Warning: Trying to access array offset on false in /data01/virt42511/domeenid/www.arendus.1kdigital.com/kultuuriveeb/htdocs/wp-content/plugins/page-scroll-to-id/malihu-pagescroll2id.php on line 414
kultuuriajakirjandus – Sirp
Toeta
Otsi

kultuuriajakirjandus

  • ,

    Ajaloomuusemi näitus räägib koerast, inimesest ja nende ühisest pikast teekonnast

    17. veebruarist on Maarjamäe lossis avatud uus näitus “Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu”.

    Arheoloogilised koerahammaste leiud Sindi lähedalt Pulli kiviaja asulast kinnitavad, et juba 11 000 aastat tagasi, ajal kui inimene siiakanti elama asus , oli tal vähemalt üks sõber – koer. Tänapäeva teadmised ja oskused on võimaldanud anda Eesti esimesele koerale keha ja välimuse ning näitusel olev Pulli koer pakubki esmakordset võimalust piiluda 11 000 aasta tagusesse aega.

    Inimese ja koera ühine tee on olnud pikk ja heitlik. Sajandeid tagasi lemmiklooma staatusse tõusnud neljajalgsesse kaaslasse on suhtutud erinevatel aegadel erinevalt. Küll on koer olnud müstifitseeritud objekt, keda on kardetud ja kes on olnud ajendiks erinevate legendide sünnil. Samas on ta olnud märkamatu asendatav tööloom, siis jälle inimeseväärilise hinnaga või hoopis omaniku sotsiaalset staatust rõhutav aksessuaar, popkultuuri osa ning sotsiaalmeedia staar.

    Näitusel on olulist rõhku pandud sellele, kuidas on inimene koera muutnud. Mida koerad on andnud teaduse ja innovatsiooni arenguks ning mida tänu teadusele teame koerte kohta täna. Külastajal on võimalik erinevate interaktiivsete objektide kaudu “koera nahka” pugeda ja kogeda maailma koera vaatest ja vajadustest lähtuvalt. Samuti õppida tundma koerte salakeelt ja maailmataju.

    Koguperenäitusele ootame igas vanuses koerasõpru, aga ka inimesi, kes ei ole kunagi varem koertega lähemat tutvust teinud.

    Näitust saab läbida koera käpajälgedes, kuulata, mis koer on sloughi, proovida mõista koerakeelt, istuda Pulli koeraga koos lõkke ääres ja pikutada kuudis.

    Näitust täiendab Leelo Tungla kirjutatud lustakas koera ajalugu tutvustav lasteraamat „Pulli koera päevik“. Koerapildid on joonistanud Reet Rea-Smyth nng kollaažid loonud Kaia Rähn. Koostöös ajakirjaga „Muki“ ilmub ka näituse kataloog.

    Näitus „Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu“ jääb avatuks 27. veebruarini 2022. Näitus on eesti ja inglise keeles, venekeelse infotrükisega. Näitusega kaasnevad haridus- ja publikuprogrammid.

    Kuraatorid: Krista Sarv, Mari-Leen Tammela

    Konsultandid: Maarja Tali, Mari Palgi, Kairi Koort, Lea Tummeleht, Katrina Jõemaa, Laura Kiiroja, Karin Lassmann, Brit Truuts

    Kujundus: Priit Põldme ja Reet Sepp, OÜ Joonprojekt

    Graafiline disain: Kerstin Raidma, Ingmar Jõela, Kuldar Leement, OÜ Tabasco

    Koostööpartnerid: Varjupaikade MTÜ, Kaire Meristo, Eesti Kennelliit

    Täname: Kultuurkapital, Pet City, Geenius Meedia

  • ,

    Matti Pärk “Muutuvad ajad”

    Neljapäevast, 11. veebruarist on Staapli 3 galeriis avatud Matti Pärki isikunäitus “Muutuvad ajad”.

    “Muutuvad ajad” kajastab Matti Pärki nii varasemat kui hiliseimat loomingut ja on tema esimene isikunäitus Staapli 3 galeriis.

    Nagu ütleb ka pealkiri on tegemist näitusega, mille temaatikaks on aeg, muutused aga ka mõtisklused inimeste paiksuse üle. Politiilise alatooniga tööd on tänapäeva päevasündmuste valguses leidnud inspiratsiooni pagulaskriisist ja inimeste rändamistest. Näituse väljapanek koosneb markeri-, grafiidi- ja söejoonistustustest.

