humanitaarteadused

Identiteet ei koosne aga ainult sellest, mida me endale hangime. See sõltub ka sellest, millest me loobume, osutab Jamie L. Mullaney loobujate kohta tehtud uurimus1. Nii mittesuitsetaja, taimetoitlane kui karsklane defineerivad oma identiteeti teatud määral abstinentsi kaudu. Tõtt-ütelda ei olegi keegi ainult tarbija, me oleme kõik ka loobujad. Tohutute valikute maailmas on paratamatu, et loobume ühest ihaldusväärsest produktist, et valida teine. Iga päev tuleb ette väikesi loobumisakte ka viisakuse pärast, näiteks ei söö me kõrvallauas istuja taldrikult, kui ise veel tahaks, aga raha maksta ei täi. Loobumine ei ole sugugi alati eneseületamine ja me ei võta seda kui suurt ohverdust: see on loomulik osa meie igapäevast.

Kuid loobumisest võib saada ka identiteedi keskne osa, olgu siis loobuja enese või kaaskodanike silmis, kelle arvates on tema valikud üllatavad. Põhimõttelisel abstinentsil ehk loobumisel millestki, mida teised kaasaegsed peavad väärtuslikuks, ei ole aga tarbimisühiskonnas kuigi suurt kandepinda. Telekast, mobiiltelefonist või mõnest muust paljude elus keskseks saanud vidinast äraütlemist võetakse veidravõitu enesesalgamisena – justkui peituks igas millelegi järjekindlalt ei ütlejas maani habeme ja krussis küüntega sambapühak.

Ometi ei ole põhimõtteliste loobujate loobumine ei fanaatilisem ega vähem ratsionaalne kui kõigi teiste igapäevaloobumised. Vastupidi, ka nemad loobuvad ühtedest asjadest teiste nimel ja see teeb loobumise kergeks. Ent kui omajate igapäevased loobumisaktid seisnevad valikus isiklike hüvede vahel, siis loobujad paneb liikuma pigem üldine hüve – isegi kui nad ka ise sellest valikust kindlameelse inimese identiteedi näol kasu lõikavad.

See, mida inimene ei tee ega oma, on varjatum identiteedi osa kui see, mida ta teeb või omab. Kui mitteomamise põhjuste põhimõttelisus pole eksponeeritud, saavad omajad seda põlastada kui saamatust ja luuserlust. Mida ülekaalukam on omajate mass, seda häälekamalt saavad nad kuulutada oma hea elu versiooni. Eestis on üks omajate grupp eriti tüütult domineerivaks muutunud – autoomanikud. Nagu Andrus Kivirähk Päevalehes osutab, uputavad Tallinna ega taha kuidagi tunnistada, et viga oleks nendes või jaburas auto omandamist tingivas elukorralduses. Selle asemel et protestida vajaduse vastu omandada auto, panevad nad oma identiteedi sellest sõltuvusse. Omajate dominantkultuuri reaalsusekuvand peegeldub autoklaasi siseküljelt ja võimaldab ühistranspordis istujate nägudel näha kadeduse rohekat varjundit oma edukana paistva palge taustal. Autoomanike tõeluskujutluse absurdsust demonstreeris kokkupuutes mitteomajatega üks Vabaduse parklas protestijaid sõimanu, kuulutades, et kõik ei saa bussiga sõita, mõni peab tööd ka tegema. Isikliku autoga ummikusistumisest saab töö, ühistranspordiga töölkäijatest seanahavedajad, kes teevad lõbusõitu.

Praegu on omajate, eriti autoomanike võim nõnda suur, et omamisest on saanud väärikuse mõõdupuu. Omand on justkui õigustus, miks seda peaks kogu aeg ja maksimumini kasutada saama: autot tuleb istmiku all tunda päevast päeva, omanikustaatus õigustab ka avalikust ruumist suure lahmaka hõivamist parkimiskoha näol ja linn peab selleks garantii andma.

Et jõuvahekorda veidigi muuta, tuleb loobujatel oma loobumist mitmel moel avalikult deklareerida, neist peavad saama ristisõdalased. Omajate valdavale keelele – “Sest olen seda väärt!” – tuleb vastu panna loobujate märksa hoolivam ja vastutustundlikum seisukoht: “Kõik muu on rohkem väärt kui see, mida saab omandada.” Loobumise vabastavat mõju tunnevad paljud, kes on tarbimiskarussellilt maha astunud. Ratastega treppisõitmises paljastub naeruväärne liikumisvõimetus ja igasesoonses tehnoloogiauuendamises sõltuvus turumanipulatsioonidest. Identiteet aga, selgub, ei sõltugi omandamisvõimest ning säilib ja areneb kummalisel kombel ka siis, kui inimene liigub omal jalal.

 

 

1 Mullaney, Jamie L. Everyone is not doing it: Abstinence and personal identity. University of Chicago Press, Chicago 2005.

Aivo Lõhmus, Linnar Priimägi, Vaino Vahing

 ja  Madis Kõiv 1987. aastal Tartus Kirjanike Majas. 

 

Tere jälle, sõber Aivo, varsti kohtume uuesti, kuigi kohtumine ei ole seks puhuks see päris õige sõna, või on koguni vale täiesti, sest kohtumise all tema tavatähenduses mõistetakse ju asjade või inimeste kokkupuudet (elusolendite puhul kas silmsidemes või hääleulatuses) teatavas kindlas kohas – näiteks: Maa kohtumine hiigelkomeediga kusagil kosmoses; ja ehkki koht ise jääb siingi mõnevõrra küsitavaks määrajaks, on igapäevases kõnepruugis siiski selge, mida selle väljendiga ütelda tahetakse.

