kultuuriajakirjandus

5. märtsil kell 19 avatakse Exploreri maja seinal (Kai 1, Tallinn) linnaruumi kunstinäituse „Ööpildid“ viimane teos: Norman Orro „Musta luige muster“.

Teost saab vaadelda kaugelt, seetõttu palume tulla avamisele hajutatult üle Mere puiestee äärse ala.

Norman Orro teost on võimalik näha iga päev kell 18 – 22 (nädalavahetustel kuni 23) 5. märtsist 1. aprillini.

Videoteos „Musta luige muster“ on pilguheit tehisnägemise (computer-vision) valdkonda, kus sihikule on võetud loodus. Teos vaatleb, kuidas arvutid loodusega suhestumisel hakkama saavad ning koondab teadlaste ning kunstniku enda eksperimente uusimate objektituvastuse tehnoloogiatega.

Musta luigena nähakse haruldasi ja ootamatuid sündmusi, mille esinemist ei osata ette näha. Mõiste pärineb 2. sajandi Roomast, kus poeet Juvenalis kirjutas millestki, mis on „haruldane kui must luik“, eeldades, et neid maailmas ei eksisteeri. Tehisnägemise valdkonnas on ettenägematud mustad luiged levinud probleem – näiteks urbaanses keskkonnas treenitud ojektituvastusele on orgaanilised vormid ootamatud ning see näeb põdra asemel hoopis mootorratast.

Juhuste ja eksimuste kaudu joonistuvad välja teadmiste puudujäägid süsteemses mõtlemises – inimestena oskame hästi osutada objektidele, mis meid igapäevaselt ümbritsevad, kuid jääme hätta näiteks ökosüsteemide kirjeldamisega. Sama puudujäägi pärandame ka algoritmidele läbi lohakalt kureeritud andmebaaside ning eelduse, et suudame looduslike objektide vahelisi seoseid objektiivselt tajuda. Viimane eeldus on ekslik, sest astudes mõõdulindiga metsa on inimene kultuurist ja loodusest lahutamatu.

Musta luige probleem ei ole ainult tehniline vaid eelkõige sotsio-tehniline nähtus, mis iseloomustab tänapäevase ühiskonna kõiki aspekte – sest mida keerukam on süsteem, seda enam sisaldab ta ettearvamatusi.

Norman Orro (1986) on kunstnik, muusik ja graafiline disainer, kelle loomingut mõjutavad ühelt poolt internet ja globaliseerumine, teisalt loodus ja kliimakriis. Oma muusikaprojektiga Music for Your Plants tegi ta kaasa 2015. aasta Veneetsia biennaali Hiina paviljonis. Alates 2014. aastast õpetab ta Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas.

„Ööpildid“ on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse algatatud linnaruumi näitus, mis toob kaasaegse kunsti Exploreri maja LED-ekraanile. Jaanuaris oli ekraanil eksponeeritud Kristi Kongi teos „Roosa pilv“, veebruaris Flo Kasearu „Õigustused“.

Exploreri ärihoone on Tallinnas Mere puiestee ääres asetsev maja, mille fassaadil on kasutatud Eestis ainulaadset lahendust: kõiki seinu katavad LED-paneelid, mis võimaldavad kuvada 360 kraadi ulatuses nii staatilist kui liikuvat pilti. Sisuliselt on kogu hoone fassaadi võimalik kasutada suure ekraanina.

Arendajale Estmak Capitalile kuuluv ärihoone Explorer on valitud ametlikult Eesti kõige keskkonnasõbralikumaks hooneks. Ärihoonele väljastati energiatõhusa ehitise sertifikaat LEED Platinum (Leadership in Energy and Enviromental Design, USGBC, USA), mis teeb sellest ametlikult Eesti kõige rohelisema omasuguste seas. Estmak Capital toetab kaasaaegset Eesti kunsti ja soovib, et linnapilt täituks värvidega ja loominguga.

KKEK on vanim kaasaegse kunsti ekspertkeskus Eestis, mis on 1992. aastast tegelenud Eesti kunstnikele ja kunstiväljale võimaluste loomisega ning korraldab Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil. KKEK osaleb aktiivselt Eesti kunstielus näituste ja teiste kunstisündmuste kureerimise ja korraldamisega ning veebiajakirja väljaandmisega.

