2004-13 (3012)

Mis jääb kaadrisse, kuhu suunab autor seekord fookuse – need on baasküsimused, millest Tammetalu jaoks maalimine algab. Fookuse valik määrab vahendid ja määrab tehnika. Kui fookusevahetus toob kaadrisse uusi objekte, siis nõuab see enamasti ka uue (maali)keele kasutuselevõttu.

Seekordne linnamaastikusari vaatleb tehismaastikku tehismaastikus –  kaupluse vaateakent kui omapärast urbanistlikku kvintessentsi. Kaadris on kolm elementi: lakooniline ja rütmiliselt korduv arhitektuurne abstraktne vorm, plastikust mannekeenid ja kunstvalgus. Arhitektuurse elemendi, kui neist kolmest kõige enam mateeriat eviva kujutamisel on kasutatud “Eesti maastikust” juba tuttavaks saanud rasket ja tihedat värvimassiivi. Valguse ja selles kümblevate kunstkehade kujutamine nõuab autori sõnul aga hoopis teist keelt (loe: pintslikirja ja –tehnikat).

Millise maalispetsiifilise instrumendiga lähenedes siis analüüsida seda magusat valgust ja banaalsetes poosides tegelasi vitriinidest, mille võiks kokku võtta sõnadega “puhas ilu”, küsib Tammetalu. “Loomulikult peenikese pintsliga, kuidas siis muidu, sest see on “ilusa maali” üks tunnustatumaid vahendeid Eestis”, vastab ta ise. “Kes saaks uurijat keelata?”

P.s Näitusel on ka üks alusmaali järgus lõpetamata teos, et näitlikustada ja täita Vano Allsalu poolt T. Tammetalule antud tellimus “Kunsti kiirkokaraamatu” tarbeks, kus TT annab igale maalihuvilisele kiirretsepti selle kohta, kuida luua ilus ja hästimüüv figuratiivne maal.

Näitus jääb avatuks kuni 20. detsembrini 2008.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.

Näituseid Draakoni galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.

Kontserdil esitatakse lugusid, mis on saanud uue seadega täiesti uutmoodi väe ja kulgemise. Selleks et kõik olulised muusikalised taotlused sõltumata esinemispaigast kuulajateni jõuaksid on Oort naturaalpillidele lisaks ka mõningaid tänapäevaseid helitehnilisi võimalusi kaasanud.

« Akustiline muusika eeldab seda et kui muusiku hing on astunud sammu publiku poole, peab ka publik oma hingega sammu vastu tegema ja siis sünnib kuulamises läbi ühise hingamise ime,» rääkis Sünter. «Me võime oma elus kihutada läbi imekaunite maastike, imeliste inimeste keskel, ja olla siiski õnnetud. Kõige väärtusliku märkamine siin elus on meie endi kätes. Nii on ka muusikaga. Selleks et meie hing kosutust saaks, peab ta astuma omalt poolt sammu selle suunas. Akustiline muusika hoiab meie meeled erksad. Siis ei lase me kõigel kaunil ennast puutumata mööda libiseda.»

Kontserdil on kindlasti kavas ka üks spetsiaalselt advendiajale mõeldes valminud imekaunis uus lugu. Oorti liikmete hinnangul kõlavad eriti hästi akustilises kavas nende veel valmimata kolmanda albumi lood. Küll on aga ka kõik tuttavad lood akustilisena täiesti uues valguses.

Oorti uus plaat on praeguste plaanidega plaanis üllitada märtsis. Seal keskendutakse müütilistele regilauludele. Pragune akustiliste kontsertide kava ongi omamoodi loogiline etapp nende laulude sügavama tunnetuse saavutamiseks, et siis kevadel inimesed taas jõulise muusikaga rännule viia.

