Warning: Trying to access array offset on false in /data01/virt42511/domeenid/www.arendus.1kdigital.com/kultuuriveeb/htdocs/wp-content/plugins/page-scroll-to-id/malihu-pagescroll2id.php on line 414
kultuuriajakirjandus – Sirp
Toeta
Otsi

kultuuriajakirjandus

  • Riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid

    Valitsus otsustas täna, 11. veebruaril, et 2021. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Eha Komissarov, Tiit Pääsuke ja Enn Säde. Spordi elutööpreemia laureaadid on Õnne Pollisinski ja Gunnar Paal. Valitsus tegi otsuse tuginedes kummagi valdkonna komisjonide ettepanekutele.

    Tiit Pääsuke, Enn Säde ja Eha Komissarov

    Kultuuripreemiad

    Elutööpreemia laureaat, kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov on töötanud Eesti Kunstimuuseumis 1973. aastast, olles sel sajandil Kumu kunstimuuseumi programmi üks loojatest ning vedajatest. Ta on olnud õpetaja ja juhendaja paljudele noorema põlvkonna kunstnikele ja kuraatoritele ning aktiivselt toetanud nii Tallinna Graafikatriennaali kui ka muude kunstielu tähtsündmuste ja ettevõtmiste korraldamist. Esitaja kinnitusel võib teda pidada Eesti nüüdiskunsti emaks – see, kuidas oleme harjunud kunsti nägema ja mida kunstina mõistma, on paljuski Komissarovi kujundatud ja mõjutatud. Tema esitas riigi elutööpreemia kandidaadiks Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

    Elutööpreemia laureaat, maalikunstnik Tiit Pääsuke tähistab tänavu detsembris 80. aasta juubelisünnipäeva. Tartu Kunstimuuseumis avati möödunud aastal tema loomingu ülevaatenäitus „Nostalgiata“. Esitajate sõnul on Pääsuke meie maalikunsti elav legend. Ta on pikaajaline õppejõud ja traditsioonide hoidja. Elutööpreemia kandidaadiks esitasid ta Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Sihtasutus Kunstihoone, Tartu Kunstimuuseum ning preemia varasemad riigipreemia laureaadid Kadri Mälk ja Jaan-Eik Tulve.

    Elutööpreemia laureaat, helioperaator ja helirežissöör Enn Säde on helindanud veerandsada mängufilmi ja 80 dokumentaalfilmi. Nende hulka kuuluvad paljude teiste seas mängufilmid „Tuulte pesa”, „Lindpriid”, „Naerata ometi” ning dokumentaalfilm „Nõialoom”. Esitajate sõnul on Säde oma tööga olulisel määral mõjutanud järgmiste põlvkondade filmihelimehi. Tema esitajad olid Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Filmi Instituut, Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Kinoliit, Kino Sõprus, Eesti Filmitööstuse Klaster ning varasemad laureaadid Rein Maran, Toivo-Peep Puks ja Rein Raamat.

    Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

    Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis. Need pälvivad arhitekt Jiři Tintěra oma töö eest Valga linnas, isikunäitustega välja tulnud kunstnik Flo Kasearu ning kunstiteadlane, kuraator ja dramaturg Eero Epner töö eest kõigis neis valdkondades. Aastapreemia pälvib ka viljakas rahvusvaheliselt tunnustatud jazzmuusik Jaak Sooäär ning kunstiteadlased Epp Lankots ja Triin Ojari, kes uurisid Eesti 20. sajandi puhkamiskultuuri.

    Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma jagamisele.

    Spordipreemiad

    Gunnar Paal ja Õnne Pollisinski

    Elutööpreemia laureaat, ujumistreener Õnne Pollisinski on andnud pikaajalise panuse nii Eesti allveespordi treenerina, alaliidu juhi kui ka ala arendajana. Ta on olnud Eesti erivajadustega inimeste ujumisharrastuse eestvedaja. Lisaks on Pollisinski juhendamisel võidetud Eestile rohkesti tiitlivõistluste medaleid. Tema kandidatuuri esitasid Eesti Puuetega Inimeste Ujumisliit ning toetasid Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts, Eesti Allveeliit ning Downi Sündroomi Ühing.

    Elutööpreemia laureaat, ajakirjanik ja spordijuht Gunnar Paal pälvib elutööpreemia olulise panuse eest spordijuhina ning spordiajakirjanikuna. Ta oli Moskva olümpiamängudel Tallinna purjeregati pressikeskuse üks juhte ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) peasekretär aastatel 1989–1997. Praeguseks on Paal EOK auliige. Ta on üksiti Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige ning kirjutanud mitmeid teoseid Eesti spordist ja olümpialiikumisest. Tema kandidatuuri esitas Eesti Olümpiaakadeemia.

    Kummagi spordi elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.

    Spordi aastapreemiad pälvivad Kelly Sildaru võitude eest noorte taliolümpiamängudel ja X-mängudel pargisõidus, samuti võrkpallitreener Avo Keel Läti meeskonna viimise eest EM finaalturniirile. Aastapreemia laureaadid on ka Urmo Aava esimese WRC etapi korraldamise eest Eestis, aasta treener Anna Levandi, rallisportlane Ken Torn esikoha eest autoralli EM klassis ERC3 ning Natalja Inno ja Peeter Lusmägi spordinädala eduka korraldamise eest.

    Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, meeskonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.

    Riigi kultuuri- ja spordipreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

  • Riigi teaduspreemiate laureaadid

    Fotod: PERH; Andres Tennus, TÜ

    Professor Toomas-Andres Sulling ja emeriitprofessor Jüri Talvet.

    Vabariigi Valitsus kinnitas täna 2021. aasta riigi teaduspreemiate saajad.

    Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot) said meditsiinidoktor  professor Toomas-Andres Sulling ja Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor Jüri Talvet.

    Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:

    • Gert Hütsi, Martti Raidal, Hardi Veermäe – täppisteaduste alal tööde tsükli „Mustadest aukudest koosnev tumeaine“ eest;
    • Enn Lust, Alar Jänes – keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks“ eest;
    • Maarja Grossberg, Jüri Krustok – tehnikateaduste alal tööde tsükli „Uute 2D ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia“ eest;
    • Eero Vasar, Mario Plaas, Mari-Anne Philips, Liina Haring – arstiteaduse alal tööde tsükli „Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel“ eest;
    • Jonne Kotta – geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Mereelustik kliimamuutuste tõmbetuultes“ eest;
    • Merike Sisask – sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid“ eest;
    • Epp Annus – humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Sotskolonialismi filosoofilis-teoreetilise paradigma väljatöötamine, nõukogude ühiskondade ja kultuuride uuringud“ eest.

    2021. aasta riigi teaduspreemiate laureaatide lühitutvustused (pdf).
    Lisainfo riigi teaduspreemiate kohta vt siit.

  • Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Jüri Viikberg

    2021. aastal valiti Wiedemanni keeleauhinna laureaadiks Jüri Viikberg. Foto: Eesti Keele Instituut.
    Valitsus otsustas määrata riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna Jüri Viikbergile pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel.

    Jüri Viikberg on töötanud pikka aega Eesti Keele Instituudis, samuti Tallinna Ülikoolis ja Uppsala Ülikoolis. 1989. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi väitekirjaga Siberi eestlaste keelest „Eesti keelesaared Siberis (tekkimine, areng, kontaktid)”.

    Jüri Viikbergi peamised uurimisvaldkonnad on eesti murded, väliseestlaste keel ja kirjakeele ajalugu. Ta on juhtivaid murdeuurijaid, kellelt ilmus äsja „Eesti murrete grammatika“, mis ühtlasi on esimene tervikülevaade eesti murrete grammatilisest ehitusest. Jüri Viikberg on koostanud ja toimetanud ka mahukat „Eesti murrete sõnaraamatut“ ning ta on kõrgkooliõpiku „Eesti murded ja kohanimed“ üks autoreist. Murdeuurimise kõrval on Jüri Viikberg pühendunud eesti keele ajaloole, mille seletamisel on tema tähelepanu pälvinud keelekontaktid, väliseesti keel ja laensõnavara.

    Jüri Viikberg on üllitanud üle saja teadusliku ja populaarteadusliku publikatsiooni. Pühendunud õppejõuna on ta innustanud üliõpilasi otsima vastuseid eesti keele kujunemise eri tahkudele ja hindama eesti keele mitmekesisust. Lisaks on ta osalenud paljude erialaste töörühmade ja valdkondlike komisjonide töös.

    Jüri Viikberg on oma kaaluka uurimistöö tulemusi vahendanud laiale kuulajas- ja lugejaskonnale ka väljaspool ülikooli, olles sage esineja nii kodu- kui ka väliseestlaste keeleüritustel. Tema loengud, ettekanded ja muud esinemised on rüütatud muhedasse keelekasutusse, rikastades lisaks sisulisele kaalukusele ka kuulajate keelekogemust.

    F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Helle Metslangile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

    Auhinna suurus on 65 000 eurot.

    Wiedemanni keeleauhinna varasemad laureaadid.

  • Sel reedel Sirbis

    OTT PUUMEISTER: Millal on poliitika? 
    Milles siis asi, et venekeelse vähemuse kõnevõime veel eelmisel aastal eesti kultuuri ehmatas? 
    Ikka ja jälle kostab „kaine mõistuse“ kojast hüüatusi, et ei tohiks kõike politiseerida. Ei olevat kohane politiseerida laulupidu, 20. augusti pidustusi, sugu, kliimamuutust jne. Mida tähendab „politiseerimine“, kui kutsutakse üles sellest hoiduma? Ennekõike muidugi seda, et ei tohiks tavapärast asjade toimimise viisi kuidagi kahtluse alla seada. Asjad on nii nagu on, sest nii on õige. Nii on õige, sest nii on harjutud, selline on traditsioon. Igasugune kriitika, igasugune ettepanek asju muuta nimetatakse „politiseerimiseks“ ja üritatakse nurka seisma panna, häbenema oma radikaalsust.

    PILLE-RIIN LARM: Raamatupoe retsept 
    Puändi eestvedajatele Triinu Kööbale ja Elisa-Johanna Liivile on raamatupoe pidamine nii töö, hobi kui ka missioon.  
    Sul on ruumid, sul on raamatud, isegi hea sõber. Lükka või kauplus käima! Ometi sellest kõigest ei piisa. Kuidas asutada toimiv raamatupood? Kuidas näiteks Puänt Tallinnas püsima on jäänud? Triinu Kööba ja Elisa-Johanna Liiv tutvustavad lahkelt kaupluse köögipoolt, vestluse lõpust leiad resümee-retsepti.

    KARIN PAULUS: Grünberg – vürtsilaadung kesk hallust 
    Kaheldamatult on Maile Grünberg üks originaalsemaid sisearhitekte, kelle kõik teosed paistavad silma suurepärase stiilitunnetusega. 
    Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia pälvis Maile Grünberg, „särav loojanatuur, kes on kujundanud Eesti ruumikultuuri pool sajandit, loonud nii unikaalmööblit kui ka tööstuslikku mööblidisaini ning kelle käe all on sündinud rohked avalike hoonete interjöörid, alates olümpiaregatiks valminud Tallinna lennujaamast kuni uuenduskuuri läbinud nukuteatrini“.

    PAAVO MATSIN: Tänukummardus Vello Vinnale 
    Kõik, mis peegeldab, tõmbab ka käima maagilised protsessid. Kui algab loožitöö, avatakse töötahvel ja korraga on sümboolse peegelduse tõttu kõik võimalik.  
    Praha, sügis 2019. Väljun metroost Holešovice jaamas ja jalutan Tšehhi suurima kaasaegse kunsti keskuse DOX veidi Chesterfieldi sohvat meenutava hoone poole. On soe õhtu, kuid kunstisaalid on rahvast täis, sest on avatud ühe siinse publiku absoluutse lemmiku mahukas näitus. See on Ameerikas elav Petr Sís, üle maailma kuulus lastekirjanik ja raamatute illustraator, kes on saanud kõikvõimalikke auhindu ja kaunistanud isegi New Yorgi metrood.