Näituse pealkiri „Ööpildid“ on viide Doris Kareva samanimelisele 1980. aasta luulekogule.

Alates reedest, 5. märtsist on A-Galerii SEIFIS avatud Nikolai Balabini isikunäitus GAGAAT, mis tutvustab iidset kivistunud puitu kui üht vanimat vääriskivi.

Nikolai Balabini looming on materjalipõhine –  teose iseloom kujuneb dialoogis valitud materjaliga. Kunstnik ühendab erinevad materjalid ja tükid, mis moodustavad uue terviku – karakteri, pildi, maastiku, eluetapi. Ta annab oma unistustele, mõtetele, muljetele ja mälestustele materiaalse kuju ning loob seeläbi poeetilisi kujundeid.

Balabin usub, et gagaat on üks inspireerivamaid ehtekunstis kasutatavaid materjale. “Töötan gagaadiga seda tükkideks murdes ja kokku pannes. Kui olen suurema tüki gagaati katki murdnud, hakkan otsima kujundeid, mis mulle endast räägivad. Ma kuulan neid tähelepanelikult ja alustan nendega dialoogi. Nad jutustavad mulle oma lugusid ja vahel lisan mina omapoolse tõlgenduse. Gagaadi üks põnev omadus on, et kui see murdub, tekivad ainulaadsed kujundid ja tekstuurid. Lihvimisega tekivad mustad, siidised, soojad ja matid pinnad. Gagaadiga töötades määrab selle vorm sageli teose iseloomu. Ma kasutan looduslikku gagaati ja kombineerin seda teiste materjalidega.”

Tänapäeval on gagaadiga töötamine ehtekunstis haruldane. Tegu on kivistunud juuraajastu okaspuiduga. See on üks vanemaid vääriskivisid – hauapanustena leitud lihtsad gagaadist esemed pärinevad 15.–14. sajandist e.m.a..

Nikolai Balabin on diplomeeritud arhitekt ning lõpetanud Peterburi maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituudi (1991). Lisaks on ta lõpetanud Soomes Lappeenrantas asuva tarbekunsti- ja disainikooli, kus ta spetsialiseerus ehtekunstile ning kivitööle ja-disainile (1996). Alates 2000. aastast on tal olnud Põhja- ja Baltimaades ning Venemaal 22 isikunäitust ning alates 1996. aastast on ta osalenud 186 grupinäitusel mitmel pool Euroopas. Balabin on töötanud ka kuraatorina ja pälvinud mitmeid auhindu. Tema töid on mitmetes avalikes kunstikogudes nagu Peterburis asuv Ermitaaž, Soome riikliku kunstikomisjoni kogu ning erakogudes mitmel pool maailmas.

Nikolai Balabin

GAGAAT

05.03 – 30.03.2021 A-Galerii SEIFIS

A-Galeriid ja SEIFI külastades on kohustuslik kanda maski ning hoida teistega vahet. Arvestades hetke olukorda saab SEIFIS näitust vaadata korraga üks inimene.⁠

Kuni muuseum Rotermanni soolalaos on külastajatele suletud, ootame kõiki osalema meie ekskursioonidel veebiavarustes ning kutsume kuulama Elava ruumi sarja e-loengut. Jagame allpool viited loenguvaramule ning muule harivale meelelahutusele.

Näituse “Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid” kuraator Johan Tali kutsub videoekskursioonile siin. Näitus räägib Eesti pealinnast kaasaegse linnaplaneerimise vaatenurgast, Tallinna linnaehituslikest väljakutsetest ja probleemidest. Loodetavasti kujundatakse tänasel päeval Tallinnast jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist linna, kus ka järgnevatel põlvedel on hea elada, ütleb Tali.
Eesti Kunstiakadeemia uurimisprojekt “Lõpetamata linn” tegeles Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste stsenaariumitega. “Kuivõrd näitus annab Tallinnast kui Eesti pealinnast suure pildi, siis näituse loojate siiras lootus on, et see tekitab külastajas ambitsiooni aru saada, mis Tallinna linnapildis toimub, sest seda kõike peaks tehtama linnaelanike huvides, linnaelanike raha eest,” selgitas Tali.

