Keel
-
Sel suvel räägime läti keeles!
Eestlasel on ikka kombeks teha lühemaid nädalalõpureise lähimate naabrite, soomlaste või lätlaste juurde. On ju huvitav, kuidas elavad teispool piiri üsna sarnased, kuid siiski nii erinevad inimesed. Kui soome keelest…
-
Tuhat lehekülge eesti grammatikat
Milleks veel üks eesti keele grammatika? Tõepoolest, milleks? On ju eesti keele grammatikaid alates Heinrich Stahlist ilmunud omajagu. Siiski on enamik neist olnud normatiivsed ja/või kooligrammatikad. Suuri teaduslikke kirjeldavaid grammatikaid…
-
Iga keelt tuleb õppida nagu emakeelt
Uurimused neuro- ja psühholingvistika vallas kinnitavad, et keeleõppe edu ei sõltu ainult loomulikust andest, vaid eelkõige soodsatest õpitingimustest. Emakeel omandatakse järk-järgult lapseeas: laps kuuleb kogu aeg oma emakeelt ja talle…
-
Miks üldse ja kellele ÕS?
Eesti keelenõukogu koos Eesti Keele Instituudiga 1. märtsil korraldatud keelekorralduse seminaril1 käsitleti teemat eri vaatenurkadest ning anti ülevaade järgmise ÕSi koostamispõhimõtetest. Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale,…
-
Eetrikute keel ja kõne
Eestis on sadakond aastat olnud inimesi, kes räägivad tuhandetele, keda nad ei näe ega kuule. Nad on eetrikud (eetriajakirjanikud; nagu elektrikud, keemikud, eristamaks kirjutavatest ajakirjanikest), kaua aega kuulajaskonna teenistuses. Eesti eetrikutel…
-
Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul
„Kellele kuulub keel?“ küsib Hando Runnel oma 1978. aastal Tapa keelepäeval peetud kuulsas kõnes ja sellest ilmutatud essees. Ja pärast keeletarkade, kirjanduse ja keelt rääkiva rahva kõrvalejätmist pakub vastuseks lihtsa…
-
Eesti keele pesa
Teaduse eesmärk on kirjeldada ja seletada uuritavat ainest, teha järeldusi nähtuste kohta. Kuidas asjad tegelikult on, seda ütleb empiiriline teadus, ja kuidas asjad peaksid loogiliselt olema, seda ütleb teooria. Niiviisi…
-
Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine
Eesti keeleuuendusest tavatsetakse meie meedias ning emakeelepäevadel rohkem kõnelda ennekõike seoses Johannes Aavikuga (1880–1973) ning nulli ja viiega lõppevatel aastatel. 2023. aasta nende hulka ei kuulunud, ometigi tulid nii Johannes…
-
Sõnatsunami
ÕS 2025 koostajad-toimetajad püüavad seniajani aru saada, mis on ÕSi sõna. Loetlenud juhuvalikut sõnu, väidavad nad: „nimelt on need kõik õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) sõnad. Samma ritta sobivad uuemast ajast uduvikerkaar, hobiõpe,…
-
Abiks someturundajale
Kui tahad selles sektoris olla tegija, eelista alati võõr- ja tsitaatsõna omasõnale! Sõnu „nägemus“ ja „visioon“ kasuta kindlasti järjest, näiteks „Meie nägemus ja visioon on“. Kui kirjutad suunamudijatest kui turunduskanalitest,…