    Praegu tuleb endil suuri eesmärke püstitada. Heie Marie Treier intervjueeris Peeter Linnapit. Peeter Linnap: „Meil olid dünaamilised 1990ndad, nüüd on stabiilse sootsiumi kõik-paigas ajavahemik. Praegune aeg soosib süvenemist, mitte kannapöördeid.“
    Tartu Pallase galeriis on kuni 20. II vaadata Peeter Linnapi suur tagasivaatav isikunäitus „Ajaloost läbi“. Kogu galeriid keldrist pööninguni täitev väljapanek on toonud Tartusse märkimisväärse hulga kunstiprofessionaale ja teisi asjast huvitatuid – kunstihuvilisi, kunstniku õpilasi ja sõpru. Galerist Reet Pulk-Piatkowska arvas naljaga pooleks, et selliste kunstisündmuste kordumisel pole kiirrongiliiklust vajagi, Tallinna ja Tartu vahemaa lühenes iseenesest: „Tuleb tõdeda, et kuulsus sai Linnapi ka kodumaa pinnal kätte. Vähemalt kunstniku üks unistus on täide läinud.“ Tõsisemalt öeldes seisneb Linnapi retrospektiivi tähtsus kõige muu kõrval ka asjaolus, et paljud 1990ndatel laineid löönud ja hiljem hävimisohtu sattunud tööd on nüüd korralikult taastatud ja uuesti mõtestatud.

    LAUR KAUNISSAARE. Suur liberaal 
    Ingo Normeti tulek ja töö lavakunstikooli juhatamisel 16 aasta jooksul on loogilisim ja parim, mis selle kooliga sel perioodil sai juhtuda. 
    Oma raamatus „Pedagoogika poeesia“ kirjutab Maria Knebel: „Ma võin kergesti ette kujutada inimest, kes valdab suurepäraselt kõiki lavastajakunsti saladusi, lavastab imeliselt, kuid on ülimalt kaugel pedagoogikast. Ma arvan, et sellise inimese elu kunstis on rahulikum. Ta ei vastuta moraalselt iga sammu eest, mille on astunud need, kes on tema juures õppinud. Vastutuse koorem pole kerge ning õpilased – tahavad nad siis seda või mitte – on meiega, kes me oleme neid kasvatanud, igavesti seotud. Vahel unustad päevade voolus selle kõik muidugi ära, aga mõne aja pärast tuleb välja, et meie hingeside on palju tugevam, kui tundus. Olgu, kuidas on, aga mina ei vahetaks millegi vastu seda rahu, mille annab pedagoogika. Seejuures ei näe ma selles elukutses sugugi idülli. Liigagi tihti leiab kinnitust mõte, et annad endast kõik, aga vastu saad õige vähe. Kuid see-eest teeb vastu saadu nii piiritult rõõmu, et tehtud jõupingutustest pole põrmugi kahju.“

    ANTO AASA: Mobiiltelefonid aitavad võidelda koroonaviiruse levikuga 
    Pandeemia alguses tekkis mobiiliandmete kasutamises kolm suunda: viirusriskiga lähikontaktide tuvastamine, karantiininõude täitmise jälgimine ja masspositsioneerimine inimeste liikumiste uurimiseks. 
    Eestis algas mobiiltelefonide võidukäik XX sajandi lõpuaastatel. Mobiiltelefon tähendas, et helistada sai suvalisest kohast. Peagi mõisteti, et teatud juhtudel on hädasti vaja teada ka telefoni asukohta. Õnnetuse puhul võib see olla elu ja surma küsimus. Nüüd positsioneeritakse automaatselt iga hädaabikõne. Säästetud on palju inimelusid.
    Oleme nüüdseks elanud juba aasta koroonaviiruse mõju all ning lõppu ei paista. See tähendab, et peaksime kasutama kõiki võimalusi, mis aitavad viirusega paremini kohaneda ja sellest võitu saada. Üks võimalus paremate teadmiste saavutamiseks on mobiilpositsioneerimise andmete kasutuselevõtt.

    KATRIN PIHL, SIIM KRUSELL, URVE METS, ANDRES VIIA: Viiruskriis kultuuris
    Kultuuri- ja loometegevusettevõtted ning töötajad said kriisi ajal kannatada keskmisest märksa rohkem.
    Müügitulu ja hõivatute arvu langus eelmise aasta II kvartalis võrreldes aasta varasemaga oli kultuuri ja loometegevuse valdkonnas tuntav ning kehtivad ja uued piirangud ei pruugi olukorda kuigivõrd parandada. Kino-, videofilmide ja telesaadete tootmise müügitulu moodustas eelmise aasta II kvartalis vaid kolmandiku aasta varasemast. Kriisi tagajärjel kaotasid oma loomingulised väljundid ja igapäevatöö paljud muusikud ning vabakutselised näitlejad.

    MATS LAES NUTER: Kunst on linnas kunsti näha 
    Kuidas tallinlased linnakunsti tajuvad ja oma tajukaardile on asetanud? Miks selle teatud osad on või ei ole sinna kinnistunud? 
    Kunsti ülesanne pole kaugeltki ainult paiga kaunistamine, see on ruumilise mitmekesisuse osa, mille järgi sätitakse liikumist, mis muudab argipäeva ilusaks või ebameeldivaks. Tallinna avaliku ruumi kunstikooslust on mõjutanud riigikorrad, režiimid ja ajastud, taasiseseisvumine, tragöödiad, sõjad jms. Vastavalt poliitilisele olukorrale on kunsti lisatud, kõrvaldatud ja teisaldatud. Kesklinna on XXI sajandil püstitatud keskeltläbi üks-kaks kunstiteost aastas. 2011. aastal, mil aktiivsed kodanikud (linnaga kooskõlastatult, ent autori loata) Tauno Kangro „Õnneliku korstnapühkija“ ümber korstna ladusid, jõustus ka kauaoodatud kunstiteoste tellimise seadus ehk nn protsendiseadus.