Riigi kultuuripreemia aastal 2020 pälvis muuseumi näitus „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“. Kuraatorite Epp Lankotsi ja Triin Ojari juhitud lühikesed videoekskursioonid toovad vaatajateni olulisema siin.

Loengud ja raamatud
Elava ruumi sarja loengus kõneleb 10. märtsil 2021 kell 18 haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro „Suurtest pisiasadest linnaruumis“. Veebiloengul saab osaleda siin https://us02web.zoom.us/j/88117379476, loeng kantakse üle ka muuseumi Facebooki lehel.
Loengus keskendutakse linnaruumi ja inimese vastasmõjule. Nii, nagu hubase kodu loomine võtab aega ja tähelepanu, ei sünni ka pikemalt kohal viibima kutsuv linnaruum iseenesest. Inimeste vajadused linnaruumi kasutamisel ja nautimisel on hierarhilised – kui soovime, et inimesed linna pelgalt ei läbiks, tuleb neile vajadustele vastata. Loengus tuletame meelde, mis need vajadused on. Varasemad Elava Ruumi sarja loengud leiate siit.

Soovitame külastada meie e-poodi, kus müügil 2020. aasta 25 kaunimatest raamatutest „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ (20 EUR) ning „Sisearhitekt Aulo Padar“ (19 EUR) ning palju teisi trükiseid ja meeneid.

Näitused Paides ja Tartus
Paide kultuurimaja Avatud galeriis ootab publikut puitarhitektuuri näitus „Metsade maa Rootsi“. Vasepunane maamaja on Rootsi rahvuspärandi loomulik osa ning kaasaegne puitarhitektuurgi hõlmab nii eramuid kui ka suuremaid ehitisi. Rootsi Arhitektide Liidu ja arhitektuurimusuuemi koostöös sündinud näitus oli muuseumis väljas 2019. aastal, pakkudes valiku viimaste aastate Rootsi puitarhitektuuri parimatest näidetest elamutest avalike hooneteni. Näituse avamisajad leiate Paide Muusika- ja Teatrimaja infokanalitest.
Tartus Rahvusarhiivi Noora majas saab Eesti lasteaiaarhitektuuri näitusel paarikümne hoone kaudu vaadata ligi saja aasta jooksul ehitatud moodsatesse lasteaedadesse, nende seas ka tüüplasteaedadesse. Uutes, teistele eeskujuks saanud lasteaedades on tähelepanu keskmes lapse tundemaailm, et ruum olgu täis avastamisrõõmu, kutsub mängule ja pakub turvatunnet. Sandra Mälgu koostatud näitusel vaadatakse ka tänapäeva, kus ootused lasteaedade ruumi kvaliteedile on veelgi kasvanud ning aina sagedamini kaasatakse lasteaia loomisse koos tellija ja arhitektidega ka pedagoogid ja liikumisspetsialistid.
Näitus on Noora fuajees ja lahtioleku ajad leiate rahvusarhiivi infokanalitest.

Sel suvel avab Viinistu Kunstisadam esmakordselt kunstiresidentuuri programmi. Esimeseks osalejaks on Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna peapreemia võitja Kristine Krauze-Slucka.

Viinistu Kunstisadam on Balti- ja Põhjamaade mitmekülgsete kunstisündmuste toimumise paik, mis on koduks ainsale Eestis asuvale erakunsti muuseumile. Juba millenniumi algusaastatest, mil Jaan Manitski muuseumi koos sadamaga käima lükkas, on Viinistust kujunenud unikaalne koht oma atmosfääri ja tugeva vabaduse maiguga.

Residentuuri avamine on osa juba aastaid Viinistut saatvast missioonist luua võimalused loometööks. “Ruumi meil jagub ning nagu paljud külastajad ja loomeinimesed on täheldanud – aura on hea!” särab Jaan Manitskil silm Viinistust rääkides. Residentuuris oodatakse osalema kunstnikke nii Eestist kui ka väljastpoolt.

