakääru kogud, mis saavad digitaalselt kättesaadavaks 2021. kevadel.

    Digiteerimisprotsessi saab näha SIIT.

    Projekt toimub 2020 Digikultuuri aasta raames ja saab teoks tänu Kultuuriministeeriumi toetusele. See võimaldas muuseumil kaasajastada museaalide digiteerimisparki ja võtta aastaks tööle 3 digiteerijat-andmespetsialisti.

    Digiteeritud käsikiri, Veljo Tormis – Saabub aasta uus – muusika nukunäidendile. ETMM _ 5660 M 318:2/271:1

  • Kultuurivaldkonna avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

    Vabariigi Valitsus otsustas 3. detsembril 2020 Euroopa Liidu uute välistoetuste esialgse jaotuskava, mille hulgas on ka Taaskäivitamisrahastu (RRF). Taaskäivitamisrahastu maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, kuid kahjuks ei ole jaotuskavas prioriteetidena kordagi mainitud kultuuri- ja loomevaldkonda.

    17. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (2020/2708(RSP)), kus kutsutakse Euroopa komisjoni ja liikmesriike eraldama kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele vastavalt selle erivajadustele vähemalt 2% majanduse elavdamiseks ette nähtud Taaskäivitamisrahastust.

    Euroopa kultuuri- ja loomesektor ja -majandus annab ligikaudu 4% Euroopa sisemajanduse koguproduktist – see on sarnane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning majutus- ja toitlustusteenuste osakaaluga. Kui Eurostati andmetel töötas 2019. aastal ELi 27 liikmesriigis kultuuri- ja loomevaldkonnas 7,4 miljonit inimest, mis moodustab 3,7% kogu ELi tööhõivest, siis Eesti kultuuri- ja loomesektori kogutööhõive protsent on märgatavalt kõrgem, 5,6% – oleme sellega Euroopas esimeste seas. Suurem kultuuri- ja loomesektori osakaal on väikese riigi puhul loomulik.

    Juhime tähelepanu, et intellektuaalomand on oluline majanduskasvu edendaja ning kultuuri- ja loomesektori tegevusega väga tihedalt seotud. Euroopa Komisjon avaldas 25.11.2020 Euroopa Liidu uue intellektuaalomandi tegevuskava, mille eesmärgiks on võimaldada Euroopa loomesektoril ja innovatiivsel tööstusel jääda üleilmseks liidriks ja kiirendada Euroopas rohe- ja digipööret.

    Immateriaalsel varal on praeguses teadmistepõhises majanduses üha olulisem roll. Intellektuaalomandimahukate tööstusharude arvele langeb 45% kogu ELi SKPst ja 93% koguekspordist ning intellektuaalomandi lisaväärtus kasvab enamikus Euroopa tööstuse ökosüsteemides. Panustades kultuuri- ja loomesektorisse aitab see tõhusalt kaasa teiste tööstusharude arengule.

    Euroopa komisjoni hinnangute kohaselt kaotas kultuuri- ja loomesektor ja – majandus COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu 2020. aasta teises kvartalis tõenäoliselt 80% käibest. Teatrid, kinod, kontserdisaalid ja muuseumid olid esimesed, mis suleti ja viimased, mis avati. Muu hulgas kaotasid pea kogu sissetuleku paljud kultuurivaldkonna mikroettevõtjad ja vabakutselised loovisikud.

    Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide puudumist ilmestab valusalt loometoetuse taotluste hüppeline, enam kui kümnekordne kasv. Kultuuriministeerium eraldas kevadel kriisiabiks 4,3 miljonit eurot ning kokku jagati koostöös loomeliitudega enam kui 1000 loometoetust, kogusummas ligikaudu 5 miljonit eurot. Tänaseks on kriisiabi vahendid ammendunud ja vabakutseliste loovisikute ja mikroettevõtjate tulevik äärmiselt ebakindel.

    Käesolevaga kutsume Vabariigi Valitsust üles:
    1. Eraldama kultuuri- ja loomemajanduse sektorile vähemalt 2% majanduse elavdamiseks ette nähtud Taaskäivitamisrahastu vahenditest, et tagada tegevuse järjepidevus ning prognoositavus selles valdkonnas tegutsevatele inimestele.
    2. Käsitlema kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust ELi majanduse elavdamise kava raames strateegilise sektori ja prioriteedina.
    2. Määrama kindlaks konkreetse eelarve kiirete ja konkreetsete meetmetega, mis on suunatud kultuurivaldkonnas osalejate turgutamisele ja millest peaksid kasu saama kõik sidusrühmad, sealhulgas vabakutselised kunstiinimesed, ning mis oleks suunatud mitte ainult nende majanduslikule turgutamisele, vaid ka kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses töötavate inimeste töötingimuste parandamisele.
    4. Kaasama kultuuri- ja loomesektori sotsiaalsed partnerid jaotuskava aruteludesse.

