Joosti iseloomustab nii laulja kui iseäranis dirigendina kõrge sisemise intelligentsiga lähenemine eri ajastute ja erinevaid stiile viljelevate heliloojate muusikale; samuti äärmiselt pühendunud sisseelamine ning dirigendile nii ülivajalik sisendusjõud, et tema muusikud kuuletuvad instrumendina dirigendi vähimatelegi taotlustele. See oivaline pühendumus  kandub edasi samal muusikalainel ülivaikselt kaasa hingavale publikule. Nii juhtubki, et noorte lauljate pisukene häälekultuuriline ebaühtlus tundub tühine, sest täiusetaotlus johtub siin muust. Kui kümme aastat tagasi võis tudengile tunduda, et kõik Eestimaa koorid on dirigentidega mitmekordselt „kaetud”, jäi üle vaid võimalus teha ise endale koor. See oli õnneliku käega tehtud algus. Risto Joosti ning tema  kammerkoori on saatnud edu: 2000. aasta üleriigilisel sega- ja kammerkooride konkursil „Uus „Tuljak”” I koht ja grand prix, 2001 rahvusvahelisel koorikonkursil „Tallinn” I koht, 2004. aastal üleriigilisel sega- ja kammerkooride konkursil „Uus „Tuljak”” I koht ning VIII Eesti kammerkooride festivalil A-kategooria I koht ja grand prix; 2005. aasta rahvusvahelisel koorikonkursil „Tallinn” võideti grand prix ja kaks teist kohta (renessanss- ja barokkmuusika ning kaasaegse muusika kategooria).

Tänavu 11.-12. septembril Soomes toimunud rahvusvaheliselt kammerkooride konkursilt, kus osales kümme koori kaheksast riigist, toodi koju hinnaline II koht. (Soome Ernesaksa Harald Anderséni nimelist konkurssi korraldab Sibeliuse akadeemia aastast 2003 kolmeaastase intervalliga, lubades võistlema nii asjaarmastajate kui proffide koorid.) Kuidagi märkamatult on kammerkoor  Voces Musicales sulandunud meie muusikaelu argi- ja pidupäevadesse: Corelli barokkorkestriga, ER SOga, Tallinna kammerorkestriga, NYYD Ensemble’iga ja Pärnu LOga on lauldud klassikalisi suurvorme, arvukad on temaatilised sarjad ja festivaliesinemised ning uudisteoste ettekanded, Eesti esindamine rahvusvahelistel festivalidel Prantsusmaal, Iisraelis, Põhjamaadel jpm. Koorist on kujunenud igas mõttes arvestatav kollektiiv, kelleta  ei sünni meil vist enam peaaegu ühtki muusikasündmust. Heliplaat „Pilgrim’s Songs”/ „Palveränduri laulud”, mida kontserdil ka esitleti, on aga koori esimene.

Tabavalt märkis tootjafirma Estonian Recording Production mänedžer Peeter Vähi koori ja dirigenti tänades, et imetlust väärib Risto Joosti julgus laulda heliplaadile Arvo Pärdi tuntud helitööd („Pilgrim’s Songs”, „Magnificat”, „Summa”, „Nunc dimittis”, „Te Deum”), mille on juba klassikaks laulnud  nii professionaalsed koorid välismaal kui meie EFK. Ent tehtud see sai ja heliloojagi näis tundvat rahulolu. Suurima naudingu pakkuski kontserdil Pärdi „Te Deum”, mis annab tooni CD-lgi. Üsna hästi õnnestus ka Toivo Tulevi hõrk uudisteos „Valgus, mu valgus”, mille teksti on helilooja kokku pannud Tagore, Uku Masingu ja Henrik Visnapuu luuleridade põhjal. Teos on nõudlik just hääle kvaliteedi kui heli ilu osas, ja siin on noortel lauljatel tublisti arenguruumi.  Ent noortel peab olema söakust näidata oma taset, muusikalist käekirja ja initsiatiivi. See mõjub väga elutervelt ja paljutõotavalt.