Oma esimesel kongressil võtsid võrokesed vastu olulised otsused oma keele, rahva ja maa staatuse ning kaitse kohta.¹ Teades võru keele kriitilist seisu, võib tõdeda, et sellise esinduskogu ja otsuste järele on olnud vajadus juba aastakümneid. Et kongress nüüd lõpuks toimus, on suuresti Ukraina sõja mõju. Sõja­õuduste tõttu on kerkinud teravalt päevakorrale Eesti kaitsevõime tugevdamine ja selleks suuremate kaitseväe harjutusalade rajamine. Selle tõttu, et harjutusala on kiirustades ja võrokestega kokku leppimata plaanima ja rajama asutud Nursipallu, otse Võrumaa südamesse, võrokeste pealinna Võru külje alla, ilma muid võimalusi tõsiselt arutamata ja mõjusid igakülgselt hindamata, on võrokeste seas maad võtnud terav kõrvalejäetuse, ülekohtu ja ohutunne. See on sundinud seni väga vaoshoitud rahva lõpuks enda kaitseks tõsisemalt välja astuma.²

Kas võru keel on tunnustatud omaette keelena?

Rahvusvahelises plaanis jah, võru keel on tunnustatud omaette keelena. Maailma keeli koondavas Ethnologue’i andmebaasis on võru keel juba ammu märgitud omaette keelena (individual language)³ ja eraldi ISO standardi keelekoodiga „vro“.

Eestis on võru keele tunnustamisega aga nii ja naa. Riigiasutus Võru Instituut on oma asutamise algusest peale käsitlenud võru keelt eraldi läänemeresoome keelena. Võru keelt on alati arendatud kui keelt, mitte nagu eesti keele murret või erikuju. Sama meelt on olnud võrokeste seltsid ja kogud, viimati võrokeste kongress. Ka Eesti meedias ja avalikus elus räägitakse enamasti võru keelest, mitte murdest. Õiguslikult pole aga Eestis võru keelt ikka veel eraldi keelena tunnustatud, kuigi võrokeste organisatsioonid on seda valitsuselt kümneid aastaid korduvalt taotlenud.

Suur erinevus ilmneb võru keele mõtestamisel võrokeste enda ja Eesti riigi vaates. Rahva enesemääratluse kohaselt on võru keel põline piirkonnakeel, ühiskondlikult olemuselt võrreldav selliste Euroopa vähem kasutatud keeltega nagu saami keeled Soomes, friisi keel Hollandis, alamsaksa keel Saksamaal või šoti keel Suurbritannias. Riigi määratluses on aga olemas vaid Võru murre ehk eesti keele piirkondlik erikuju ehk murdekeel, mis on võrreldav eesti keele murretega nagu läänemurre, saarte murre, kirderannikumurre jt.

Kas ja kui ohustatud on võru keel?

Võru keel on kindlasti ohustatud keel. Just nii (definitely endangered) ongi võru keel märgitud Unesco 2009. aastal avaldatud maailma ohustatud keelte atlases.⁴ Ohustatud keelena (threatened) on võru keel märgitud ka Ethnologue’i maailma keelte andmebaasis.

Mis on võru keelega valesti? Võru keele suurim häda on, et see on olnud Eesti keele-, haridus- ja meediapoliitikas juba väga kaua midagi tähtsusetut ehk pisendatud ja marginaliseeritud. Võru keel pole ametlikult keelena tunnustatud, millega seoses on ta haridussüsteemis kõrvaline, meedias kõrvaline, keelemaastikul kõrvaline. Kõige selle tõttu on võru keele maine ühiskonnas ikka veel liiga kehv selleks, et kosuda ja taastuda lastega kõneldava kodukeelena. See aga tähendab jätkuvat ja süvenevat keele­vahetust võru-eesti kakskeelsuselt eesti ükskeelsusele. Kuna laste ja noortega võru keelt ei kõnelda ja nad ei saa seda ka haridussüsteemist, siis ei valda nad võru keelt aktiivselt ega saa seda ka oma lastele edasi anda. Selline keelevahetus viib paratamatult keele väljasuremiseni, kui selle peatamiseks ja ümberpööramiseks ei astuta kiiresti jõulisi ja riiklikult tagatud samme.

