kultuuriajakirjandus

Reedel, 14. mail avatakse Kumu kunstimuuseumi suures saalis isikunäitus „Janis Rozentāls. Elutants“, mis toob esmakordselt Eesti vaatajani mahuka ülevaate Läti ühe populaarsema ja mitmekülgsema kunstniku loomingust. Näitus toimub koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Näituse veebiavamist saab jälgida 13. mail kell 18 Kumu kunstimuuseumi Facebooki lehel.

Janis Rozentāls (1866–1916) on ilmselt kõige armastatum ja mitmekülgsem kunstnik Läti kunstiloos ning läti rahvusliku kunsti üks alusepanijaid. Kodumaal peetakse teda oma aja mõjukaimaks kultuuritegelaseks ja Läti kultuuri sümboliks. Entusiastliku katsetajana tõi ta Riia ja ka laiemalt kogu Baltimaade kunstimaastikule Lääne-Euroopa värskeid kunstisuundi, nagu impressionism, juugend ja sümbolism, mida ta tutvustas nii oma loomingus kui ka kunstiteoreetilistes ja -kriitilistes kirjutistes. „Rozentālsi looming tõstis 19.–20. sajandi vahetuse Läti kunsti Euroopa tippude hulka. Tema teoste hulgas on rahvaelu igapäevastseene, portreid, maastikumaale, piibliainelist loomingut, aga ka läti folkloorist ja rahvusvahelisest sümbolismist inspireeritud fantaasiapilte. Rozentālsi enda sõnul oli loomise rõõm üks kunstilise tegevuse kõrghetki. Seda rõõmu on tema teostes tunda,“ räägib näituse kuraator Aija Brasliņa.

Janis Rozentāls sündis Kuramaal Salduses külasepa peres. Andeka ja sihikindla noormehena pääses ta õppima Peterburi Keiserlikku Kunstiakadeemiasse ning omandas professionaalse kunstihariduse. Õpingute ajal tegutses ta aktiivse liikmena läti üliõpilasi ühendavas kunstirühmituses Rūķis (Päkapikk), kuhu kuulusid teisedki Läti kunstiajaloo suurkujud, nagu Vilhelms Purvītis, Johann Walter ja Rihards Zariņš. 1901. aastal kolis Rozentāls Riiga ning temast sai tarmukas Baltimaade kunstielu kujundaja ja moderniseerija.

Kumu kunstimuuseumi näitus annab Rozentālsi mitmekülgsest loomingust põhjaliku ülevaate. Enamik eksponeeritud teoseid pärineb Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi kogust, kuhu kuulub suurim osa Rozentālsi säilinud töödest. Kunstnikuameti kõrval oli Rozentāls suurepärane harrastuspiltnik. Oma fotosid ja ka tuttavate fotograafide ülesvõtteid kasutas ta tihtilugu maalikompositsioonide läbimängimiseks. Selle põneva ja sajandivahetuse eluolu vahetult kajastava fotomaterjali valikuga saab näitusel samuti tutvuda. Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helme sõnul pakub Rozentālsi looming Eesti publikule kindlasti huvi. „Janis Rozentāls oli nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline mees, kunstnik, kelle panus Läti kunsti moderniseerumisel oli otsustav. Eesti ja Läti kunstiajalugu on arenenud väga lähestikku ning 19.–20. sajandi vahetuse läti kultuuri tundmine aitab paremini tajuda muutusi ka meie kultuuriruumis. Janis Rozentālsi loomingu suurejooneline väljapanek mitte ainult ei tutvusta naabrite suurmeest, vaid õpetab ka meid murdelisi aegu avaramalt käsitlema,“ kirjeldab Helme.

Näitusega kaasneb eesti- ja ingliskeelne tutvustav voldik. Peresid ootab näitusel hariv ja mänguline tegevusala ning suvekuudel toimuvad temaatilised publikusündmused.

Näitus „Janis Rozentāls. Elutants“ on Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud 14. maist kuni 5. septembrini 2021. Näitus on korraldatud koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Teoseid on väljapanekule laenanud Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, Liepāja Muuseum, Tukumsi Muuseum, Belēvičsi perekonna kogu, Zuzānsite kunstikogu ja erakogud.

Kuraator: Aija Brasliņa (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)
Konsultant: Liis Pählapuu
Näituse kujundus: Mari Kurismaa
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaatorid: Inga Jaagus ja Ieva Kalnača (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)

4.–6. juunini toimuma pidanud Baltimaade suurim žanrifilmide festival leiab aset 13.–15. augustini.

