Üha rohkem tuleb jutuks, et just praegu on Baltimaad ja kogu Ida-E uroopa muusikaäri tähelepanu keskpunktis. Lääne- ja KeskEuroopa on juba piisava hoolega läbi trambitud, Skandinaavia turg sõidab vana rasva peal ja nendib, et pole enam vanad head ajad … Janu seletamatu uue järele saavad kustutada vaid värsked nimed – soovitavalt muusikud, kel säilinud senikuulmatud veidrad jooned. Eesti keel ja muusikastiilide segamine on sellises skaalas oluline boonus. Klassikalisel valdkonnal on juba oma isikupärase stiili arendanud nimed, keda mujal maailmas teatakse: Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Veljo Tormis jmt. Need nimed avavad uksi ka noorematele tegijatele ja tutvustavad Eestit igati positiivses valguses, kuid popmuusikal on suhtevõrgustike loomisel siiski käia pikem tee. Revali leelonädal, nagu Ants Johanson suurfestivali ühel paneeldiskussioonil hellitavalt kutsus, on tegelikult suuresti kohaliku muusikarahva kohtumispaik ja see rahvas on nõnda kirju, et päevast päeva eriti kokku ei puutu.
Tõsi, pärast esimest TMWd algatatud Eesti Muusika Arenduskeskus on selles osas suur samm. Kuid praegu ei ole ime, et see rahvas pole viimastel aastatel suutnud märkimisväärset koostööd teha, et korraldada näiteks e-riigile vääriliselt muusika müüki Internetis. Protsess on väidetavalt olnud äärmiselt valuline, sest eestlastest umbusklikumaid inimesi näib olevat raske leida nii muusikute kui ka mänedžeride eneste seas. Kui esimese TMW seminarid olid üsna selgelt valitud muusikapromootoritele, mänedžeridele ja kõikvõimalikele muusikaäri niiditõmbajatele, siis sel aastal püüti teemad suunata just esinejatele, et aidata neil selles maailmas orienteeruda. Arutleti näiteks, kuidas karjääri arendada ja tähelepanu võita, milline roll on mänedžeril, kui valmis peab bänd olema rahvusvahelise karjääri alustamiseks jne. Teine küsimus on, kuivõrd avatud on muusikud teadmisi vastu võtma või kuulamagi. Muusikaäri või turundusega seotud teemasid nähakse tihtipeale kui enesemüümist, milleni laskuda ei kõlba – milleta aga tänases infokeskkonnas tõsiseltvõetavat rahvusvahelist karjääri teha ei saagi. Kuna diskussioonides panustati suuresti muusikute praktilistele küsimustele, võisid seminarid valdkonna spetsialistidele eelmise aastaga võrreldes ju vähem pakkuda, kuid leidub teemasid, mis peaksid iga muusikahuvilist köitma, näiteks kultuuri ja loomemajanduse rahastamismeetmed, samuti muusikaeksport. Muusikaekspordi ja riikliku panuse üle sellesse peab TMW-l mõistagi veel kaua filosoofilisi arutlusi pidama – eks ole festivali üks väljund ju ka kohaliku ametnikkonna silmaringi laiendamine.
Läheb aastaid, kuni saame hakata rääkima Eesti Muusikaekspordi praktikas toimivatest võitudest – see on jälle küsimus elementaarsest stardikapitalist, aga ka suunast, kuhu ja millise muusikaga edasi pürgida. Eelmise TMWga võrreldes on muusikaekspordis siiski toimunud märkimisväärseid muutusi – on märgata tegevust vähemalt klassika suunal (Mihkel Poll kui suurejooneline pilootprojekt). Järgmisel aastal oleks meeldiv avastada, et tõepoolest on arvestatud välisdelegaatidest muusikaspetsialistide TMW-l esile kerkinud nõuannetega. Nimelt on nad juba mitu aastat kõige suuremat potentsiaali näinud mitme žanri vahel balansseerivate bändide-artistide puhul, kes ei paigutu oma tegevusega väga selgelt klassika, jazzi või poproki kasti (need on stiilid, millega praegu Eesti Muusikaekspordi kontor on nõuks võtnud alustada). Asjaga kursis muusikainimesed teavad, et töö muusikavaldkonna arengu nimel, samamoodi muusikaekspordi vallas käib tihtipeale kulisside taga. Infot kvaliteetse muusika kohta jagatakse suust suhu ja samamoodi jõuab eesti muusika ka välisturgudele. Meeletult paljud väikesed tegijaid on aastaid töötanud muusika enese nimel, lootmata suuremat tagasisidet või läbimurret. Kuid Eesti riigis loeb vaid mastaap ja tänu TMW laiahaardelisusele võib kunagi ka riigile kohale jõuda, milline võib olla väikese muusikaeksporti panustatud investeeringu tulemus. Ja nagu seminarilgi rõhutati: ees käib ikka süsteemne töö ja rahastus, sellele järgnevad edulood. Mitte vastupidi, nagu poliitikute ja ametnike leerist aina kostab.