    Eesti Ajakirjanike Liit
    Eesti Arhitektide Liit
    Eesti Balletiliit
    Eesti Disainerite Liit
    Eesti Esitajate Liit
    Eesti Heliloojate Liit
    Eesti Interpreetide Liit
    Eesti Kinoliit
    Eesti Kirjanike Liit
    Eesti Kujundusgraafikute Liit
    Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
    Eesti Kunstnike Liit
    Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit
    Eesti Lavastuskunstnike Liit
    Eesti Maastikuarhitektide Liit
    Eesti Näitlejate Liit
    Eesti Sisearhitektide Liit
    Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit
    Eesti Disainikeskus
    Eesti Etendusasutuste Liit
    Eesti Kultuuri Koda
    Eesti Teatriliit
    Music Estonia

  • ,

    14 Eesti kunstnikku võistlevad Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkursi publikupreemia nimel

    Sel aastal juba viiendat korda toimuvast Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkursist võtab osa 14 noort Eesti kunstnikku, kes võistlevad kuni 20. detsembrini publikupreemia nimel. Oma lemmikteosele saab anda hääle konkursi veebilehel NBYAA.eu, kus on üleval kõik võistlustules osalevad pea 300 tööd 77 kunstnikult Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

    Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhind (Nordic & Baltic Young Artist Award) on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mis pöörab tähelepanu äsja bakalaureuse või magistriõpingud lõpetanud ja karjääri alustavatele kunstnikele. Sel aastal osaleb konkursil kokku 77 kunstnikku: 14 Eestist, 17 Soomest, 15 Lätist ja 31 Leedust. 

    Konkursi ühe algataja, kaasaegse kunsti keskkonna NOAR.eu eestvedaja Andra Orni sõnul on ettevõtmine viie aasta jooksul tutvustanud publikule sadu noori kunstnikke. “Tänaseks juba traditsiooniliselt toimuv Põhjamaade Baltikumi ja Noore Kunstniku konkurss pakub võimaluse publikul tutvuda värske loominguga, võrrelda, mis toimub lähinaabrite kunstimaastikul ning avastada noori talente, kelle tegemistel tulevikus silma peal hoida,” selgitab Orn.

    Noorte kunstnike endi seas on Orni sõnul konkurss väga oodatud, sest lisaks teoste laiemale publikule tutvustamisele võib nende looming konkursi käigus jääda silma ka rahvusvahelisel areenil tegutsevatele galeristidele ja kuraatoritele, mis võib omakorda tähendada huvitavaid koostööprojekte ja võimalusi tulevikus.

    “Tasub võtta veidi aega ja uurida lähemalt, et milliste küsimustega noored kunstnikud tegelevad,” julgustab Orn. ”Mitmeid aastaid olnud konkursitöödes läbivaks teemaks looduskeskkonna säilimine ning sel aastal tugevalt ühiskonda raputanud koroonaepideemia leiab käsitlust pigem poeetilisest lähtepunktist. Kuigi tehnikatest on konkursil kõige enam esindatud maalikunst ligi 90 teosega, siis Eesti noored talendid on eelkõige tulnud konkursile põnevate installatsioonidega,” täiendas Orn. Klassikaliste maalide ja joonistuse kõrval on on võistlusel esindatud skulptuurid, videoprojektid ja performance’id.

    Publikuhääletus kestab kuni 20. detsembrini veebilehel NBYAA.eu, kus on võimalik tutvuda kõigi konkursil osalevate noorte kunstnike ja nende teostega. Kõige enam hääli kogunud kunstnik pälvib konkursi publikupreemia väärtuses 500 eurot.

    Lisaks publikupreemiale annab Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna rahvusvaheline žürii välja konkurssi Grand Prix ja maalipreemia. Grand Prix võitja pälvib 2000–eurose rahalise preemia. Maalipreemia laureaati tunnustatakse 1000–eurose rahalise preemiaga ning koostöös Fotografiska Tallinnaga antakse välja ka fotopreemia. 