    Kunstnik ise ütleb, et tema tööd on omamoodi illustratsioonid kuna inspiratsioon tuleb ennekõike kujundist või kompositsioonist ning alles seejärel jõuab kõik paberile. Tema tööd aga pole kaugeltki ainult üks ühele “kirjapanek” vaid loomeprotsessis valmivad need tihti pidevalt liikuva ja otsiva joone kaudu.

    Näitusega “Muutuvad ajad” toob Matti Pärk vaatajani erinevate meediumite, värvide ning joone oskusliku käsitlusega jäädvustatud mõtisklused, elamused või emotsioonid, jättes vaatajale piisavalt ruumi tööde subjektiivseks tõlgenduseks.

    Matti Pärk (s.1945) on lõpetanud Tartu Kunstikooli puitehistöö erialal ja ERKI raamatuillustraatori eriala. Ta on töötanud kirjastuses Valgus ENE kunstilise toimetuse juhatajana, kujundades ja toimetades kirjastuse väljaandeid. Matti on kujundanud erinevatele kirjastustele mitusada raamatut ja illustreerinud luulekogusid, laste- ja proosaraamatuid.
    Alates 1984. aastast õpetab ta Eesti Kunstiakadeemias joonistamist.

    Matti on osalenud Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitustel ja on eksponeerinud oma töid Ungaris, Keilas, Tallinnas, Rootsis,Jõhvis, Tartus. Tema joonistused on Poola, Austria, Eesti, Rootsi, Ungari jpt kogudes. Mitmed Matti kujundatud raamatud on korduvalt leidnud tunnustust nii Eestis kui välismaal. Matti on osalenud oma töödega Vilniuse raamatu trienaalil ja Poola joonistustriennaalil. 2015. aastal nomineeriti ta Tallinna 5. Rahvusvahelise Joonistustriennaali peaauhinnale.

    Seoses COVID-19 pandeemiaga ei toimu Staapli 3 galeriis aasta lõpuni näituse avaüritusi. Näituse külastamisel palume arvestada 2+2 reegliga, kanda maski ja pidada kinni hügieeninõuetest.

    Näituse periood 11.02.-14.03.2021
    Galerii on avatud E-P 10.00-18.00
    24.02 on galerii suletud

     

  • ,

    Eesti Etendusasutuste Liidu pöördumine teatripubliku poole

    Hea teatrisõber!

    Täname Sind pingutuse eest, mida oled teinud seni, et võidelda viirusega. Oled kandnud eeskujulikult maski, desinfitseerinud käsi ja hoidnud teiste teatrikülalistega distantsi. Oled aidanud hoida kultuuri lahti. Ja oled näidanud head eeskuju ka väljaspool teatrit.

    Me kõik oleme viirusest väsinud, nii publik kui teatrid. Vaatamata väsimusele peame üheskoos pingutama, et hoida seda edu, mida viirusega võitlemisel Eestis saavutanud oleme. Peame pingutama, et hoida teatrid avatud: nii meie, teatrid, oma kollektiivides, kui teie, publik, meid külastades.

    Meil on mure. Müüsime teile pileteid juba siis, kui oli lubatud täita kogu saal. Valitsus kehtestas 1. veebruarist teatrile kohustuse hoida pool saali tühi ja publikut hajutada. Oleme osa pileteid tagasi ostnud ja saalid pooltühjaks saanud. Samas on välja müüdud parimad vaatekohad, mistap pooltühjas saalis kiputakse istuma endiselt tihedalt koos – ikka neil parimatel istekohtadel. Hajutamiseks vajame publiku abi.

    Palun ole mõistev ja vastutulelik, kui palume Sul teatrisaalis istuda mujale kui kohanumber Sinu piletil. Palun ole mõistev ka siis, kui koht on lavast pisut kaugemal. Meie, teatrid, lubame, et jätame pool saali tühjaks ja tagame seeläbi kõigi saalisviibijate hajutatuse. Ja seda nii, et teaksime, kuhu Sa istud, et vajadusel, kui tõesti on tervislikel põhjustel terviseametil vaja Sinu poole ettevaatuse mõttes pöörduda, oleks see võimalus olemas.

