Keelele tuleb kasuks

Meie „akadeemikute“ emakeel Rootsi keeles tähistab akademiker ülikoolis õppijat, seal hariduse saanut ja ka teadlast, inglise keeles esineb academic nii omadussõna kui nimisõnana (õppejõud või teadlane kõrgkoolis) ja just selle…

Igor Garšnek, helilooja, klahvpillimängija ja muusikapublitsist Mis on inflatsioon, teame kõik: mida rohkem raha juurde trükitakse, seda väiksem on raha nominaalväärtus. Kui trükimasinast raha ringlusse lasta kontrollimatus tempos, siis juhtub…

Kai Aareleid, kirjanik ja tõlkija Esimene Naine? Kirjandusküljel oli tänavuste Finlandia kirjandusauhinna raamatute seas kõne all ka Johanna Venho romaan Sylvi Kekkosest. Loodan, et see ilus, horisonti avardav raamat jõuab…

Ardo Ran Varres, helilooja ja näitleja, muusikaline ja helikujundaja 1996. aastal tegin sõnateatris elu esimese muusikalise kujunduse. Valisin lavastajaga plaatidelt muusikapalu ja otsisin vajalikke diegeetilisi helisid, nt uksekell, autosignaal jms.…

Väike kerekeelefraasiloetelu Eesti keeles on palju lendsõnu ja rahvalikke ütlemisi, mis on seotud kehaosadega. Ehk peegeldub neis mõneti eesti mõte ja omailm, sest kere ja ihu on ligi nagu higi…

Valetamine on surnud. Kui mingi sõna või mõiste jõuab poliitilisse käibesse, kaotab see pikaks ajaks, kui mitte igaveseks oma senise tähenduse. Seletava sõnaraamatu järgi on valetama endiselt sihilikult valet rääkima…

Vano Allsalu, maalikunstnik ja kunstnike liidu asepresident Ajaloost ja argipäevast teame, et sõnad võivad olla tegudest tähtsamadki. Enamik kirjutistest meie igapäevaelus pole siiski manifestid ega ka seadus- või teadustekstid. Korjame korilastena…

VEIKO MÄRKA,  kirjanik ja kriitik Eesti keele aasta ei tohi koosneda üksnes sõnavahust, vaid peab andma ka tulemusi, mis ulatuksid aastakümnete taha. Meie keelel on oma arendajatega vedanud. Pikka aega…

Mihkel Kunnus, semiootik ja kirjanduskriitik Sõnavara arenemine kipub kiirele kõlbelisele arenemisele jalgu jääma. Ma ei pea silmas kitsamaid ideoloogilisi suundumusi, millele reageeritakse à la „mikroagressioonis süüdistamine olevat üks väheseid asju, mis…

Vahur Afanasjev, Tartu linna­kirjanik Keelt ei tohi kohe teise inimese kurku toppida. Mäng olgu aeglane, rõhuasetus ootusel. Keel pole hambahari ega vispel. Keeleneet näeb lahe välja, aga needikandjate diktsioon on…