    2016. aastal algatatud ning kaasaegse kunsti keskkonna NOAR.eu, Nordic Baltic Art Center NOBA ja regiooni kunstiülikoolide poolt  korraldatav ainulaadne konkurss annab noortele kunstnikele kiirema stardi professionaalsele karjäärile ning pakub samas kunstihuvilistele tervikliku võimalust avastada lähiriikide talente. Eelmisel aastal pälvis konkursi Grand Prix Rag Elnyg Soomest, publikupreemia Rasuole Jautakyte Leedust, maalipreemia Janis Šneiders Lätist ning Fotografiska Tallinna väljapandud fotopreemia Ignas Pavliukevičius Leedust.

    Tutvu konkursitöödega ja anna oma hääl lehel nbyaa.eu!

    Valik Eesti noorte kunstnike töid, mis osalevad Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkursil

    Manuses valik konkursil osalevate Eesti noorte kunstnike loomingut.

    Vaata lisaks:

    NBYAA.eu

    https://www.facebook.com/NOARkunst/

  • Uus! Konkurss kunstikriitiku stipendiumile

    Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing alustavad 2021. aastal kunstikriitiku stipendiumi väljaandmist.

    Link konkursile

    Stipendiumile saab kandideerida Eestis tegutsev või Eesti päritolu kunstikriitik, kes esitab kandideerides kuue kuu tegevuskava, mida kohustub stipendiumi saades järgima. Stipendiumi väljaandjad soosivad kunstikriitika eri vorme ja formaate. Stipendiumi eesmärk on Eesti kunstikriitika arendamine, kunsti viimine laiema avalikkuseni ja kunstikriitiku ameti väärtustamine.

    Stipendiumi suurus on 2000 eurot ja see antakse kahele kriitikule kuueks kuuks. Esimesed kaks stipendiaati kuulutatakse välja jaanuaris 2021. Kandideerimise tähtaeg on 20. jaanuar 2021.

    Kollaaž Brit Pavelson, kasutatud on Kristjan Raua teost “Inspiratsioon” (1927-1933).
  • ,

    Tartu kunsti aastanäitus Tartu Kunstimajas

    Laupäevast, 19. detsembrist on Tartu Kunstimajas avatud traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mis seekord kannab pealkirja „Köielkõndija” ja mille kujundajaks on Eveli Varik.

    Varik seletab pealkirja järgnevalt: „Köielkõndija on eelkõige sümbol tasakaalu otsingutele, pidevale eneseületamisele ja endale üha uute julgemate eesmärkide seadmisele. Värske pilguga enesevaatlus – kas suudan ületada takistused, kas jõuan sihtpunkti, kas suudan hoida end tasakaalus liikudes üha uute eesmärkide poole. Köielkõndija on kindlasti ka alateadliku seisundi otsingutega seotud. Jäikadest arusaamadest lahti laskmine ja püsimine teekonnal ilma eriliselt mõtlemata, usaldades oma meeli ja instinkte, oma füüsilist ja vaimset tasakaalu. Teekond on alguse ja lõpuga – lühem, pikem või vältab see kogu elu. Selles on palju pinget, millele ei tohi mõelda, ja palju julgust, mida tuleks nautida. See sümbol võtab kokku ka kõikuva ühiskonna olukorra, milles me inimestena paratamatult 2020. aastal oleme viibinud.”

    Näitusele esitas 172 autorit 264 teost. Kokku osaleb 124 autorit:

    Alo Aarsalu, Maire Aarsalu, Marina Aleksejeva, Bach Babach, Helen Bunder, Manfred Dubov, Hillar Ehaste, Evi Gailit, Evelyn Grzinich, Albert Gulk, Lemme Haldre, Gerda Hansen, Reet Heinla, Mirjam Hinn, Õie Holm, Heleliis Hõim, Eero Ijavoinen, Inga Jermakova, Joel Jõevee, Kairo, Kalli Kalde, Aita Keerberg, Jaak Kikas, Gertrud Kinna, Veiko Klemmer, Kersti Kohtla, Liive Koppel, Liisa Kruusmägi, Peeter Krosmann, Ilmar Kruusamäe, Inge Kudisiim, Piret Kullerkupp, Lauri Kulpsoo, Olev Kuma, Mirjam Kustov, Artur Kuus, Väino Kõrts, Timo Kähara, August Künnapu, Martin Laiapea, Koidu Laur, Stina Leek, Kristel Leesmend, Anastasia Lemberg-Lvova, Tea Lemberpuu, Mati Leppik, Jane Liiv, Marita Liivak, Vello Lillemets, Margus Lokk, Eve Luik, Jaan Luik, Kaie Luik, Helle Lõhmus, Margit Lõhmus, Katrin Maask, Ove Maidla, Jüri Marran, Margus Meinart, Johanna Mudist, Elo-Mai Mägi, Kalle Mälberg, Lauri Mällo, Mari Männa, Meiu Münt, Marge Nelk, Marina Nerro, Tõnu Noorits, Mall Nukke, Kaire Nurk, Maaria Nõmmik, Eva Elise Oll, Aet Ollisaar, Taavi Oolberg, Deivi Org, Ulvi Oro, Tõnis Paberit, Priit Pangsepp, Andrus Peegel (1955–2020), Sirje Petersen, Per William Petersen, Sirje Piir, Küllike Pilden, Enn Põldroos, Riina Pärn, Inna Rebane, Mari-Ann Remmel, Ingmar Roomets, Katrin Roots (1970–2020), Rait Rosin, Martti Ruus, Sven Senka, Ahti Seppet, Virve Serglov, Henn Soopalu, Regina-Mareta Soonsein, Karin Strohm, Maret Suurmets Kuura, Robert Suvi, Ursula Sõber, Andres Sütevaka, Jevgeni Zolotko, Edgar Tedresaar, Enn Tegova, Maryliis Teinfeltd-Grins, Jane Tiidelepp, Nele Tiidelepp, Imbi Traat, Are Tralla, Külli Trummal, Mart Trummal, Taavi Tulev, Alar Tuul, Maris Tuuling, Evi Tuvikene, Margus Tõnnov, Triin Türnpuu, Mati Uprus, Ene Ustav, Tuuli Vahesaar, Eneli Valge, Üllar Varik, Riina Varol.

    Näitus jääb avatuks 17. jaanuarini 2021.

    Tartu Kunstimaja lahtiolek pühade ajal:
    Neljapäev, 24. detsember – suletud
    Reede, 25. detsember – suletud
    Laupäev, 26. detsember – suletud
    Reede, 1. jaanuar – suletud

    www.kunstimaja.ee
    Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12–18. Näitused on tasuta.
    Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

  • ,

    Aasta interpreet on Theodor Sink

    Nädalane festival „Beethoven” on jõudnud oma viienda festivalipäevani ja tänaõhtusel kontserdil kuulutatakse välja Eesti interpreetide liidu preemia „Aasta interpreet” 2020. aasta laureaat.

    Beethoveni festival on jõudnud poole peale – muusika- ja teatriakadeemia suures saalis on neljal õhtul kokku kõlanud helilooja 27 sonaati. Tänasel kontserdil jätkub rännak läbi Beethoveni loomingu 18. ja 19. sajandi vahetusel loodud klaveri-, viiuli- ning tšellosonaatidega. Festivali viimastel kontserdiõhtutel esinevad teiste seas Sten Heinoja, Ivari Ilja, Marcel Johannes Kits, Peep Lassmann, Mihkel Poll, Theodor Sink, Irina Zahharenkova, Robert Traksmann, Olga Voronova jt.

    11. detsembril muusika- ja teatriakadeemia suures saalis toimuval kontserdil annab interpreetide liit välja preemia „Aasta interpreet“ eesmärgiga tunnustada meie parimaid interpreete. Interpreetide liidu juhatuse otsusel pälvib seekordse “Aasta interpreedi” tiitli tšellist Theodor Sink – viljaka, silmapaistva, mitmekesise ja kõrgetasemelise kontserttegevuse eest 2020. aastal.
    Theodor Sink on särav, laiahaardelise tegevusega, mitmekülgne tšellist. “Käesoleval, interpreetide jaoks üpriski keerulisel aastal on Theodor Sink silma paistnud erakordselt aktiivse tegevusega nii solisti, kammermuusiku kui orkestrandina,” sõnab interpreetide liidu juhatuse esimees Henry-David Varema ning jätkab: “Theodor soleeris muuhulgas Eesti festivaliorkestriga Lepo Sumera tšellokontserdi ettekandel, musitseeris aasta jooksul erinevates kammermuusika kooslustes ning on andnud erakordse panuse ERSO loomingulisse töösse tšellorühma kontsertmeistrina.”

    Theodor Sink on pälvinud arvukalt laureaaditiitleid nii kodu- kui välismaistel konkurssidel. Tema tšelloõpetajateks on Laine Leichter, Leho Karin ja Henry-David Varema ning Marko Ylönen. Theodor Sink on mänginud Tallinna kammerorkestri, Põhjamaade sümfooniaorkestri ja Eesti festivaliorkestri koosseisus ning alates 2017. aastast on ta ERSO tšellorühma kontsertmeister.
    Festival „Beethoven” toimub 7.–13. detsembrini interpreetide liidu, muusika- ja teatriakadeemia ning pianistide liidu koostöös, et tähistada Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva.