    Oleme seni suutnud ühise pingutuse tulemusel hoida ära nakatumised teatrisaalis. Ühiselt saame teha nii, et risk teatris nakatuda püsib miinimumis ja seega pole teatrite sulgemiseks põhjust. Ühiselt – publik ja teatrid – saame aidata valitsusel teha otsuseid, mis jätavad teatrielu avatuks.

    Sind tänades

    Eesti Etendusasutuste Liit

  • ,

    Kumu kunstimuuseumi uus püsiekspositsioon pakub värsket vaadet Eesti kunstile

    Kollaaž : Otto Zoege von Manteuffel. Carl Magnus Manteuffeli perekond. 1850. aastad; Konrad Mägi. Elsi Lõo portree. 1915; Karin Luts. Figuurid mustas. 1939; Felix Randel. Naised rannal. 1940. Kõik teosed: Eesti Kunstimuuseum

    Kolmapäeval, 17. veebruaril avab Kumu kunstimuuseum uue püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“, mis heidab eri teemade kaudu värske pilgu Eesti kunstiklassikale. Püsiekspositsiooni kuraatoriteks on Kumu direktor kunstiteadlane Kadi Polli ja ajaloolane Linda Kaljundi.

    Kumu 15. sünnipäevaks on valminud uut kujundust ja aktuaalseid lähenemisi pakkuv väljapanek „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“. Püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti läbi Eesti mitmerahvuselise ajaloo, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Näitusel tõusevad omaette teemadena esile baltisaksa ja eesti visuaalkultuuri seosed, piltide roll noores Eesti rahvusriigis, unistused moodsast elust, naiskunstnike pilk, vaikiva ajastu ja Teise maailmasõja kunst ning kohalike identiteedimaastike kujunemise lugu. Kõrge kunsti kõrval uuritakse harrastajate ja hariduse, tarbegraafika ja disaini mõju visuaalsele identiteediloomele.

    Värskeid vaatenurki kunstiajaloole pakuvad ka kaasaegsete kunstnike sekkumised näitusel. Marge Monko teos „Blond“ kommenteerib heledapäise naisekuju domineerimist 1930. aastate visuaalkultuuris. Tõnis Saadoja ja Neeme Külma võimas ruumiinstallatsioon „Puri“ lähtub baltisaksa portreekunstist ja mõisakultuurist.

    Püsiekspositsiooni muutuvateks osadeks on kaks projektiruumi. Ühes neist näeb Bart Pushaw kureeritud ning Jaanus Samma kujundatud näitust „Erinevuste esteetika“ rassi- ja eksootikateemadel. Teises projektiruumis avatakse koos püsinäitusega režissöör Stella Saartsi lavastatud videoinstallatsioon „Virtuaalgiid. 20 kommentaari“, milles Eesti kunsti teoseid ja nähtusi tutvustavad tuntud kunstiloolased ja humanitaarid, teiste seas Mart Kalm, Eero Epner, David Vseviov ja Eha Komissarov. Stella Saarts on teostanud ka uue püsinäituse mitmekeelse ja -häälse avavideo.

    Püsiekspositsiooni lähtekohti kommenteerib üks kuraatoreid, ajaloolane Linda Kaljundi: „Milline on olnud kunsti mõju eri kogukondade identiteedile ning kuidas on muutunud kunsti ja kunstnike roll ühiskonnas, on mõned küsimused, mida püsiekspositsioonis avada püüame. Näitus pöörab tähelepanu Eesti kunsti nägu kujundanud rahvusülestele nähtustele, aga samuti kohalikele põimingutele baltisaksa ja eesti pildikultuuri vahel.“

    Sügisel suleti Kumu kunstimuuseumi vanema Eesti kunsti püsiekspositsioon „Varamu“. „„Varamu“ pildivalik oli muuseumiseintel püsinud viimased 15 aastat ja kujundanud suurel määral seda, milliseid töid või autoreid me oma kunstiajaloost tunneme ja tähtsaks peame. Nüüd, uue püsiekspositsiooniga, tulevad tuntud teoste kõrval tähelepanu alla ka naiskunstnike looming, kunstiharrastajad, visuaalkultuur ja teised traditsioonilist kunstiajalugu laiendavad teemad,“ lubab avamise eel Kumu kunstimuuseumi direktor ja uue püsinäituse üks kuraatoreid Kadi Polli.

    Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kadi Polli

    Ruumikujundus: Raul Kalvo, Helen Oja

    Näituse kujundus: Raul Kalvo, Tõnis Saadoja

    Graafiline disain: Tuuli Aule

    Koordinaator: Magdaleena Maasik

  • ,

    Enn Soosaare eetilise esseistika auhind 2020 võitja on Jüri Saar

    ESSA žürii hindas auhinna vääriliseks tema kirjutise „Meritokraatia vs. stultokraatia“, mis ilmus ajakirjas Looming nr 7/2020.

    Auhinna laureaadi kuulutas žürii esimees Ülle Madise välja täna ETV saates „Hommik Anuga“.

    „ESSA auhinda on tunnustanud ja kadestanud mitmed naaberriikide kirjandus- ja ühiskonna tegelased ning esile tõstnud just seda, et  auhinnatud on  enamasti žanripuhtaid esseesid, ja maine ning ainulaadsuse annab auhinnale just tema teatav ja paratamatu elitaarsus, mis kuulub juba esseežanri juurde. Säilitame selle  auhinna mainet.“ – Viivi Luik.

    Auhinnale kandideerivad eelmise kalendriaasta silmapaistvamad eestikeelsed kirjutised esseistika valdkonnas. Auhind määratakse ühiskonda eetilisest aspektist käsitleva essee(de) eest. Kui algselt võeti arvesse vaid trükiajakirjanduses ilmunud kirjutisi, siis alates üle-eelmisest aastast võivad ESSA auhinnale kandideerida ka üksnes elektrooniliselt ilmunud esseed. Oluline on siiski, et algne tekst on loodud eesti keeles. Auhind on traditsiooniline ning seda anti välja juba kümnendat korda. Eelmised laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul, Hent-Raul Kalmo, Margus Laidre, Jüri Reinvere, Marju Lepajõe, Hasso Krull ja Eero Epner.

    Auhinna väljapanekut toetab LHV pank, see on osa panga Eesti strateegiast ja auhinna  suurus on 3000 eurot. ESSA žüriisse kuuluvad  Ülle Madise, Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Sulev Vedler, Ülo Tuulik, Janek Luts ja Hannes Rumm.

    Jüri Saar (sündinud 21. oktoobril 1956 Kirovi oblastis Venemaal) on Eesti kriminoloog, õiguspsühholoog ja poliitik. Ta oli 2019. aastal XIII Riigikogu liige.

    1980 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia, kaitses 1989. a NSVL Siseministeeriumi Akadeemias psühholoogiakandidaadi kraadi. Aastal 2003 lõpetas Tartu Ülikoolis doktorantuuri õigusteaduses. Täiendas end 1991 USA-s, 1991–1992 Linzi Ülikoolis ning korduvalt Max Plancki Rahvusvahelise ja Võrdleva Kriminaalõiguse Instituudis.

    Töötanud Tartu Ülikoolis, Riigikaitse Akadeemias, Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis. Alates 2007. aastast Tartu Ülikooli korraline kriminoloogia professor ja õigusteaduskonna koordinaator Tallinnas. Tema peamised loengukursused on olnud õiguspsühholoogia, kriminoloogia ja kriminaalpreventsioon ning kurjategijate kohtlemise ajalugu. Jüri Saare peamised uurimisvaldkonnad on olnud organiseeritud kuritegevuse kontroll, naistekaubandus, alaealiste õigusrikkujate psühholoogia.

    Aastast 2005 on ta väljaande Baltic Criminological Review (TÜ) toimetaja ja ajakirja European Journal of Criminology toimetuskolleegiumi liige. Ta on avaldanud vähemalt 46 teadustrükist.

    Jüri Saare koduleht:  http://jrsaar.eu/

     

    Enn Soosaar (1937-2010) oli eesti humanitaarkultuuri suurkuju, tõlkija, esseist, pädevate ja põhjalike ühiskondlik-poliitiliste kirjutiste autor. Enn Soosaar oli Tallinna ülikooli audoktor.

