kultuuriajakirjandus

3. veebruaril 2021 avatakse Eesti disainiparemikku tutvustav näitus ‘‘Eesti Disainiauhinnad 2020‘‘ ERMi püsinäituse „Kohtumised“ keskel asuvas filmisaalis. Ruum täitub mänguliste värviliste kuubikutega ning tutvuda saab Eesti viimase kahe aasta parimate disainitöödega. Eesti Disainiauhinnad (EDA) konkursi ja näituse eesmärk on tunnustada Eesti võimekamaid disainereid ja disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid, millega tuuakse avalikkuse ette disainivaldkonna viimase kahe aasta edulood.

“Tahame EDA 2020 näitusega tuua näited heast disainist inimestele lähemale, et tekitada rohkem huvi ja diskussiooni disaini vastu ja ümber. Samuti soovime tutvustada hinnatud kodumaiseid disainereid ja nende poolt disainitud tooteid ja teenuseid, mis meid igapäevaselt ümbritsevad,” selgitab Eesti Disainikeskuse juht Tiia Vihand.

EDA 2020 näitus on valminud koostöös disainibürooga BYNEW, sisearhitekti Tõnu Kalpuse ja Eesti Disainikeskusega ning on inspireeritud Rubiku kuubiku motiivist, mis on osa Eesti Disainiauhinnad 2020 identiteedist.

‘‘Olen alati tundnud suurt naudingut, kui saan osaleda sellises protsessis, kus lõpptulemus ei piirdu ainult ühe lahendusega ehk siis asjad saavad uue kasutuse või hooned uue elu. Antud näituse puhul võtsime disainibüroo BYNEW ja Eesti Disainikeskusega kohe eesmärgiks, et see peab toimima ka rändnäitusena, et poleks tegemist ühekordse projektiga ja lõpuks võiks näituse eksponaadid deformeeruda ümber näiteks mööbliks. Seetõttu sai materjalivalikuks puit (vineer ja puitprussid), mis on samuti taastuv vara,” kommenteeris näitust sisearhitekt ja disainer Tõnu Kalpus.

ERM on varemgi näidanud disainerite uudisloomingut ja näiteks SÄSI auhinnatud töid kuna kultuuripärandi varasalvest võib leida inspireerivaid ja värskeid ideid ka moodsa aja loomingu jaoks ent nii suures mahus pole Eesti disaini hetkeolukorda kajastavat näitust ERMis olnud.

Ühtlasi saab ERMis tutvuda Eesti disaini aastaraamatuga, mis koondab endas kahe aasta parimaid disainereid, disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid, millega tuuakse avalikkuse ette disainivaldkonna viimaste aastate edulood. Kõigil huvilistel on võimalik raamatut endale ERMi poest ka soetada.

Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursile esitati kokku 235 tööd, millest 49 saab näha Eesti Disainiauhinnad 2020 nominentide näitusel. Kõikide EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.
EDA 2020 näitusel saab tutvuda järgmiste disainikategooriate parimate töödega:

– Graafiline ja digitaalse disain;
– Teenusedisain;
– BRUNO tootedisainiauhinnad;
– Disaininihariduse auhind;
– Valdkondadeülesed kategooriad (Disainimuutja, Aasta Disainitegu)
– Eriauhinnad (Noor Püss, SÄSI, Prillitoos ja BRUNO elutööauhind)

EDA 2020 rändnäitus on olnud eksponeeritud juba Tallinnas Viru Keskuse aatriumis, Võrus Vana-Võromaa Kultuurikojas ja osaliselt ka TÜ Delta maja galeriis. Edasi rändab näitus Narva.

Eesti Disainiauhinnad konkurssi korraldab Eesti Disainikeskus, koos Eesti Disainerite Liidu, ADC*Estonia, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga. Esmakordselt anti Eesti Disainiauhinnad ühiselt välja 2012. aastal, tootedisainiauhinda BRUNO on antud välja aastast 2006.

Täname Eesti Disainiauhinnad 2020 näituse suurtoetajaid Eesti Kultuurkapitali ja Viru Keskust. Lisaks eriline tänu ettevõttele Cybexer Technologies.

EDA 2020 näitus on ERMis avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10.00–18.00.
Näitus jääb ERMis avatuks 31. märtsini.

NB! Näitusekülastajatel palutakse desifintseerida käsi, hoida distantsi ning kanda maski. Korraldajad jälgivad kõiki reegleid ja soovitusi, mis on riiklikult seoses koroonaviiruse puhanguga näituse toimumise ajal kehtestatud.