KONTSERDID:

11. detsember kell 19.00 Tallinna Jaani kirik

14. detsember kell 19.00 Orissaare kultuurimaja

17. detsember kell 19.00 Jaani kirik Tartus

Lähem info:

Aleksander Sünter

+37256912291

sass@oort.ee

www.oort.ee

Näitus annab ülevaate ikooni loomise protsessist, tutvustab TÜ Kunstimuuseumi kogudest pärit vanausuliste ikoone ning Peipsi-äärses Raja külas meistri Gavriil Frolovi juhendamisel tegutsenud töökojale kuuluvaid ikoonide eeskujujooniseid.

Näitusekülastajad pühendatakse Bütsantsist pärit ikoonitraditsiooni iidsetesse saladustesse. Näha saab ikooni valmistamise erinevaid etappe ja selleks kasutatud materjale.

Kanooniliste eeskujude sajanditepikkust püsivust peegeldavad TÜ Kunstimuuseumi vanausuliste ikoonid, mis pärinevad küll 18.–20. sajandist, kuid järgivad Bütsantsi ja vanavene eeskujusid.

Esmakordselt tutvustatakse laiemale avalikkusele 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses Raja külas munk Gavriil Jefremovitš Frolovi juhendamisel tegutsenud vanausuliste ikoonimaali töökoja ikoonide joonistuseeskujusid, mida on ligi poole sajandi vältel kasutatud vanausuliste ikoonide valmistamiseks. Neil eeskujulehtedel oli väga tähtis roll puhta vanavene ikoonikaanoni edasiandmisel. Eesti kontekstis on kindlasti tegemist hinnalise kunstipärandiga.

Vanematest ikoonidest on näitusele välja pandud Eesti Ajaloomuuseumi kogusse kuuluv 16. sajandi algusest pärinev teos Pühast Nikolaist ja tema elust, mis esindab klassikalise vene ikoonimaali õitseaega. Tegu on vanima Eesti muuseumides säilitatava ikooniga.

Näitusel on lastenurk, kus väiksed külastajad saavad ise värvida ikoonipilti.

Näituse koostas Külli Valk, kujundas Anne Arus.

Näitus on Maarjamäe lossis avatud 11. detsembrist 2008–12. aprillini 2009 K-P 10-17

Näitusel esitleb kunstnik paaril viimasel aastal valminud värvi- ja tundeküllaseid figuraalseid kompositsioone. Tuule ettearvamatu  jõu ja tule kirgliku leegi ühisest mõjusfäärist kantud maalidel on kujutatud täiuslikkuseni viimistletud ja liikumises alasti naisekehasid. Sirje Protsin armastab ja oskab lõuendil värvidega ümber käia – peente nüanssidega värvikooslustes peegelduvad elu, ehedad emotsioonid ning liikumine. Inimkeha ja värv koos visualiseerivad kunstniku mõtet, taju ja küsimusi – teadmata, kas ka neile vastused leitakse. Sirje Protsin on öelnud, et  „värv on see, mis katab juhuslikult/kogemata, tahtlikult/teadlikult midagi väga tähtsat ja olulist.“ Sirje Protsini viimaste aastate loomingulist seisundit iseloomustavad just kirglikult möllavad tuule ja tule metafoorid. 

Sirje Protsin (s. 1959) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ülikooli Kunstikabinetis, on esinenud alates 1985. aastast näitustel nii kodu- kui ka välismaal. Tartus resideeriv kunstnik töötab õppejõuna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

Näitus jääb avatuks kuni 30. jaanuarini 2009

SEB Galerii

Tornimäe 2, V korrusel

E – R 9 – 18

Eksponeerimisele tuleb 21 teost, millega Põllu sõnade kohaselt püütakse stiililiselt üle oma varju hüpata”.