  • ,

    Oskar Kallase ja Ilmari Mannineni auhind jagatud

    foto Arp KarmEesti Rahva Muuseum tunnustas folkloristi, pärimusliku loodusteadmuse üht parimat tundjat ja mõtestajat, ERMi Sõprade Seltsi auliiget Mall Hiiemäed Oskar Kallase nimelise auhinnaga. Selle andis 10. detsembril üle muuseumi direktor Alar Karis. Samal päeval salvestati ka Mall Hiiemäe loeng „Inimese ja muu looduse suhete avaldumisest rahvapärimuses“(vaata videot).

    Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti kombestiku ja usundi parimaid asjatundjaid, keda teatakse kõige enam rahvakalendri uurija ning tutvustajana. Tema folkloristikaalane tegevus on hõlmanud paljusid valdkondi, nagu looduse kajastus rahvaluules, rahvajutt ja jutustamine, kohapärimus, folkloristika ajalugu jms. Hiiemäe on avaldanud ligi 700 uurimust, teadusartiklit, kommenteeritud allikapublikatsiooni, kirjutist, raamatututvustust. Lisaks sellele on ta Eesti Rahvaluule Arhiivile üle andnud enam kui 20 000 lehekülge kirjapanekuid, üle 60 tunni helisalvestusi ja rohkesti fotosid.

    Mall Hiiemäe on koostanud aastatel 1981–1999 ilmunud monumentaalse tekstiantoloogia „Eesti rahvakalender“ seitse köidet, kokku üle 2000 lehekülje. See on tõenäoliselt kõige tuntum ja kasutatavam rahvakultuuriteos Eestis. Hiiemäe töö on näide selle kohta, kuidas kirjutada populaarne rahvaväljaanne, tegemata järeleandmisi teaduspublikatsioonile esitatud nõuete suhtes. Hiiemäe 2006. aastal ilmunud teos „Päiv ei ole päiväle veli: lõunaeesti kalendripärimus“ keskendub lõunaeesti rahvakalendrile ja käsitleb nii luterlikul alal (Mulgimaa, Lõuna-Tartumaa, Võrumaa) kui ka kreeka-katoliku kiriku territooriumil (Setumaa) tähistatud tähtpäevi. Mall Hiiemäe on pidanud loenguid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures, Eesti Humanitaarinstituudis ning Eesti Kunstiakadeemias.

    foto Arp Karm2008. aastal ilmus Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste sarjas „Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele“. Saatesõnas öeldakse: „Kogumik kajastab meie kõigi imetlust ja lugupidamist ning tõstab ühtlasi esile Malle raugematut tööindu ja pühendumust, lõputuid rahvaluulealaseid teadmisi ja suurepärast arhiivitundmist ning samuti tema inimlikkust ja osavõtlikkust kollegiaalsetes suhetes.“

    Oskar Kallase stipendiumi asutas ERM 2015. aastal, et tunnustada muuseumile ja Eestile olulisi inimesi silmapaistva professionaalse ja loomingulise tegevuse eest rahvusteaduste ja -kultuuri vallas, mis on aidanud ERMil täita oma rolli eesti kultuuri mõtestajana. Varasemad laureaadid on olnud laulu- ja tantsupidude juht Aet Maatee, ajaloolane Mart Laar, folklorist Marju Kõivupuu, rahvarõivameister Silvi Allimann, filoloog Tiit Hennoste.

    Video auhinna üleandmisest Mall Hiiemäele.

    Ilmari Mannineni auhinna vääriliseks tunnistas Eesti Rahva Muuseum Tartu Ülikooli folkloristika, etnoloogia ja rakendusantropoloogia magistrandi Terje Lille. Rahaline auhind antakse magistriprojekti raames läbi viidud uurimistöö eest Kasepää eestlaste kurgikasvatuse traditsiooni ajaloo ja tänapäeva kohta ning sellekohase sissekande tegemise eest Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

    Ilmari Mannineni auhind antakse tunnustuseks neile, kes panustavad rahvakultuuri uurimisse ja rahvusmuuseumi arengusse. 500-eurose preemia eesmärk on toetada kultuuriteaduste erialade üliõpilaste ja teadlaste uurimistööd eesti kultuurist ja rahvakultuuri valdkonnas, mis omakorda aitab kaasa Eesti Rahva Muuseumi tegevusele.

     

Sirp