    JOHANNES LÕHMUS: Eesti noorus ei ole hukas 
    2021. aasta kaheksa „Eesti lugu“ ilmestavad väga hästi seda, miks on keerulistel aegadel filmikunsti vaja.
    Sari „Eesti lood“, 2021. „Käärid“ (rež Margus Talvik), „Lil Eesti“ (rež Taavi Arus), „Paradiis“ (rež Andres Keil), „Matz“ (rež Elīza Bēniņa). 
    Sel talvel linastunud kaheksa uut „Eesti lugude“ dokumentaalfilmi on valminud pärast lühilugude sarja värskenduskuuri, millega vähendati filmide arvu nelja võrra, kuid tõsteti iga projekti eelarvet ning kaasati konsultandina taanlasest kogenud dokumentaalfilmide monteerija Jesper Osmund. Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ja inimeste elu dokumenteerivas filmisarjas on 2003. aastast peale tehtud nüüdseks üle 200 teose. 2021. aasta lennu keskmine tase on kahtlemata aastakäikude seas üks ühtlasemaid.

    KRISTEL PAPPEL, HARRY LIIVRAND. Beethoven ja Kotzebue  
    Kui kõrgelt hindas Kotzebued draamakirjanikuna Beethoven, selgub mustvalgel helilooja ja kirjaniku kirjavahetusest. 
    Täna, 12. veebruaril 2021 tehakse Eesti kontserdielus ajalugu: ERSO ja Olari Elts lavakunstitudengitega esitavad Eestis esimest korda Ludwig van Beethoveni (1770–1827) ja August von Kotzebue (1761–1819) muusikalise näidendi „Kuningas Stefan“. Eesti kontserdilaval kohtuvad kaks oma valdkonna geeniust, kelle looming tekitas nende kaasajal kirglikke vaidlusi. Kotzebue puhul kestavad need siiani, ehkki ka tema erakordsust on hakatud viimasel kümnendil järjest enam taas tunnustama. Samuti on tegemist kahe lähestikuse juubilariga: kui Beethoveni 250. sünniaastapäeva tähistati 2020. aasta detsembris, siis peagi saabuval maikuul möödub 260 aastat Kotzebue sünnist.

    SUSAN LUITSALU: Inimvaatlused. Restoranist rappa ja tagasi 
    Kadrioru veerel, Faehlmanni ja Vase nurgal, asub ühes keldrikeses mikroskoopiline restoran Salt, kus vähemalt enne koroonat olid lauad paigutatud pariislikult lähestikku. Kui suudadki enda ja naabri vahele mõttelise seina püstitada, siis võõrasse taldrikusse piilud tahes-tahtmata.
    Sel õhtul oli restoran nii puupüsti täis, et osa toite oli menüüst juba otsas. Minu taldrikusse piilumise, pigem nahaalse jõllitamise võimaluse kasutas ära kõrvallauas üksi einestav hiinlasest noormees.

    Arvustamisel
    Fanny de Siversi „Kogutud teosed I–IV“
    Peeter Linnapi raamat ja näitus „Ajaloost läbi“
    Anders Peterseni näitus „Lehmitzi värvid“
    Giuseppe Verdi „Trubaduur“ rahvusooperis
    2 × Tartu Uue teatri „Video: täielik šokk! Sündmuskohal kaos, tuvid minestuses“
    dokumentaalfilmid „Sea aasta“ ja „Sõda ja puuhobune“

  • ,

    Esimest korda tähistatakse päeva „Naised teaduses“ 

    11. veebruaril peetakse Eestis esimest korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.

    Päeva „Naised teaduses“ tähistamist alustati ÜRO eestvedamisel 2015. aastal ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Tänapäeva maailm seisab paljude suurte lahendamata küsimuste ees, alustades tervishoiuteemadest ja lõpetades kliimakriisiga, mille seljatamisel toetume teadussaavutustele ja teadlaste tööle. „Pidades tähtsaks mõlema soo esindajate võrdset ligipääsu teadusele, saame ära kasutada kõikide teadlaste potentsiaali nende suurte probleemide lahendamisel,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.

    Teadusprorektor Kristjan Vassili sõnul on tervelt kaks kolmandikku Tartu Ülikooli üliõpilastest naised. „Miks on aga nii, et mida kõrgemat karjääriredeli pulka vaadata, seda vähem on seal naisteadlasi? Naiste väike osakaal paistab silma ka teaduspoliitikat kujundavates otsustuskogudes, millest kõrgeimasse, peaministrit nõustavasse teadus- ja arendusnõukogusse määratud 11 liikme hulgas on ainult üks naine. Suur heameel on näha, et peaminister Kaja Kallase valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus. Loodetavasti loob see soodsa pinnase muutusteks laiemalt,“ ütles ta.

    Tartu Ülikoolist on päeva korraldamisega seotud Archemy uurimisrühm. „Päevaga „Naised teaduses“ väärtustame ja tunnustame naisteadlasi nii akadeemias kui ka ühiskonnas,“ selgitas Tartu Ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor, Archemy uurimisrühma juht ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Ester Oras. „Tahame, et naisteadlase roll oleks atraktiivne, akadeemilised naised võrdväärselt kaasatud ja õiglaselt tunnustatud. Samuti soovime aidata kaasa soostereotüüpide murdmisele ning julgustada noori naisi ja tüdrukuid teadlaskarjääri valima. Pikema aja jooksul loodame aga kaasa aidata sügavamate tööturu ja ühiskondlike probleemide lahendamisele, olgu selleks naiste kahjuks töötav sooline palgalõhe (ka akadeemias), soolise võrdõiguslikkuse küsimus juhtimisorganites ja otsustuskogudes, ahistamisjuhtumid töö- ja eraelus või ühiskondlikud normid ja ootused, mida naistele seatakse,“ rääkis Oras.