Kui keegi veel ei tea, siis Kaljo Põllu (sünd. 1934) hakkas 1960-ndate keskpaiku oma kel uurima op-kunsti võimalusi, olles ks esimesi selle kunstivoolu viljelejaid. 1967 oli ta üks kunstirühmituse Visarid asutajaid ja järgneva viie aasta jooksul ka ks olulisemaid eestvedajaid. Visarite tegevus oli noil aegadel väga aktiivne, sisaldades lisaks kunstiloomele ka kunstiteooria maaletoomist, artiklite kirjutamist ja tõlkimist, näituste korraldamist. Peale Visarite tegevuse lõppu asus Kaljo Põllu otsima eestlaslikku eripralist kunsti leides seda rahvuslikus elemendis.

Kaljo Põllu on sndinud Hiiumaal Krgessaare vallas Kopa külas. Aastail 1956-1962 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas klaasehistöö erialal. Pärast lõpetamist töötas Tartu ülikooli kunstikabineti juhatajana, olles ühtlasi kunstnikerühmituse Visarid juht. Aastast 1965 on ta Eesti Kunstnike Liidu ja aastast 1992 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Vljaspool Eestit on Põllu töödega saanud tutvuda Islandi, Taani, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia, Austria, Ungari, Ameerika Ühendriikide ja Austraalia kunstipublik. Tema tegevust on tunnustatud 1974. ja 1985. a Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia ning 1997. a Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga. Kaljo Põllu on teinud mitukümmend näitust, sellest suure osa Tartus.

11.00 – 11.15  Tervitussõnad 

Marika Valk, EKM peadirektor

11.15 – 11.30  Eesti isikumuuseumide hetkeseis 

Anton Pärn, EV Kultuuriministeeriumi asekantsler

11.30 – 12.00  Isikumuuseumi toimimise võlu ja valu. Adamson-Ericu muuseumi  näitel 

Ülle Kruus, EKM filiaali Adamson-Ericu muuseumi direktor       

12. 00 – 12.30  Ruumiline Tammsaare. Tammsaare muuseumist Tallinnas 

Maarja Vaino, Tallinna Linnamuuseumi filiaali A. H. Tammsaare muuseumi juhataja

12.30 – 13.00  Kõrvalpilk Eesti heliloojatega seotud muuseumitele 

Riina Roose, Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja, EMTA õppejõud

13.00 – 13.45   Kohvipaus

13.45 – 14.15  Gallen-Kallela Muuseum – mida üks mees võib meile pakkuda 

Tuija Wahlroos, Akseli Gallen-Kallela Muuseumi direktor, Soome Vabariik

14.15 – 14.45  Muuseum, mis on rajatud vabatahtlike tööle 

Kjell Ekström, Önningeby muuseumi juhataja, Ahvenamaa

14.45 – 15.15  Antanas Žmuidzinavičiuse Memoriaalmuuseumi kogemus 

Jurgita Vainiuviene, Antanas Žmuidzinavičiuse Memoriaalmuuseumi juhataja, Leedu Vabariik

15.15 – 15.45  Läti väikemuuseumide olukorrast: Janis Akuratersi Muuseumi lugu 

Maira Valtere, Janis Akuratersi Muuseumi asedirektor, Läti Vabariik

15.45 – 16.30  Diskussioon

18.00 – 21.00  Pidulik vastuvõtt ja näituse „Kunstisisesed kõnelused ajapeeglis“

avamine Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3)

Kokku on näitusel väljas 26 parimat Eesti disaini näidet: tootedisaini, graafilise disaini, keskkonna disaini ja korporatiivse disaini valdkondadest. Esitletud on väljapaistvaid ajaloolisi ja kaasaegseid disainlahendusi ning disainitudengite ideeprojekte.

Disaininäitusel on eksponeeritud Matti Õunapuu disainitud suusaboks, Martin Pärna müomeeter, Estonian Airi korporatiivne identiteet Divisionilt, Lutheri vabriku disainitud sajandivanune vineerkohver, Igor Roosaare kujundatud kuulus Tallinna siluetiga kilukarp. Välja on pandud ka laiale avalikkusele hästi tuntud 100-kroonine (disain Vladimir Taiger), Aura plastpudel (Veiko Liis), Õigekeelsussõnaraamat (Jüri Kaarma).

