Vilja Kiisler on ajakirjanik, töötanud Postimehes, Äripäevas ja Delfis.

Ma lasen su üle!

Kikitan alati kõrvu, kui mu teismelised lapsed kasutavad sõnu ja väljendeid teisiti, kui minu arusaamist mööda käima peaks. Kui läks suuremaks ülelaskmiseks, sattusin segadusse. Ilmnes, et üle lasta saab nii koolitunde ja muid sündmusi kui ka inimesi.

Minu ajus eksisteeris ühendverb „üle laskma“ seletava sõnaraamatu antud tähendustes: millestki mõne tööriistaga üle käima, tähtaega mööda laskma, millestki üle sõitma ja kedagi üle tee laskma. Selgus aga, et noorem põlvkond kasutab seda ühendverbi eelkõige (vanemlikust vaatepunktist) põhjuseta puudumise või mõnel üritusel osalemata jätmise kohta, aga ka lubaduse täitmata jätmise, altvedamise ja petmise tähenduses, samuti hoolimatu ja solvava käitumise puhul.

Vaevalt üllatab kedagi, et tänapäeva kooliõpilased enam poppi ja pausi ei pane, need väljendid kõlavad minugi kõrvus sama arhailiselt nagu Ina Aasamaa käitumisõpikust meelde jäänud „Hei, säga, kuhu kursid?“ – aru saab, aga mõjub, nagu tahaks vanainimene tiinekatega jutu peale saada. Et tunde üle lastakse, selle õppisin ruttu ära, inimeste ülelaskmisega leppimine käis raskemini, aga kui sain pihta, et selle ühendverbi rektsioon eeldab osastavat või omastavat, s.t käib koos elutu või ka elusa sihitisega, hakkas pilt selginema. Mai Loogi slängisõnastiku internetis kasutajate täiendatavas versioonis on nimetatud tähendused olemas, samamoodi slang.ee veebisaidil. Mõningase üllatusena näitas tuttavate seas läbi viidud küsitlus, et ka 30-40aastased lasevad üle nimelt kirjeldatud tähendustes, vanematele on püsima jäänud seletavas sõnaraamatus defineeritud tähendusmaht.

Mida järeldada? Keel elab ja teiseneb loovas kasutuses, mis on ometigi elujõulisuse märk. Jään huviga ootama, millal ülelaskmise uuemad tähendused seletavasse sõnaraamatusse jõuavad.