Esimesena osaleb Viinistu kunstiresidentuuri pilootprogrammis Kristine Krauze-Slucka, Läti Kunstiakadeemias magistriõpingud lõpetanud silmapaistev noor kunstnik, kelle looming kombib analoog- ja digimeedia piire. Kasutades oma töödes erivormilisi taimi, kineetilisi hüperobjekte, tehismaterjale ja elektroonilisi seadmeid, tõstab ta fookusesse inimese ja looduse vahelise suhte.

“Ma olen tohutult õnnelik selle võimaluse üle. Ei jõua ära oodata, mil saaksin tulla Viinistule, avastada ümbrust ja pakatada inspiratsioonist!” lausub augustikuu esimestel nädalatel residenteeruv Kristine õhinal. Innustatud hübridiseerumisprotsessidest, looob kunstnik võimaluse publikul jälgida ning mõjutada mikroprotsesse, avastada uusi materjale ja keskkonnasõbralikke tehnikaid. Residentuuri ajal toimuvad tasuta avalikud töötoad, kus on võimalik õppida erinevaid kaameravabasid fotograafia tehnikaid.

Residentuur hõlmab inspireerivat töökeskkonda, majutust, toitlustust ning võimalust veeta aega looduskaunites paikades. Samuti pakub kunstisadam kunstnikule tuge planeeritavate installatsioonide, näituste, töötubade, seminaride või muude loominguliste väljundite teostamisel. Residentuuri toimumist toetab Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskus. Pilootprogrammi õnnestumise korral avatakse sügisel taotlusvooru järgmiseks aastaks.

Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada Eesti kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini valdkonnas tegutsevaid aktiivseid noori. Tänuväärne algatus on jõudnud esimese juubelini: 2021. aastal antakse stipendiumi välja kümnendat korda.

Lions Club Tallinn Hansa asustatud stipendiumi suurus on 2500 eurot ja seda võivad taotleda kõik Eesti kõrgkoolides ja väljaspool Eestit kujutava kunsti ning ka disaini magistri- või doktorikraadi omandavad Eesti kodakondsusega kunstitudengid. Varasemad stipendiaadid on olnud Johannes Luik (2020), Ruudu Ulas (2019), Darja Popolitova (2018), Anna Kaarma (2017), Juss Heinsalu (2016), noorte kunstnike kollektiiv Rundum (2015), Ats Nukki (2014), Ulla Juske (2013) ja Sylvia-Johanna Annus (2012).

Koos stipendiumitaotlusega tuleb esitada kunstniku elulookirjeldus, portfoolio ja stipendiumi kasutamise eesmärk e-posti aadressil adamson-eric@ekm.ee. Stipendiumi taotluse tähtaeg on 30. aprill 2021. LC Tallinn Hansa stipendiumi statuudi ja täpsemate kandideerimistingimustega saab tutvuda muuseumi kodulehel.

Stipendiumisaaja kuulutatakse välja kunstnik Adamson-Ericu 119. sünniaastapäeval, mis on kolmapäeval, 18. augustil 2021.

A-Galeriil on sel aastal suur rõõm teha varasemast enam koostööd ka väliskunstnikega. Alates kolmapäevast, 3. märtsist on A-Galerii akendel avatud näitused MYCELIA x QUIETIVO. Karin Kent Grundbergi ja Francesca Locati näitustel, mis tegelevad ühisuse ja ühtsusega, on põhiliseks materjaliks klaas.

MYCELIA
Karin Kent Grundberg

MYCELIA ehk seeneniidistik käsitleb allmaa-asukaid. Nii metafoorides kui otsesõnu. Pimedusse varjunud organisme, kellele sageli ei mõelda. Elukad, kes vaatamata kõigele elus püsivad. Nagu jäämägesid, ei ole ka tohutu ulatusega pinnaaluseid seeneniidistikke näha. Nad ootavad ja punuvad oma võrgustikke. Vaikides ootavad nad päeva, mil nende käed, kabjad, kombitsad, väädid ja tundlad läbi kamara murravad. Mil nad saavad oma teisesuse surevale maailmale laotada.