Kolmapäeval, 3. veebruaril esietendub Rahvusooperis Estonia Giuseppe Verdi kirgedest tulvil ooper „Trubaduur“ Neeme Kuninga lavastuses.
Kunstnik on Anna Kontek (Soome), valguskunstnik Rasmus Rembel ja videoprojektsioonide autor Hanna Jõers. Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer.
Verdit paelusid alati veidi kummalised ja omamoodi tegelaskujud. Neeme Kuningas: „Nagu me teame, ei ole huvitav panna lavale tavalisi inimesi. „Trubaduuri“ tegelased on täiesti erandlikud, ja erandlikud on ka nende saatused.“ Lavastaja sõnul räägib lugu kättemaksust, armastusest, suurtest tunnetest, ebausust ja sellest, millise piirini on võimelised minema inimeste kired ja teod. „Tegelastel on terve ooperi jooksul pulss kõrge. Peategelased liiguvad ühest äärmuslikust seisundist teise ja väiksemagi impulsi ajel toimub äkiline ümberlülitumine, mida elus kohtab harva.“
Verdi kirglik ooper võlub kiirelt areneva tegevustiku, intensiivsete emotsioonide ja särava vokaalse tulevärgiga. Pärast maailmaesietendust aastal 1853 kirjutas ajakirjanik Blanche Roosevelt: „Selle ooperi meloodiad on igas Itaalia nurgas sama tuttavad kui hällilaulud, millega meid õhtuti magama lauldi.“
Osades: Manrico – Luc Robert (pildil) või Dimitris Paksoglou, Leonora – Silja Aalto või Charlotte-Anne Shipley, Azucena – Monika-Evelin Liiv või Maria Berezovska, Krahv di Luna – Rauno Elp või Aare Saal, Ferrando – Priit Volmer, Märt Jakobson või Raiko Raalik, Ines – Helen Lokuta või Juuli Lill, Ruiz – Mart Madiste või Heldur Harry Põlda, Sõnumitooja – Jaak Jõekallas või Yixuan Wang, Vana mustlane – Mati Vaikmaa, Roman Chervinko või Tambet Kikas.

Rahvusarhiivi juhitava massdigimisprojekti “Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks” raames digiteeriti kokku 14 erineva mäluasutuse materjalidest 2 721 880 kaadrit dokumente.

Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest jõudis digitaalsele kujule ja seeläbi hõlpsalt kättesaadavaks ärkamisaja võtmetegelaste kirjalik pärand. Eesti Rahva Muuseum keskendus etnograafilistele kirjeldustele ja välitööde päevikutele. Tartu Ülikooli Muuseum osales projektis meditsiiniajaloolastele suurt huvi pakkuvate sisehaiguste kliiniku haiguslugudega aastatest 1846 — 1934. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist jõudsid skänneri alla Paul Pinna materjalid koos fotodega, samuti Theodor Altermanni, Aleksander Trilljärve ja Peeter Süda pärand. Täieliku nimekirja partnerasutustest leiab Rahvusarhiivi koduleheküljelt.

Rahvusarhiivi kogudest valiti digiteerimiseks vallavalitsuste arhiiviaines, mis pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Vallavalitsuste arhiivides sisaldub rohkelt värvikat informatsiooni toonase elu-olu kohta. Digiteeritava ainese hulka kuulusid muuhulgas hoolekanderaamatud, maksude kogumisega seotud dokumendid ja väekohuslaste nimekirjad. Mahukad vallavalitsuste kirjavahetuskaustad sisaldavad statistilisi andmeid ja detailseid kirjeldusi vallakoolide ja õpetajate, vaestele abiandmise, tervishoiu, sõjaväekohustuse, rahvaloenduse korralduse ja palju muu kohta.

Ülalmainitud näited on vaid väike valim projekti raames digitud materjalist. Materjalidega saavad kõik huvilised tutvuda Rahvusarhiivi digiteeritud allikate keskkonnas Saaga, Muuseumide Infosüsteemis MuIS ja Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasis Kivike.

***

Projekt viidi läbi Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on nendest digiteeritud vaid umbes kümnendik. Digiteerimine on üks paremaid ja mõnel juhul ka ainuke viis tagamaks, et pärand on säilitatud kõige sobivamal viisil ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele.

Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut.

Tegevuskava keskendub suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940. Digiteeritakse dokumente, trükiseid, fotosid, filme ja esemeid. Eesmärk on teha võtmevalikuid kultuuripärandi seisukohalt, mitte digiteerida kogu kultuuripärandit.

Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 3% dokumendipärandist, 32% esemepärandist, 60% nii filmi- kui ka fotopärandist, 55% kunstipärandist ning 28% trükipärandist ehk kokku umbes 33% Eesti kultuuripärandist.
Projekti kogumaksumus on 9,02 miljonit eurot, millest 8,19 miljonit eurot on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.

Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.
—