  • ,

    Tallinna Talvefestival toob kuulajateni nii kammermuusika kui suurejoonelise lõppkontserdi

    Pühapäeval, 14. veebruaril kell 15 Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas saab alguse tänavune Talvefestival sõbrapäevale omaselt meeleoluka kostümeeritud kontsert-etendusega. Esinevad Suurbritannias tegutsev sopran Maria Veretenina ja kontratenor Ivo Posti, klaveril saadab Piia Paemurru, sõbralikku meeleolu loovad Pille Lill ja Alar Haak. Festivali korraldab Muusikute fond PLMF.

    Avakontserdil kõlavad klassikapärlid rõõmustavad sel kargel talvisel ajal kõiki, nii suuri kui väikeseid kuulajaid, sest ootame sellele sõbrapäeva kontserdile kuulama koos vanematega ka perede nooremaid liikmeid.

    “Vaatamata jätkuvalt keerulisele situatsioonile on ooperilauljad tänavuse festivali avakontserdil meile kõigile rõõmu pakkumas,“ ütles festivali kunstiline juht Pille Lill. “Muusikasõbrad saavad nautida festivalinädalal Eesti parimate muusikute esituses väljapaistvaid teoseid nii maailma kui Eesti heliloojatelt.” 

    Andreas Lend
    Virgo Veldi

    Järgnevad kammermuusika kontserdid Rootsi-Mihkli kirikus (16.02) ja Mustpeade Majas (17.-18. ja 20.02), esinejate seas on Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Virgo Veldi (saksofon), Toomas Vavilov (klarnet), pianistid Irina Zahharenkova ja Ralf Taal jt.

    21. veebruaril kell 18.00 tähistab festival traditsiooniliselt piduliku kontserdiga Tallinna Kaarli kirikus Eesti Vabariigi sünnipäeva. Tänukummarduse teeme helilooja Jaan Räätsale, kelle klaveriteoseid esitab Johan Randvere. Pidupäeva meeleolu loovad Rahvusooper Estonia Poistekoor ja Noormeestekoor Hirvo Surva dirigeerimisel ning VHK keelpilliansambel “Võlukeeled” Tereza Šmerlingi juhendamisel.
    Tänavuse “Tõsta pilk ja ava süda” heategevuskampaania abiga toetame SOS Lasteküla andekatele lastele muusikainstrumentide soetamisel. PLMF annetab selleks 25% festivali piletitulust. Ootame kõiki annetuskampaanias osalema:

    MTÜ Muusikute täiendõppe keskus, EE037700771003227591, AS LHV Pank, selgituseks „Tõsta pilk ja ava süda“.

    Lähem info https://plmf.ee/et/xiv-tallinna-talvefestival-2021/

    Muusikute fond PLMF tuletab meelde seoses maailmas valitseva olukorraga, et meie kõigi tervis on kõige tähtsam. Selleks tagab PLMF kontserdikohtades külastajate turvalisuse.

    2003. aastal loodud Muusikute fond PLMF on Eestis esimene ja siiani ainus mittetulunduslik ühing, mis toetab järjepidevalt Eesti muusikatalentide käekäiku.

  • ,

    Pärnu Muuseum avab Andrus Joonase retrospektiivnäituse „Meelesurfar“

    Alates reedest, 13. veebruarist on Pärnu Muuseumis avatud kohaliku kunstniku Andrus Joonase retrospektiivnäitus „Meelesurfar“. Näitus jääb avatuks 11. aprillini.

    Näitusega “Meelesurfar” tähistatakse kunstniku Andrus Joonase juubelit, kajastame tema viimase 27 aasta loomingulist tegevust ning pöörame tähelepanu tema (kunsti) filosoofiale ja maailma tajumisele. Näitusesaalist saab kunstniku isiklik ruum, kus väljas suureformaadilised maalid ja installatsioonid ning palju kriitikat ja tähelepanu saanud performance’id.

    Kogu näitus viitab lõpmatu kunsti protsessile, millega kunstnik kokku puutub ja selle lõpp on seal, kus kunagi oli algus. Kas veerand sajandiga on looja jaoks saabunud uus algus? Või on see lõpp?

    Väljapanek on pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima Tõotatud Maad ja Valget Laeva. Mõned jõudsid Siberisse, mõned Musta mere äärde.