Keelel on
+	–
74 000 oskajat	vaid pool neist on kõnelejad
vähe sisserändajaid	palju väljarändajaid
põline rahvas	vaid kümmekond peret räägib lastega
rahvusvaheline tunnustus	riiklikku tunnustust ei ole
oma kirjakeel ja kirjandus	omakeelseid lasteaedu ega koole ei ole
oma instituut ja õppematerjalid	keelt saab pisut õppida vaid 5% lastest
sõnaraamatud ja keeletehnoloogia	ajaleht ilmub vaid kaks korda kuus
suur ja tegus Facebooki rühm	raadios ainult 5 min nädalas, teles 0
suur omakeelne laulupidu	keelemaastikul väga vähe näha
poolehoid ja positiivne kuvand	ei võeta siiski piisavalt tõsiselt
jätkuv arendustöö	ikka veel madal prestiiž

Kuigi võru keel on selgelt ohustatud keel, võib praeguse olukorra juures märgata ka mitmeid positiivseid mõjutajaid. Paljude teiste ohustatud keeltega võrreldes on võru keelel mõnegi asjaga justkui päris hästi. Kõigi nende plusside vastas seisavad aga miinused, mille tõttu on võru keel ikkagi jätkuvalt ohus (vt tabel).

Muidugi on tabelis toodu vaid väike ülevaade tähtsaimast. Võru keele toetuseks ja arenduseks tehakse veel palju muudki ja ka selle vastukaaluks on mitmeid keelt nõrgestavaid tegureid.

Mida on vaja teha?

On selge, et võru keele päästmiseks elava keelena peab tegema senisest palju enam. Mida aga nimelt? Viimasel neljal aastal väljapakutust tõstan esile kolm minu meelest olulisimat asja. Need on Võru instituudi ettepanekud Eesti keelepoliitika uuendamiseks (2019),⁵ I võrokeste kongressi keeleotsus (2023)⁶ ja Eesti keelenõukogu võru ja seto keelt puudutavad soovitused valitsusele (2023)⁷. Neist põhjalikem ja nõudlikem on võrokeste kongressi otsus, kuid kõik kolm räägivad võru keele toetuseks enam-vähem sama. Nende kolme plaani põhiline mõte ja ühisosa on järgmine: 1) võru keelt tuleb kohelda keelena, tunnustada seda (põlise piirkonna)keelena seadustes, registrites jm ning kaasata see jõuliselt Eesti keele-, haridus- ja meediapoliitikasse; 2) võru keelt peab lasteaedades ja koolides õpetama ning piisavas mahus (nt 50% õppetööst) õppekeelena kasutama (selleks peab parandama ka õpetajate ettevalmistust ja looma juurde õppematerjale); 3) võru keel peab iga päev kuulda ja näha olema meedias (raadio, televisioon, trükimeedia) ja avalikus ruumis (sildid, viidad jm).

Kolmas, meediale ja avalikule ruumile keskenduv punkt, on oluline võrokeste enda plaanides, kuid puudub keele­nõukogu ettepanekuis, see-eest rõhutab keelenõukogu Võru instituudi ja Seto instituudi toetamise tähtsust. Instituudi ja keelenõukogu ettepane­kutes tuuakse välja ka vajadus tunnustada ja toetada seto keelt ja teisi lõunaeesti keeli.

Jääb soovida, et võrokeste ja Eesti keelenõukogu ettepanekutest sünnib võrokeste organisatsioonide, omavalitsuste ja Eesti riigi vahel tugev ja tõsine koostöö, mis viib võru keele tunnustamiseni ja hädavajalike keelepäästeplaanide elluviimiseni, andes aluse ja võimaluse võru keele ja teistegi lõunaeesti keelte ellujäämiseks.

1 Võrokeste kongressi koduleht 

2 Sulev Iva, Ohverdada oma keel ja süda. – ERRi portaal 25. I 2023.

3 Võru keel Ethnologue’i maailma keelte andmebaasis 

4 Moseley, Christopher. Atlas of the world’s languages in danger, Unesco, 2010. 

5 Sulev Iva, Kakskeelsus ja keelepoliitika võru-eesti näitel. – Sirp 10. I 2020.

6 Võrokõisi kongressi keelotsus. 

7 Ettepanek: seto ja võro keelt võiks saada märkida registritesse emakeelena. – ERRi portaal 24. V 2023.