„Kahjuks oleme sunnitud festivali pärast pikka kaalumist taas edasi lükkama,” tõdes HÕFFi juht Helmut Jänes.

Koroonaviirusega nakatumise oht on Jänese sõnul jätkuvalt suur ja täisväärtusliku festivali korraldamine tänase seisuga keeruline. „Üks asi on kinode avamine, teine asi suure festivali läbiviimine, millega kaasas käivad piirangud ei luba avaneda HÕFFi fenomenil – seansside juurde kuuluval melul ja lahedal atmosfääril.”

Ta avaldas lootust, et suve lõpuks on suur hulk inimesi juba vaktsineeritud ja olukord normaliseerumas, mis annab võimaluse korraldada ohutult ka õhtuseid ja öiseid seansse, sealhulgas välikino.

13.–15. augustini jõuab Haapsalu kultuurikeskuses vaatajate ette ligemale 30 pikka õudus-, ulme- ja põnevusfilmi rohkem kui kümnest riigist, lisaks arvukalt üritusi. Lisaks saab festivalile kaasa elada üle terve Eesti, sest osa programmist jõuab ka veebikino ekraanile.

Festival juhatab ühtlasi sümboolselt sisse Eesti kõige kuulsamale kummitusele – Valgele Daamile – pühendatud päevad, mis toimuvad Haapsalus 20.–22. augustini.

Küll saab 4.–13. juunini PÖFFi veebikinos kaasa elada Euroopa lühikeste õudus- ja fantaasiafilmide konkursile, mille võitja hakkab kandideerima Méliès d’Ori ehk Kuldse Mélièsi nimelisele Euroopa parima fantaasiafilmi auhinnale. Mullusel, ainult veebis toimunud festivalil oli see üks populaarsemaid programme.

„Et fännid päris tühjade kätega ei jääks ja jaksaks suve lõpuni oodata,” põhjendas HÕFFi juht Mélièsi konkursi toomist juunisse.

Samuti jõuab nendel kuupäevadel veebikino ekraanile väike valik pikki filme, Haapsalus avatakse aga Stanisław Lemi sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitused ning autasustatakse lapsi, kes osalesid innovatsioonikeskuse Innokas robootikakeskuse korraldatud robotite valmistamise konkursil.

Soodushinnaga ostetud HÕFFi passid kehtivad edasi, soovi korral ostab festival passi tagasi. Piiratud kogus täishinnaga passe tuleb müügile suvel.

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali on tänavu edasi lükatud juba kaks korda. Algselt pidi see toimuma 30. aprillist 2. maini.

HÕFFi kodulehte vaata https://hoff.ee/.

HÕFFi hitisadu PÖFFi veebikinos vaata https://poff.ee/otsi_filmi/?programmes=Pimedate%20%C3%96%C3%B6de%20filmifestival%20H%C3%95FFi%20hitisadu.

Meil on põhjust rõõmustada. Suur Eesti sõber, teenekas eesti kirjanduse tõlkija, kultuurisidemete korraldaja ja Eesti riikluse taastamisel kaasa aidanud Eva Lille tähistab täna oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Eva Lille on tõlkinud märkimisväärse nimekirja eesti kirjandust, tugevdanud kultuurisilda üle lahe ka neil rasketel aegadel, kui see oli peaaegu võimatu. Eva Lille on kultuuritungalt kandnud Tuglase Seltsi asutajaid, praegu auliige. Pärast Eesti iseseisvuse ja Soome-Eesti diplomaatiliste suhete taastamist töötas ta Soome Eesti Suursaatkonna pressi- ja kultuurinõunikuna.

Tänutäheks saatis Eesti Instituut Eva Lillele meie kõigi nimel auaadressi, mille autor on Maarja Undusk.

Loengusarja ELAV RUUM järgmine külaline on arhitekt Johanna Jõekalda. Kolmapäeval, 12. mail kell 18 algavas e-loengus räägib ta virtuaalse ja pärisruumi koostoimimise vormidest. Loengut saab jälgida nii Zoomis kui ka arhitektuurimuuseumi Facebooki lehel.

Loengus tutvustab Johanna Jõekalda laiendatud reaalsuse ehk XR tehnoloogiaid kui loovmeediumi, mille abil luua uut tüüpi ruumielamusi. Ühtlasi räägib ta oma tööde näitel kasutajakogemuse analüüsimise ja ruumielamuste kalkuleerimise võimalustest. Ta usub, et aju-arvuti liidesed võimaldavad meil ümbritsevate objektidega üha vahetumalt ning tähenduslikumalt suhtlema hakata. Nii saavad arhitektuuris võimalikuks seniolematud interaktiivsed ruumilahendused.