    Eestis peetakse päeva esimest korda. Rahvusvaheliselt on päeva „Women and Girls in Science“ tähistamise eestvedajad UNESCO ja ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur. UNESCO sündmuste keskmes on sel aastal naiste olulisus koroonakriisile reageerimisel.

    Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatel naisteadlastel on võimalus kandideerida L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“. Programmi raames antakse parimatele kuni 40-aastastele naisteadlastele seitse 6000 euro suurust auhinda. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühisprogrammi „International Rising Talents“.

    Päeva „Naised teaduses“ kajastamisel sotsiaalmeedias saab kasutada teemaviiteid #naisedteaduses ja #WomenInScience.

  • EKI kutsub oskuskeele arendamiseks toetust taotlema

    Eesti Keele Instituut on välja kuulutanud tänavuse terminitöö konkursi. Terminikomisjonid saavad toetust taotleda nii selleks, et senist terminibaasi toimetada või täiendada, kui ka selleks, et koondada oma valdkonna terminivara uude baasi. Teadusorganisatsioone oodatakse esitama taotlusi terminoloogiaõppe ja terminitöö populariseerimise konkursile.

    Konkursi üks eesmärk on toetada eri valdkondade terminikomisjone: asjatundjaid, kes pühendunult oma ala oskuskeelt edendavad. Töötamisvahendina pakub Eesti Keele Instituut terminihalduskeskkonda Ekilex, mille kirjed muutuvad avalikuks uues keeleportaalis Sõnaveeb. Terminibaaside koostajad saavad seega panustada suurde keeleinfo koondkogusse, kust kasutajale avaneb ühe otsinguga nii üldkeele sõnastike kui ka kümnete terminibaaside info.

    Sõnaveebis on komisjonide loodud baase juba ligi 70, nende seas ka varasemast keskkonnast Termekist imporditud baasid. Baaside teemad varieeruvad keemiast teatriterminiteni. Mullu hakati arendama näiteks energeetikavaldkonna terminivara.

    „Just nagu meie igapäevakeel, muutub ja areneb ka oskuskeel. Muutustega oskuskeeles on kõige paremini kursis eri valdkondade asjatundjad. Meie tahamegi toetada neid selles, et nad oma väärtuslikke teadmisi valdkonna terminivara kohta ka teistega jagaksid,“ sõnas terminikonkursside koordineerija Kairi Janson. „Eri valdkondade asjatundjad – teadlased, spetsialistid, ettevõtjad – teevad terminitööd tavaliselt oma päevatöö kõrvalt, motivatsiooniks lihtsalt omakeelset oskuskeelt hoida ja edendada. Toetused annavad võimaluse neid selle töö eest tänada.“

    Kui esimene eesti terminikomisjon – matemaatika oskussõnade komisjon – tegutses juba sada aastat tagasi, siis riikliku terminoloogiaprogrammi kinnitas haridus- ja teadusministeerium 8. veebruaril 2008. Enne seda oli alates taasiseseisvumisest toetatud vaid üksikprojekte. Alates programmi kinnitamisest on terminitöö tugeva hoo sisse saanud ning 2020. aastal sai toetust juba üle 30 komisjoni.

    Peale terminikomisjonide oodatakse taotlema ka teadusasutusi, sealhulgas kõrg- ja kutsekoole ning kultuuripärandiasutusi, kes soovivad terminitööd populariseerida või terminiõppega tegeleda.

    Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Taotlusvooru korraldab Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele osakond. Taotlusi saab esitada 9. märtsini 2021.

    Rohkem teavet ja taotlusvormid leiab lehelt terminoloogia.ee.

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid

    Selgunud on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid. Sihtkapitali nimetatud žüriid hindasid 2020. aastal ilmunud teoseid üheksas kategoorias.

    Kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Maarja Vaino selgitab, et tänavu tehti statuudis kolm muudatust: „Näitekirjandust hakatakse tunnustama kolmeaastase intervalliga, sest ühe aasta jooksul ei ilmu piisavat hulka algupärast näitekirjandust, et tekiks vajalikku konkurentsi. Muidugi on aastad erinevad, aga suurem valik tugevdab ka nomineeritud teoste staatust. Nii et järgmine näitekirjanduse preemia antakse välja aastal 2023. Peale selle hakkab esseistikat hindama teine žürii. Siiani hindas raamatuna ilmunud esseistikat nn suur žürii, mille töö aga kogu aasta luule ja proosa läbitöötamisega on niigi pingeline. Samal ajal tegeleb artiklipreemia žürii nii või teisiti essistikaga, seega tundus õigena ka esseistika alla kuuluvate teoste selekteerimine anda selle žürii tööks. Vabaauhinna kategooriast otsustasime loobuda, sest valdavalt kordas see teisi kategooriaid.“

    Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus Sirje Olesk (esimees), Berit Kaschan, Tanar Kirs, Asko Künnap ja Joosep Susi valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

    PROOSA

    • Martin Algus „Tagamaa” (Varrak)
    • Meelis Friedenthal „Kõik äratatakse ellu” (Kirikiri)
    • Jaan Kaplinski „Piirpääsukese Euroopa” (Hea Lugu)
    • Mudlum „Mitte ainult minu tädi Ellen” (Strata)
    • Aino Pervik „Miniatuurid mälupõhjast” (Salv)
    • Piret Raud  „Kaotatud sõrmed” (Tänapäev)

    LUULE

    • Kristjan Haljak „Illuminatsioonid” (Tuum)
    • Hasso Krull „Tänapäeva askees” (Kaksikhammas)
    • Piret Põldver „Alati nii järsku” (Henrik)
    • Peeter Sauter „Plagiaat” (Kirjanik OÜ)
    • Joosep Vesselov „Linna laul” (Kultuurileht)
    • Tõnis Vilu „Tundekasvatus” (Häämaa)

    Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Siiri Kolka ja Aet Varik valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

    ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

    • Kai Aareleid – Joel Haahtela „Adèle’i küsimus“, tõlge soome keelest; Enrique Vila-Matas „Bartleby & Co“, tõlge hispaania keelest
    • Maria Einman – Maurice Maeterlinck „Näidendid (1889–1896)“, tõlge prantsuse keelest
    • Hendrik Lindepuu – Witold Gombrowicz „Ferdydurke“; Olga Tokarczuk „Aja oma atra läbi koolnute kontide“; Marek Krajewski „Katk Breslaus“; Ryszard Krynicki „Keda ei ole“, tõlked poola keelest
    • Aare Pilv, Rein Raud – Paul Celan „Tema seljas ratsutas öö“, tõlge saksa keelest
    • Tiiu Relve – Rainer Maria Rilke „Kaks Praha lugu“, tõlge saksa keelest
    • Triinu Tamm – Patrick Deville „Katk ja koolera“; Nancy Huston „Ingli märk“, tõlked prantsuse keelest

    ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

    • Adam Cullen – Tõnu Õnnepalu „Exercises“ („Harjutused“), tõlge inglise keelde
    • Anna Michalczuk-Podlecki – Andrus Kivirähk „Człowiek, który znał mowę węży“ („Mees, kes teadis ussisõnu“), tõlge poola keelde
    • Julija Potrč Šavli – Piret Jaaks „Mamin zmaj“ („Emme draakon“); Andrus Kivirähk „Oskar in govoreči predmeti“ („Oskar ja asjad“); Kadri Lepp „Pripovijest o mišu koji nije imao sanjke“ („Lugu hiirest, kellel polnud kelku“); Piret Raud „Uho“ („Kõrv“), tõlked sloveeni keelde
    • Vera Prohhorova – Armin Kõomägi „Само совершенство“ („Täius“); Arvo Valton „Ливонский Ганнибал, или день жизни Иво Шенкенберга“ („Üks päev Ivo Schenkenbergi elust“); Edgar Valter „Хвостатые из Kистеляндии“ („Pintselsabad“), tõlked vene keelde
    • Danutė Sirijos Giraitė – Maarja Kangro „Stiklo vaikas“ („Klaaslaps“); Jaan Kross „Lyno akrobatas. Tarp trijų marų. I; II“; („Kolme katku vahel“, I ja II osa); Anton Hansen Tammsaare „Tiesa ir teisingumas, V“ („Tõde ja õigus“, V osa), tõlked leedu keelde
    • Jouko Vanhanen – Jaan Kross „Maailman löytäminen“ („Maailma avastamine“), „Taivaankivi“ („Taevakivi“), tõlked soome keelde

    Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Martti Kalda (esimees), Siim Lill ja Alvar Loog valis auhinnale kandideerima järgmised tõlked.

    MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

    • Ants Paikre – Lev Šestov „Potestas clavium“ („Võtmete võim“) (Ilmamaa)
    • Margus Ott – Gottfried Leibniz „Valitud kirjad ja tööd“ (Ilmamaa)
    • Krista Simson, Mall Ruiso – Vassili Kandinsky „Vaimsusest kunstis, eriti maalikunstis. Punkt ja joon tasapinnal: pildikunsti elementide analüüs“ (Ilmamaa)
    • Toomas Rosin, Kersti Unt – Marshall McLuhan „Gutenbergi galaktika. Trükisõnainimese kujunemine“ (Ilmamaa)
    • Jaan Ross – Theodor W. Adorno „Uue muusika filosoofia“ (Tartu Ülikooli Kirjastus)
    • Hendrik Lindepuu – Leszek Kołakowski „Müüdi kohalolu. Esseed tsivilisatsioonist ja kultuurist“ (Hendrik Lindepuu Kirjastus)

    Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Helle Laanpere ja Jaanus Vaiksoo valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

    LASTEKIRJANDUS

    • Maarja Kangro „Isa kõrvad“ (Nähtamatu Ahv)
    • Triinu Laan „Luukere Juhani juhtumised“ (Päike ja Pilv)
    • Juhani Püttsepp „On kuu kui kuldne laev“ (Tänapäev)
    • Piret Raud „Juurtega aed“ (Tänapäev)
    • Reeli Reinaus „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“ (Päike ja Pilv)
    • Anti Saar „Suur koogitegu“ (Kolm Elu)

    Artikli- ja esseistikaauhinna žürii koosseisus Tiit Hennoste (esimees), Agnes Neier ja Piret Viires valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed ja artiklid.

    ESSEISTIKAAUHIND

    • Jaan Kaplinski „Eesti, estoranto ja teised keeled“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)
    • Jan Kaus „Homme tuntud avarus. Väike lausete konstellatsioon“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)
    • Hasso Krull „Imelihtne tulevik: manifeste ja mõtisklusi 1995–2009“ (Vabamõtleja)
    • Joel Sang „Mäng versus äng: valik kirjatöid 2010–2020“ (EKSA)
    • Elo Viiding „Mina kõnelen kirjandusest: (tekste aastatest 2009-2019)“ (Tuum)

    ARTIKLIAUHIND

    • Luule Epner „Kultuurilugu ja kujutelu. Tähelepanekuid Andrus Kivirähki loomingust“ (Looming 2020, nr 8, lk 1156–1167)
    • Õnne Kepp „Eesti vaimulik laululuule“ I – II (Looming 2020, nr 6, lk 842–852; nr 7, lk 997–1009)
    • Indrek Ojam „Argimütoloogia kui Mati Undi poeetika lähtekoht“ (Keel ja Kirjandus 2020, nr 4, lk 295–312)
    • Henrik Sova „Semantiline pragmatism Ene Mihkelsoni proosas“ (Keel ja Kirjandus 2020, nr 7, lk 555–570)
    • Elle-Mari Talivee „Ühistransport eesti kirjanduses“ (Keel ja Kirjandus 2020, nr 6, lk 483–501)
    • Mart Velsker „Muutunud laul“ (Gustav Suitsu raamatu „Nii tuli õhtu“ saatesõna, Tänapäev 2020, lk 313−336)

    Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Ekaterina Velmezova (esimees), Aurika Meimre ja Olesja Rotar valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

    VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

    • Irina Belobrovtseva „Леонид Зуров. В тени Бунина“ / „Leonid Zurov. Bunini varjus“ (Moskva: Azbukovnik)
    • Larissa Joonas „Человеческое кино“ / „Inimkino“ (Peterburi: Borej Art)
    • Igor Kotjuh „The Isolation Tapes: Стихотворения и заметки“ / „The Isolation Tapes: Luuletused ja märkmed“ (Kite)
    • Ljudmila Loginova-Kazarjan „Стихотворения. Дневник 2011–2020“ / „Luuletused. Päevik 2011–2020“ (Dialoog)
    • Jelena Skulskaja „Мой ненаглядный друг“ / „Mu armas sõber“ ja „После четвертого сюжета“ / „Pärast neljandat süžeed“ (ajakirjas „Zvezda“ 2020, nr 6 ja 8)
    • Mihhail Stalnuhhin „Поводырь“ / „Juht“ (Kirjastus Argo)

    Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

  • ,

    Kumu näitab filmi Marina Abramovićist

    Tegevuskunsti elav klassik Marina Abramović naaseb pärast ligemale 50-aastast äraolekut oma sünnilinna Belgradi, kus avatakse tema suur ülevaatenäitus.
    Serbia režissööri Boris Miljkovići mänguline portreefilm „Kojutulek. Marina Abramović ja tema lapsed” (Povratak kući – Marina Abramović i njena deca), mis linastub kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas, jäädvustab selle sümboolse hetke. Kunstnik meenutab siin oma traumaatilist lapsepõlve sõjajärgses Jugoslaavias – sünges paigas, mis oli tema sõnul täis ängistust ja esteetilist koledust. Räägib oma kujunemisest, hirmudest, keerukast suhtest emaga, üksindusest – kõigest sellest, mis on mõjutanud tema loomingut.
    Eelmisel aastal Sarajevo filmifestivalil esilinastunud ekraaniteos tõuseb esile oma krestomaatilise käsitluse poolest: vaataja saab hea ülevaate Abramovići karjääri olulisematest töödest ja aktsioonidest, mida mõtestab autor ise. Maailma üha olulisema nüüdiskunstniku teosed ei elustu mitte ainult arhiivikaadrite, vaid ka taasesituste kaudu, mille võtavad Abramovići juhendamisel ette tema noored kolleegid.
    Filmi ajendiks olnud rändnäitust „The Cleaner” eksponeeriti Belgradis 2019. aasta sügistalvel – tegu oli pika turnee kulminatsiooniga, millele eelnesid peatused Stockholmis, Humlebækis, Oslos, Bonnis, Firenzes ja Toruńis.
    10. veebruaril kell 19.30 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Maria-Kristiina Soomre. Sissepääs on tasuta. Kordusseanss on 24. märtsil.
    Alates 10. veebruarist on igal kolmapäeval ühe Kumu dokumentaalfilmide sarja seansi asemel kavas kaks seanssi: kell 17 ja kell 19.30. 10. veebruaril kell 17 linastuvad Maris Kerge film „Aulo Padar. Joonestatud maailmad”, mis on pühendatud eelmise aasta sügisel 80. sünnipäeva tähistanud sisearhitekti Aulo Padari loomingule, ja Davide Maffei film „Olivetti tulevikulootused” (Prospettiva Olivetti), mis annab ülevaate Itaalia firma Olivetti tellimusel valminud innovaatilisest tööstusarhitektuurist. Mõlemad filmid juhatab sisse Maris Kerge.
    Koroonapiirangute tõttu lubatakse igale seansile ainult poole saali jagu vaatajaid ehk kuni 122 inimest. Mask on kohustuslik ja järgida tuleb 2+2 reeglit.
    Kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal” korraldavad Kumu ja PÖFF.

    „Kojutulek. Marina Abramović ja tema lapsed” treiler: https://youtu.be/p7WG2X9rw7E.
    „Olivetti tulevikulootused” treiler: https://youtu.be/DIwG7qhVw3M.

  • Algas kandidaatide esitamine uue heliloomingu preemiale „LHV Au-tasu 2021“

    Alates tänasest saab esitada kandidaate Eesti Heliloojate Liidu (EHL) ja LHV algatatud preemiale „LHV uue heliloomingu Au-tasu“, mis tunnustab möödunud aastal esmaettekandele tulnud nüüdismuusika heliloomingu autoreid.

    Stipendiumi eesmärk on väärtustada aktiivseid eesti heliloojaid ja tuua esile rahvusvahelist kõlapinda vääriv uus helitöö. „LHV uue heliloomingu Au-tasule“ saavad kandideerida möödunud aastal maailmaesiettekandele tulnud teosed. Preemia antakse tänavu välja kuuendat korda. Varasemate preemia saajate seas on heliloojad Liisa Hirsch, Toivo Tulev, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve ja Märt-Matis Lill.

    Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill avaldas heameelt, et EHL on leidnud endale partneri, kellel on oluline võtmeroll nüüdismuusika arengusse panustamisel. „Leiame valdkonna professionaalidena, et „LHV uue heliloomingu Au-tasust“ on kujunenud hetkel üks kõige olulisemaid ja prestiižsemaid nüüdismuusika preemiaid. Selle maineväärtust Eesti muusikaväljal aitavad edasi kanda nii kõrgetasemeline ja laia profiiliga žürii kui ka igal aastal konkursile laekuva eesti heliloomingu meisterlik tase,“ sõnas Lill.