Eesti Disainikeskuse asutasid 21. aprillil 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Disainerite Liit ja Eesti Disaini Instituut.
Eesti Disainikeskus arendab Eesti disaini läbi mitmekesiste tegevuste ja tutvustab disaini rakendamisest tulenevaid võimalusi laiemale avalikkusele, tudengitele, ettevõtjatele, ametnikele ja riigijuhtidele.
Disaini olemuse laialdasem mõistmine ja kasutamine ettevõtluses ning avalikus sektoris võimaldab Eestil saavutada pöördelist kasvu üleüldises heaolus, tõsta elukvaliteeti ja tagada rahvuslikul loovusel põhinev pidev areng.
Eesti disaini arendamiseks vahendab disainikeskus erialast infot, tegeleb uuringute ja disainiteemaliste diskussioonide arendamisega ning vastava publitsistika avaldamisega, koordineerib ja algatab erinevaid disaini edendavaid tegevusi: korraldab näituseid, konkursse ja täiendkoolitusi.

Lisainformatsioon:

Ruth-Helene Melioranski

6311508
info@disainikeskus.ee

www.disainikeskus.ee

Teisipäevast reedeni kell 16.00 tutvustatakse Rahvusraamatukogu näitust “Riigiraamatukogu haruldused. Raamatud aastatest 1918-1940”.

Neljapäeval esitletakse Karel Čapeki “Aedniku aastat” ja Liis Klaari “Mulgivanaema meekooki”.

Reedel on esitlusel Viktor Vassiljevi “Talvised pühade jutud” ning toimub Jaanus Järva fotoraamatu autogrammitund.

Laupäeval esitletakse Kätlin Vainola raamatut “Kelli – peaaegu haldjas”.

Raamatumüük on avatud 9. detsembril kell 12-20, 10.-12. detsembril kell 10-20, 13. detsembril  kell 12-18

12. ja 13. detsembril väikeses konverentsisaalis toimuv “Paabeli raamatukogu” kannab tänavu alapealkirja “Kirjandus – häälekas alistumine?”. Karl-Martin Sinijärv kirjutab foorumi kaassõnas: “Ega lugemine pole telekavaatamine, siin tuleb natuke ise kaasa mõelda. Ja eestikeelne lugemine on kaunis, kallis ja elitaarne lõbu. Eesti keeles kirjutamine seda enam. Ometi kirjutatakse, ja mitte vähe, ja mitte kehvasti. Päris hästi lausa. Kas võib see tähendada, et tegelikult võetakse vaikselt ikkagi võit – seda hääleka alistumise varjus?”

Reedel esinevad Karl Martin Sinijärv, Andrei Hvostov, Peeter Helme, Juhani Salokannel, Rein Veidemann, Siim Aimla, Andrus Kivirähk, Mart Juur ja Jürgen Rooste, laupäeval Krista Kaer, Toomas Paul, Arne Merilai, Jaak Urmet, Juku-Kalle Raid, Merike Taal, Sirje Helme, Hardo Pajula ja Karl Martin Sinijärv.

“Paabeli raamatukogu” kava

Oodatud on kirjanikud, kirjandusteadlased ja -kriitikud, tõlkijad, kirjastajad, ajakirjanikud, eesti keele ja kirjanduse õpetajad, raamatukogutöötajad ning kõik kirjandus- ja kultuurihuvilised. Kõik üritused on tasuta.

Kirjandusfoorumi korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Kirjastuste Liit, toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud!

Lisainfo: www.rahvusraamatukogu.ee

Pärnu kontserdil esineb ka vokaalseptett “Greip”, kelle repertuaaris on lugusid nii Stingilt, Bobby McFerrinilt, Valgrelt kui ka omaloomingut.