    Andrus Joonas (1970) on Pärnus resideeruv ja ühiskonna hierarhiasüsteeme eirav enesemütoloogiat loov performance’i-, installatsiooni- ja maalikunstnik. Ta alustas oma kunstnikuteed 1995. aastal monumentaalse maanteenäitustega, mis tõstis ta esile kui Art Brut’i harrastava kunstniku. Ta on tuntud enda välja mõeldud kontseptsiooni Aledoia lillemaalide seeriate, Kollase Huntmehe maalide ja performance’ite järgi.

    Näituse raames toimuvad nüüdiskunsti teemalised loengud, autorituurid ja töötoad.

    Näitus on soovitatav 16+. Lapsed ja lasteaia- ja kooligrupid peaksid tulema saatjaga või vanematega. Näitusel on kaheti mõistetavad teemad, mis võivad vajada lisaseletust.

    Näituse valmimist toetavad Pärnu linn ja Kultuurkapital.

    Kohtumiseni muuseumis!
    Pärnu Muuseum
    Aida 3, Pärnu
    www.parnumuuseum.ee

  • ,

    Tartu Kunstimuuseumis on 13. veebruarist avatud Eike Epliku näitus „Jagatud territoorium“.

    Viiruse levikuohu tõttu pidulikku näituseavamist ei toimu. Näitus on kõigile avatud alates 13. veebruari hommikust.

    Viltuse maja esimese korruse ruume täidavad Epliku skulptuurid ja installatsioonid, mida võib vaadelda kui inimest ümbritsevaid looduslikke või psüühilisi maastikke, milles aeg-ajalt viibime. Millises keskkonnas me elame ja kas mõtleme ka neile, kellega oma territooriumit jagame? Või kas me üldse oskame jagada? Tegemist on edasiarendusega eelmise aasta kevadel Kogo galeriis toimunud näitusele „Biomass – kummitus nurgas“, mida saatis Mehis Heinsaare tekst „Elusamus“ (2020).
    Eplik kasutab oma loomingus pehmeid materjale ja orgaanilisi vorme, seades neid kõrvuti kõvade ja kõledate elutute materjalidega. Ta armastab kujutada loodust, loomi, putukaid ja taimi fantastilises ja müstilises olekus. Sellest mustrist ei puudu ka inimene, sest nagu terve elusloodus, on ka tema looming sisemiselt seotud, moodustades ruumist ruumi liikudes tervikliku pildi. Epliku jaoks on inimene eluslooduse osa, jagades sama minevikku ning koosnedes samast algmaterjalist, millest ülejäänud olendid. Näitusel jätkab ta inimese ja looduse suhete omapoolset tõlgendamist.
    Näitusega kaasneb kataloog, kuhu on koondatud materjal Epliku senisest loomingust, mida analüüsivad kunstiteadlased Peeter Talvistu ja Šelda Puķīte. Lisaks sisaldab kataloog kuraatori eessõna, intervjuud ja kunstniku biograafiat. Kataloogi on kujundanud Silver Sikk, tekstid tõlkinud Peeter Talvistu ning keeletoimetuse teinud Anti Saar ja Richard Adang.
    Eike Eplik (sündinud 1982) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2002–2007) ja Eesti Kunstiakadeemias (2007–2010) skulptuuri. Eplikul on olnud mitmeid isiku- ja grupinäitusi ning ta on osa võtnud paljudest koostööprojektidest. Hetkel töötab ta Tartu Lastekunstikoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Eplik on saanud rohkesti auhindu, nende hulgas Ado Vabbe nimelise kunstipreemia (2018), ning aastateks 2021–2023 on Eesti Kunstnike Liit määranud talle kunstnikupalga.
    Kuraator: Annegret Kriisa
    Graafiline kujundus: Silver Sikk
    Koordinaator: Kristlyn Liier
    Haridus- ja publikuprogramm: Kristel Sibul
    Näituse meeskond: Richard Adang, Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Jaanika Kuznetsova, Katrin Lõoke, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Peeter Talvistu, Kristo Tamm, Urmo Teekivi
    Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