    „LHV uue heliloomingu Au-tasu“ preemia eesmärk on väärtustada aktiivseid heliloojaid ja tuua esile rahvusvahelist kõlapinda vääriv uus helitöö. Senine auhinnafond suureneb 1000 euro võrra ehk laureaat pälvib 6000-eurose stipendiumi ning klaasikunstnik Mare Saare taiese. 2016. aastal alanud koostöö LHV ja Eesti Heliloojate Liidu vahel on õnnestunud tunnustusavaldus eesti heliloojatele. Mullu tunnustas Kultuuriministeerium  LHV-d pikaajalise panuse eest nüüdismuusika valdkonda tiitliga Kultuurisõber 2019.

    LHV turundusjuhi Margit Kotkase sõnul väärivad eesti heliloojad ja -looming rohkem esiletõstmist. „LHV jätkab rõõmuga Eesti nüüdismuusika tunnustamist ka järgmisel viiel aastal. Meie jaoks on ühtaegu põnev ja rõõmustav aidata kaasa Eesti heliloomingu tutvustamisele ja toetada andekate heliloojate tegemisi. Sellised inimesed rikastavad oma loominguga Eesti elu ja kultuuri ning teevad meid maailmas suuremaks,“ lausus Kotkas.

    „LHV uue heliloomingu Au-tasu 2021“  laureaat kuulutatakse välja festivali Eesti Muusika Päevad ja Balti Muusika Päevad lõppkontserdil, mis toimub 30. aprillil Estonia kontserdisaalis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ühiskontserdil.

    Tänavusele „LHV uue heliloomingu Au-tasu 2021“ preemiale saavad kandideerida teosed, mille esiettekanne oli 2020. aastal. Konkursile võivad kandidaate esitada nii üksikisikud, muusikakollektiivid kui ka muusikaorganisatsioonid alates tänasest kuni 15. märtsini.

    Vaata nimekirja 2020. aastal ette kantud Eesti heliloojate uudisteostest Eesti Muusika Infokeskuse kodulehelt.

    „LHV uue heliloomingu Au-tasu 2021“ partnerid on Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusika Infokeskus, Klassikaraadio ja ERR.

    Konkursi tingimused ja lisainfo:

    https://www.eestimuusikapaevad.ee/

  • ,

    Eesti Tekstiilikunstnike Liit uuendas väljapanekut ARSi majas

    Näituse plakati kujundas Kadi Pajupuu, plakatil on kasutatud detaili Maasike Maasiku gobeläänist.

    NeLi+1: Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Maasike Maasik, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere

    Eesti Tekstiilikunstnike Liit alustas ARSi majas Stuudio 98 ruumides liidu aastapreemiate nominentide tööde tutvustamist detsembris 2020, veebruaris 2021 avaneb vaatajatele uuendatud ekspositsioon Ehalill Halliste, Mariann Kallase, Maasike Maasiku, Aet Ollisaare ja Erika Tammpere töödest.

    Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2019 nominendid olid Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Krista Leesi, Eva Mustonen, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere, elutöö preemia pälvis Maasike Maasik.

    Ehalill Halliste on kunstnik, kes elab ja töötab Kohilas. Peamiselt gobelääntehnikas valminud tööde teemad on seotud Eesti kultuuripärandi ja loodusega, sageli on autor ammutanud inspiratsiooni rahvakunstist. Viimaste aastate loomingus on Ehalill Halliste uurinud Eesti rahvuskivi paekivi kihistusi ja värvimängu ning tõlkinud need pinnad tundlikeks gobeläänvaipadeks.

    Mariann Kallase vaipade peamine motiiv on maastik, nii linnamaastik kui avarad maastikuvaated, mille osaks on ka figuraalsed kompositsioonid. Gobeläänidele iseloomulik koloriit varieerub jõulisest sinisest ja punasest heledate toonideni, värvipindu ilmestavad graafiliselt läbi kootud detailid. Autor liidab sageli oma vaibad mitmest osast koosnevateks kompositsioonideks.

    Maasike Maasik on tuntud gobelääntehnika kui väljendusvahendi võimaluste uurijana, arendades oma loomingus jätkuvalt edasi omanäolist käekirja. Tema gobeläänid on nagu poeetilised jutustused, millelt võib leida muinasjutulisi tegelasi ja loodusmotiive. Väga oluline on Maasike Maasiku panus tekstiilikunsti haridusse, Eesti Kunstiakadeemia pikaajalise õppejõuna on ta oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitme põlvkonna tekstiilikunstnikele.

    Aet Ollisaar elab ja töötab Tartus, pühendudes nii oma loomingule, kui ka tekstiiliosakonna juhtimisele ja tudengite juhendamisele Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Tema vaibad on sageli improvisatsioonilised, vabalt langevate niitidega maalitud värvipinnad, mis moodustavad koos leidmaterjalidega ootamatuid kooslusi. Viimastel aastatel on autor taas innustunud gobelääntehnikas piltvaipade kudumisest, kujutades unenäolisi ja mälusoppides peituvaid maastikke.

    Erika Tammpere on tuntud kui mastaapsete värviküllaste kudumite looja, 2020. aasta lõpus isikunäitusel „Pimedalegi selge“ Tartu Kunstimajas oli võimalus näha ülevaadet autori töödest. Viimasel aastakümnel, pärast nägemise kaotust, on autor teostanud põnevaid ruumilisi teoseid abikaasa Taso Tammpere ja digitaalse värvimääraja toel. Tänavu osaleb Erika Tammpere oma teosega ka rahvusvahelisel gobelääninäitusel Artapestry 6, mille esmaekspositsioon avati Taanis veebruari alguses.

    Väljapanek on avatud kuni märtsi alguseni.
    Huvi korral saab töid näituselt ka osta.

    Stuudio 98

    ARSi maja, Pärnu mnt 154, Tallinn

    Avatud E–R  12.00 –18.00

Sirp