Berliini nelikule on eeskujuks olnud mitmed maailmakuulsad ansamblid, kuid kvarteti käekiri ja seaded on ikka omad. Neid iseloomustab paindlikkus, hea kõlakultuur, positiivne energia. Neljast isikupärasest häälest on kokku saanud terviklik helimaailm, mis on kriitikutelt pälvinud vaid kiidusõnu. Kõik nad on muusikat õppinud enesekindlad professionaalid – Esther Kaiser, Marc Secara ja Kristofer Benn laulsid juba 1998. aastal rahvusliku jazzorkestri vokaalansamblis Peter Herbolzheimer’i käe all. Paar aastat hiljem liitus nendega Sarah Kaiser. Aastast 2000 ongi ansambel tegutsenud sama koosseisuga ja esinenud nii suurematel kui väiksematel lavadel, teinud koostööd erinevate jazzorkestritega ning osalenud nii ansambli kui solistidena mitmete albumite salvestamisel. 2006. aastal valmis ansamblil päris oma esimene kauamängiv „States Of Mind – The Music Of Billy Joel“. Nende erinevate kontsertprogrammide hulka kuuluvad peale Bert Kaempferti ja Billy Joeli muusika veel svingi ja ladina-ameerika muusika kavad, programm ühisnimetajaga “Berlin” ja “Swinging Christmas”.

Kontsertidel Tallinnas ja Pärnus saab Berliini neliku esituses kuulata põhiliselt Billy Joeli muusikat, sekka ka jazziklassikat, jõululaule ning kindlasti näitab igaüks neist ka oma solististivõimeid. Lauljaid saadab Berliini tuntud muusikute trio, kus mängivad Rolf Zielke klaveril, Ralph Graessler kontrabassil ja Michael Kersing trummidel.

Esther Kaiser’it on tihti nimetatud saksa jazzlauljate uue põlvkonna põnevaks esindajaks. Sooloartistina on ta välja andnud kaks albumit: 2004. aastal „Jazz Poems“ ning 2006. aastal „Esther Kaiser – The Moment We Met“.
Sarah Kaiser laulab nii gospelit, souli kui jazzi. Peale sooloesinemiste ja ringreiside Berlin Voices’iga on ta ka nõutud stuudiomuusik. Ta õpetab noortele gospelmuusikat ja vokaalimprovisatisooni.

Marc Secara jätkab euroopa vokaaljazzi traditsioone lisades sinna ka pisut pop-elemente. 2000. aastal asutas ta praeguseks rohkelt tuntust kogunud Berlin Jazz Orchestra, mille solistina esineb ta paljudel lavadel.
Kristofer Benn osaleb Berlin Voices’i kõrval veel mitmes koosseisus nagu a capella meeskvartetis Mäq, vokaalansamblis “Skylarks”, vokaaltrios Vocality, Andrej Hermlini Svingorkestris ja Kristofer Benn Quartet’is. Ka äratas tähelepanu tema sooloalbum “Mellow Tones”. Lisaks on ta tuntud stuudiomuusikuna ning lauluõpetajana.

Album on valminud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning kirjastuse SE&JS koostöös. Kasutatud on rikkalikult seni avaldamata arhiivmaterjale Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest. Raamatu ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Eesti Muusikanõukogu.
 
Muusikalise tervitusega esineb Eesti Rahvusmeeskoori kvartett A4.
Muuseumis on samaaegselt väljas Gustav Ernesaksa ooperiloomingule pühendatud näitus „Tormiste randade muusika”.
 
Juubelialbumi esitlus kuulub festivali „GUSTAV ERNESAKS 100” ürituste sarja. Festivali kava on kättesaadav internetis, aadressil www.kooriyhing.ee/est/gustav/.
 
Sissepääs tasuta. Olete oodatud!
 
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Müürivahe 12, Tallinn 10146
Info 64 46 407
info@tmm.ee
www.tmm.ee