  • ,

    A-Galerii 2020. aasta parim seifinäitus on Erle Nemvaltsi VOORUSE LÄTTED

    Eesti ehtekunstnikud kuulutasid välja 2020. aasta parima A-Galerii seifinäituse. A-Galerii SEIFi peetakse kohaliku ehtekunsti olulisim näi-tusepind, mis keskendub professionaalsete ehtekunstnike ja seppade värske loomingu tutvustamisele. Eelmise aasta parimaks seifinäituseks valiti Erle Nemvaltsi näitus VOORUSE LÄTTED.
    Näitusega mõtiskles autor selle üle, kui igihaljad on otsingud eetilise koostoimimise viiside järele ühiskonnas ning kuidas see otsing ebakind-las kaasajas otsusteks manifesteerub. “Inimesed on aegade algusest otsinud kombelist täiust. Sellest hoolimata tundub keeruline leida inim-tegevusega seotud valdkonda, kus ei tehtaks eetilisi kompromisse mõne kindla grupi huvidest,” kirjeldab Erle Nemvalts vooruse lätete otsinguid. Näitus oli A-Galerii SEIFIS üleval 22.08-12.09.2020
    Erle Nemvalts (1991) on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti magistrant. Tema tööd keskenduvad peamiselt inimeste käitumismustritele ning -eripäradele. Nemvalts pälvis 2019. aastal Noore Ehte Fondi eristipendi-umi.
    Parimat seifinäitust valitakse A-Galeriis alates 2007. aastast, eesmärgiga tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub ka ajaloolises SEIFIS näituste korraldamine. SEIF on ajalooline pidepunkt, mis ühendab 1920ndatel juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja näitusepin-na. Näitusetegevus toimub SEIFIS 2005. aastast.

  • ,

    Pühapäeval tutvustab Aulo Padar oma näitust Rotermanni soolalaos

    Raamatu kaanel on kujutatud 1984. aastal projekteeritud, aga tänini ehitamata Tallinna ooperi- ja balletiteatri suurt saali.

    Eesti Arhitektuurmuuseumis on 20. novembrist külastajaid võlunud näitus Eesti ühe tunnustatuma sisearhitekti Aulo Padari loomingust, avades teda inimese, õppejõu ja ruumiloojana. Näitusega tähistatakse Padari 80. juubelit ning näituseidee algatajad on tema endised õpilased Ahti Grünberg, Maarja Varkki, Kadi Karmann, Sille Pihlak ja Grete Veskiväli. Koos näitusega ilmus ka Karen Jagodini ja Sille Pihlaku koostatud ülevaatlik kataloog ning linastus Maris Kerge portreefilm “Aulo Padar. Joonestatud maailmad”.
    Pühapäeval, 21. jaanuaril kell 12 algab kuraatorituur näitusele, aukülalisena juhatab teed Aulo Padar.

    Aulo Padari projektidest tähtsaima osa moodustavad avalike hoonete ja endiste kolhoosikeskuste interjöörid. Koostöös arhitekt Toomas Reinuga valmisid Võrumaal Linda kolhoosi peahoone Kobelas (1971–1973) ning Rapla KEK-i peahoone Raplas (1973–1977). Samuti kuulus Padar Moskva olümpiamängudeks ehitatud Pirita purjespordikeskuse (1975–1980) autorite kollektiivi. Tema loomingusse kuulub ka valuutapoe Turist (1981–1982) ning nüüdseks hävinud poliitharidusmaja, hilisema Sakala keskuse (1982–1985) sisearhitektuur. Ka Estonia teatrimaja uuendatud sisekujundus on Aulo Padari töö.
    Padaril on olnud õnne kogu karjääri kestel tegeleda rea Eesti arhitektuuri kullafondi kuuluvate hoonetega. Isikupärase autorina lõi ta neisse interjöörid, mis olid või on väärtuslikud nii tervikuna kui üksikesemete tasandil. Padari loomingus kajastub laiemalt Nõukogude perioodi arhitektuuri- ja ruumiloome fenomen ning aina olulisemaks muutub toonaste mastaapsete ruumikontseptsioonide taga olevate tekke- ja ehituslugude dokumenteerimine.

    Kui olud lubavad, toimub ehk edaspidi mõne erilise Aulo Padari loodud objekti ühiskülastus.
    Näitus Rotermanni soolalalo galeriikorusel on avatud 4. aprillini 2021

    21. veebruaril on ülemaailmne giidide päev ja Eesti Arhitektuurimuuseumisse pääseb tasuta. Samas saab muuseumipoest osta kauni ja ülevaatliku kataloogi ja küsida sinna Aulo Padari autogramm. Muuseumisse palume tulla vaid siis, kui olete terve, hoidke tervislikku vahemaad ja kandke maski.

     

Sirp