Karin Kent Grundberg on peamiselt metalli ja klaasiga töötav Rootsi skulptor ja kunstnik. Kummastavusse ja rohmakusse kalduva esteetilise lähenemisega paneb ta iluideaalid kahtluse alla ning julgustab vaatajat vigades ja ebatäiuses ilu avastama. Segades oma loomingusse mütoloogilisi elemente loob ta lugusid erinevat liiki äärealade organismidest – asfaldist läbikasvavast umbrohust – mis ühendavad jõud, et inimeste loodud maailmakorraldus segi paisata.

QUIETIVO
Francesca Locati

Neile, kes leiavad aega vaadelda, mediteerida, mõtiskleda.
Neile, kes hingavad sügavalt sisse ja sukelduvad alateadvusesse.
Neile, kes tahavad aegruumi piirangutest vabaneda.

“Quietivo” on ülev tunne, mis saabub üksnes puhta ideaalse sinise värvi üle mõtiskledes. Me omistame sinise värvi paljudele igapäevastele loodusnähtustele nagu taevas ja vesi ning me tõepoolest näeme seda värvi, kuid tegelikult seda ei eksisteeri, tegu on vaid valguse peegeldustega. Just seetõttu kasutasin kollektsiooni loomisel läbipaistvat borosilikaatklaasi. Kuna meditatsioonis esindab sinine nii tõuke- kui tõmbejõudu, on peaaegu kõikide kollektsiooni kuuluvate teoste arhetüüpvorm lehter. See meenutab vette kukkuva tilga kuju, aga ka seda, kuidas keha hingates liigub, mis on mediteerimisel samuti väga oluline.

“Quietivo” on sügav mõtisklus eseme üle, loobumine tahte väljendustest.
“Quietivo” on hingeõhk, õhk, tühjus.
“Quietivo” on materiaalse ja immateriaalse vahel tasakaalu leidmine.
“Quietivo” on nähtamatu ja tajutamatu kosmos, lõputu ruum ja vaikus.
“Quietivo” on piiritu, kättesaamatu ja jätkuv.

Peatu, jälgi, tunneta, hinga ja mediteeri.
Oled sa kunagi need õhkõrnad piirid ületanud?
Kui kaugele sa jõudsid?

Francesca Locati on noor Itaalia ehtekunstnik. Tal omandas bakalaureusekraadi moedisaini erialal Milanos asuvas Euroopa disainiinstituudis ning spetsialiseerus ehtekunstile. Ta pälvis 2019. aastal JPlus auhinna ning tema teoseid on eksponeeritud Piacenzas, Torinos, Roomas ja Barcelonas. Francesca on olnud stuudioassistent ja keskkooliõpetaja ning praegu töötab ta tootearendajana, materjaliuurijana ja disaineriassistendina Itaalia koti- ja ehtetootja juures.

MYCELIA x QUIETIVO
Karin Kent Grundberg ja Francesca Locati
03.03. – 24.04.2021
Sündmus Facebookis