Johanna Jõekalda on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia VR Labori juhataja. Ta on õppinud Viini Rakenduskunsti Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, kus kaitses 2017. aastal magistritöö elamusandmete kasutusvõimalustest arhitektuuris. Oma loomingus keskendub ta interaktiivsetele ruumilahendustele ja uudsetele ruumielamustele. Ta on esinenud oma töödega rahvusvahelistel arhitektuurinäitustel nagu Praha Eksperimentaalarhitektuuri Biennaal, Tallinna Arhitektuuribiennaal ja Veneetsia Arhitektuuribiennaal, kus ta kureeris 2014. aastal koos Siim Tuksami ja Johan Taliga Eesti ekspositsiooni „Interspace“. Hetkel töötab ta XR eksperdina Tallinna Strateegiakeskuse Putukaväila projektis.

Elav Ruum on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus muuseum tutvustab populaarses vormis siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie ehitatud keskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele ja täiendab muuseumi püsinäitust „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

Varasemad Elava Ruumi sarja kohtumised on järelevaadatavad siin: https://arhitektuurimuuseum.ee/tegevused/elavruum/

ELAV RUUM
Johanna Jõekalda
12. mail 2021 kell 18
E-loeng NB! Otseülekanne ka Eesti Arhitektuurimuuseumi Facebooki lehel
Moderaator Carl-Dag Lige
Toetaja Eesti Kultuurkapital

Kunstimess Foto Tallinn avas kandideerimise tänavusel messil osalemiseks. Osalema on oodatud nii Eesti kui ka rahvusvahelised fotokunstnikud, kunstnike kollektiivid, galeriid ja projektiruumid. Tänavune Foto Tallinn toimub 2.-5. septembrini Kai kunstikeskuses.

Taotlemise info ja kandideerimisankeedi leiab Foto Tallinna kodulehelt:

https://www.fototallinn.ee/kandideeri/

Messile kandideerimise tähtaeg on 3. juuni 2021.

Sel aastal 10. korda toimuv Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn pakub professionaalsetele fotokunstnikele koostöö-, kohtumis- ja aruteluplatvormi ning võimalust tutvustada oma loomingut mitmekülgsele publikule. Kunstihuvilised saavad messil tavapärasest näituseformaadist erinevas keskkonnas ülevaate kõige värskemast kaasaegsest fotokunstist. Messil toimuvad kohtumised kunstnikega, paneeldiskussioonid, loengud-seminarid, raamatuesitlused ning viiakse läbi messituure ja kureeritud ringkäike. Samuti saab Foto Tallinnal lähemalt tutvuda kaasaegse (foto-)kunsti ostmise ja kogumise võimalustega.

Kunstimessi osalejad valib avaliku konkursi tulemusena välja rahvusvaheline žürii, mille tööd juhib Foto Tallinn 2021 kuraator Isabella van Marle: “Mul on väga hea meel alustada tööd kunstimessi Foto Tallinn kuraatorina. Pärast viirusest tingitud pikka pausi rahvusvaheliste messide, biennaalide ja näituste kalendris, avanes võimalus Foto Tallinna messi kureerida minu jaoks eriti õigel ajal. Ma ootan väga koostööd kunstnike ja galeristidega üle maailma ning mitmekülgse kaasaegse fotokunsti maastiku tutvustamist Tallinna publikule.”

Foto Tallinnal on hea meel tänavu välja kuulutada partnerlus Sunly ja Artproofiga. Taastuvenergiale ja cleantech innovatsioonile keskendunud ettevõte Sunly soetab messilt oma ettevõtte kunstikogusse 5000 euro väärtuses kunstiteoseid. Ostuga soovib Sunly toetada kunstnikke ning eeskuju kaudu innustada teisi ettevõtteid ja organisatsioone alustama oma kaasaegse kunsti kogudega. Artproof paneb ühele Foto Tallinnal osalevale kunstnikule välja 3000 euro suuruse produktsioonistipendiumi, mida kunstnik saab kasutada messile uue seeria teostamiseks.

Foto Tallinn 2021 korraldajad on Fotokunstnike Ühendus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus. Mess kuulub 1. septembrist kuni 17. oktoobrini toimuva 6. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali põhiprogrammi.

Messi toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.