6. märtsil avatavat virtuaalset kino on võimalik külastada igas Eestimaa nurgas, kuhu ulatub internet.
„Saime innustust tänulikust tagasisidest, kui me PÖFFi ajal osa oma programmist veebi panime. See osutus väga populaarseks ja andis esimest korda võimaluse saada festivalist osa ka neil, kes elavad Tallinnast ja Tartust kaugel,” ütles PÖFFi juht Tiina Lokk.
Ajal, kui kinod on koroonaviiruse tõttu suletud ja võivad selleks jääda veel mõneks ajaks, aitab veebikino Loki sõnul elus hoida väärtfilmide näitamise ja vaatamise traditsiooni. „Meie filmivalik esindab n-ö teist vaadet, mis erineb Netflixi omast, haarates kogu maailma filmikunsti selle temaatilises, žanrilises ja stiilises mitmekesisuses,” ütles ta.
Veebikino avamisega juhatab PÖFF ühtlasi sisse oma 25. sünnipäeva aasta.
Avalöögina võõrustab veebikino Naiste Ööde filmifestivali ehk NÖFFi eriprogrammi, mis koosneb viiest filmist:
– „Hirm” on Bulgaaria režissööri Ivaylo Hristovi draamakomöödia, mis kujutab humoorikalt kohalikku küla haaravat hirmu, kui sinna ilmub mustanahaline pagulane. 2020. aasta PÖFFi grand prix’ laureaat!
– „Palavik” on Brasiilia režissööri Maya Da-Rini maagilis-realistlik draama olude sunnil linna tööle siirdunud indiaanlasest, keda tabab müstiline palavik. Traditsioonilise ja moodsa elulaadi konflikt. Arvukalt auhindu paljudelt festivalidelt.
– „Järve tütar” on Peruu režissööri Ernesto Cabellose dokumentaalfilm, milles vetevaimudega suhelda oskav naine kasutab oma erilisi võimeid, et takistada Peruu kaevanduskorporatsioone hävitamast järve, mida ta peab oma emaks. Maiuspala neile, kes hoolivad keskkonnast.
– „Mere raamat” on Vene režissööri Aleksei Vahruševi dokumentaalfilm Tšuktsi poolsaarel elavate tšuktši ja eskimo küttide elust, mis on läbi põimunud müütidest. Soe film külmast piirkonnast. Tõeline eksootika!
– „Vesineid” on Soome režissööri Petteri Saario dokumentaalfilm 13-aastaste laste põnevatest hetkedest ja avastustest kauni Saimaa järvistu ääres. Kaunis looduslugu kogu perele.
Kõik filmid kompavad loodus- ja tehismaailma piire, mis on tänavuse NÖFFi teemaks. Filmidel on eestikeelsed subtiitrid.

9. märtsist saab veebikinos vaadata ka kolme palju tähelepanu pälvinud linateost 2020. aasta PÖFFi kavast:
– „50 ehk Kaks vaala kohtuvad rannal” on Mehhiko režissööri Jorge Cuchí šokeeriv noortefilm, mis tõukub mõned aastat tagasi sotsiaalmeedias levinud mängust „Sinivaal”. Selles tuleb täita 50 ülesannet, millest viimane on enesetapp. PÖFFi noorte- ja lastefilmide festivali Just Film noortežürii võidufilm.
– „Õhtusöök Ameerikas” on USA režissööri Adam Carter Rehmeieri pungilik komöödia kahest üksteisest sisse võetud protestivaimulisest noorest, kes siirduvad eepilisele teekonnale läbi kesklääne manduvate äärelinnade. PÖFFi võistlusprogrammi „Põhjusega mässajad” võidufilm.
– „Inglite klubi” on Brasiilia režissööri Angelo Defanti kriminaalne must komöödia, milles lagunev meesteklubi leiab kooskäimiseks uue energia, kui nende vastne kokk hakkab serveerima vastupandamatuid õhtusööke – ainuke häda: pärast iga õhtusööki sureb üks klubi liige. PÖFFi ajal tegutsenud veebikino populaarsemaid filme.

Lisaks jõuab 9. märtsist PÖFFi veebikino ekraanile kahe kuu pärast toimuva Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali eriprogrammi esimene film, Kanada režissööri Cameron Macgowani „Punase kirja päev” – süsimusta huumorit sisaldav õuduspõnevik, milles tüüne äärelinna elanikud leiavad ühel hommikul oma postkastist kirja: „Tapa oma naaber enne, kui tema tapab sinu!”. Kuni festivali alguseni näeb eriprogrammi raames igal nädalal üht HÕFFi varasalvest pärit linateost.
PÖFFi veebikino piletid maksavad kuus eurot, NÖFFi eriprogrammi piletid kaheksa eurot. Filme lisatakse ja vahetatakse iga kuu. Enamikku kavas olevatest filmidest pole väljaspool PÖFFi Eestis näidatud.
Veebikino filme saab vaadata ainult Eestis.
Virtuaalne kino avatakse koostöös telekommunikatsiooniettevõttega Elisa.

PÖFFi veebikino: https://kino.poff.ee/.
Filmide treilerid: „Hirm”, „Palavik”, „Mere raamat”, „Järve tütar”, „Vesineid”, „50 ehk Kaks vaala kohtuvad rannal” ja „Punase kirja päev”