Eesti ehtekunsti kodugalerii, A-Galerii, saab täna 27-aastaseks. Ehtepoe ja näitusepinnana esindab A-Galerii üle saja professionaalse ehtekunstniku.
“A-Galerii loomine oli omas ajas üks väga julge ettevõtmine. Oma entusiasmiga olime teenäitajad ka teistele tarbekunsti erialadele, et ühtsuses on jõud. Erinevate metallikunstnikest generatsioonide ühendamine, kõigile võrdsete müügivõimaluste ja loometegevuse pakkumine, on läbi pikkade aastate olnud A-Galerii tugevuse ja kestmajäämise võti,” ütleb A-Galerii asutaja ja juhatuse esinaine Ene Valter.
A-Galerii loomine 1994. aastal oli samm, mille taha koondusid ehtekunstnikud, kes ka tänaseni galeriid juhivad. Galerii asutamiskoosolek toimus 1993. aasta lõpul ning asutajaliikmeid oli 32, kelle seas Ene Valter, Ülle Kõuts, Urve Küttner, Andrei Balašov, Mari Pärtelpoeg ja Aino Kapsta. Hiljem omandasid aktsiaid 48 kunstnikku ja kokku saadud rahaga alustati galerii loomist. 1994. aasta 10. mail avas A-Galerii oma uksed Eesti Kunstnike Liidu Hobusepea tänava majas (hetkel asub seal HOP-galerii), kus tegutseti 2005. aastani.
Oma praeguses asukohas Hobusepea ja Pika tänava nurgal asub A-Galerii alates 2005. aastast, kui tekkis vajadus suurema ruumi järele. Samades ruumides tegutses varasemalt muide Joseph Kopfi juveliiriäri ning Ars-Juveel. Tänaseks on A-Galeriist kujunenud Eesti autoriehete kodugalerii ja unikaalne kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga.
“A-Galerii on minu jaoks Eesti ehtekunsti kodu, kus minu looming kohtub erinevate kunstnike ja põlvkondadega. Ütleks lausa, et tegemist on perfektse ajajoonega, iga külastaja saab kena ülevaate,” kirjeldab A-Galeriid kunstnik Claudia Lepik.
Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mida on teostatud meisterliku tehnikaga. A-Galerii teeb veel eriliseks see, et paljud kunstnikud loovad ehteid galerii kohal – maja ülemistel korrustel asuvad ka paljude kunstnike tööruumid.

www.agalerii.ee

Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis on alates 11. maist avatud näitus „Kohtumispaik. 45 aastat hiljem“. Eksponeeritud on tööd Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1976. aasta lõpetajatelt: Ann Mikk, Mai Paris, Anatoli Strahhov, Robert Suvi ja Urve Dzidzaria, postuumselt Lemming Nagel.

Sellel suvel täitub 45 aastat, mil Eesti Riiklikust Kunstiinstituudist (ERKI) said lõpudiplomi 6 tudengit, kes aastatel 1970-1976  omandasid kunstitarkusi maali erialal.

Juba õpingute ajal kujunesid välja erinevad isiksused, oli aimata erinevat loomingulist käekirja.

Neli õpingute lõpetajat, Anatoli, Mai, Robert ja Urve spetsialiseerusid monumentaalmaali erialale (vitraaž, fresko, sgraffiito, mosaiik).

Anatoli teostas oma diplomitöö freskotehnikas, teised kolm vitraažina. Ann ja Lemming lõpetasid ERKI tahvelmaali diplomiga.

Monumentaalmaali erialale jäid truuks Robert ja Urve, kes järgnevatel aastatel erialaliselt aktiivselt tegutsesid. Robert vitraažikunstnikuna, Urve peamiselt freskode loojana. Mõlemad on siiani aktiivselt tegevad ka joonistamise ja maali õppejõuna.

Lemming ja Anatoli pühendasid oma elu jäägitult ja kirglikult ainult tahvelmaalile. Ann ja Mai on peale ERKI lõpetamist tegutsenud erinevatel tegevusaladel, ka nendel, millega maalikunstil seos puudub, kuid maalimise kirg on vaatamata elu-olule jäänud kindlaks osaks nende elust.

Kursuse esimene ühine näitus toimus 2006. aastal Tervishoiumuuseumi näitusesaalis, mil ERKI lõpetamisest möödus 30 aastat.

Väljapanek Kastellaanimaja galeriis on kursuse teine ühine näitus.

Näitus jääb avatuks 29. maini. Galerii on avatud T, N-L 11-17, K 11-18.