Kuid kuidas kohtuvad olematuses kaks olematut? Ja enamgi veel: mis on isegi üks ja ainus olematu? Kui ta on olematu, siis “ta on” nõuab samuti omaette seletust. Kuid meie olematus – sinu ja minu lubab siiski mõnesuguseid määranguid. Sina oled üks olematu ja mina olen (tuleviku vorm!) teine, sest kunagi me olime olevad – lihast ja luust, kõndisime ja vaatasime ja rääkisime (tülitsesime) ja kanname selle kunagise olemise olematusesse üle – teisele poole piiri: “nüüd see olev on juba olematu, st teda ei ole enam”. Kuid ma ei hakka seda asja analüütilise filosoofia vaimus arutama, jäägu nad selleks, kuidas me neid intuitiivselt võtame, ja nii võetuna kohtumegi varsti olematuses.

Hoopis teine lugu on sõnaga sõber. Kas me ikka olime sõbrad või polnud hoopiski, või pigem midagi sellele vastukäivat? Sest me ju tülitsesime, ja rängalt (ehkki tegime koos “Põuda ja vihma” ja sina olid ainuke, kellega ma seda seltsis teha võisin). Aga ka tülid kuuluvad sõpruse juurde ja mina võtsin neid ikka sõprade tülina, kuigi vihastasin aeg-ajalt, nagu üteldakse, “ennast lausa seaks”. Sõprade tüli on sõpruse proovikivi – ütleme nii. Võis lausa karvupidi kokku minna, aga veriseid karvu sellest siiski pihku ei jäänud, midagi ülepääsmatut hingepõhja ei sadestunud.

Kuid hüva, tülid pole siiski sõpruse alus, kaugel sellest; midagi muud on, mis tülid tasandab ja unustusse vajutab. See “midagi” pole tingimata sõnastatav (kuid Aivo puhul osaliselt vähemalt siiski): Tundsin tema juures midagi igivana ja igiomast, kindlasti tuleb see ta päritolust Aarna veskilt ja teest sinna, mida mööda peab Pekrilt ja Viirapäält sõitma, et veskile jõuda või Karilatsi heinale üle veskipaisu Tartu postiteele ja sealt edasi Alamustile, kus tee keerab metsade vahel vasakule. Tännasilma küla meestel olid paljudel heinamaad Karilatsi jõe ääres. Sinna me sõitsime veskist mööda, vikatid ja rehad ja toidumoon vankris, ja tulime heinakoormatega tagasi. Tavaliselt saabus Alli ülejärgmise päeva hommikul teise vankriga kohale, siis kui hein oli juba tehtud ja veidi kuivatatud. Tagasitee läks sama rada mööda, ikka Aarna veski kohal Põlva maanteelt paremale üles kõrgele kaldapealsele ja säält üle oru Kiuma poole keeravale roobasteele. Kõik see, lisaks kalalkäimised – läbi ja lõhki tuntud tee, see kaldapäälne aga paistis iga kord täiesti uus, eriti koht, kust kõrgete pedajate juures keeras rada alla veskile ja oli teekonna kõrgpunkt igas mõttes. Meelde tuleb midagi tähtsat ja olulist, mis sellel teejupil kätte näidatakse, lubadus, mis kunagi täituma peaks, kuid mille sisu jääb alati tabamata, tähendus ise kui selline on ainus, mis sest tõotusest välja lugeda saab. Nii oli, vähemalt tookord.

Ja säält veskilt on Aivo ta enda sõnade järgi pärit, vähemalt ta suguselts, sest midagi lähemat oma vahekorrast veskiga ta rääkida ei taha, ei räägigi muud kui ainult: “Aarna veskist on mõned lurjused pärit.” Kes need lurjused on ja kuidas tema, Aivo, nendega suguluses seisab, jäi mulle saladuseks lõpuni. Aga teada on ka, ja meil Pekril, Viirapääl ja Tartuski, et kuidagi on Aarna veskiga seotud kuulus metsavend Palosaare Rein, Miku ja Antsu kooliveli, Andrese ja Malle klassikaaslane Kiuma algkoolist. Ja kuna Andrese klassiveli, siis teab Emmagi temast ühte-teist ja räägib sellest mulle, ehk enamatki veel kui koolikaaslased ise – Andres ja Mall, Mikk ja Ants. Teab muidugi ka Alli, aga tema niisugustest asjadest ei räägi.

Emma jutu järgi, ja seda kinnitavad koolikaaslasedki, oli Palovere Rein metsa läinud kohe pärast märtsiküüditamist koos Aarna Antsuga, kuigi kummalgi polnud selleks mingit ähvardavat põhjust. Aarna Ants, kelle vanemad ära viidi ja kes Tallinnast koju tulles leidnud kodu tühja, ütelnud, et läheb metsa ja maksab omade äraviijatele kätte.

Emma oli kõige selle peale väga vihane ja rääkis: “Aarna veski unoq, roisoq, veiva poiskõsõ uma mano mõtsa. Es ole täl inämb määnestki hirmo Siberihe mineki peräst, ku kodo oless jäänü. Ol´l tark ja hää poiss (Malle jutu järgi olnud hoopis kange tülitsema ja “heast poisist” ei teadnud tema midagi) ja nää, mis teiväq.” Aga polnud Palovere Rein sugugi nii väga poiskõnõ, 49. aastal pidi ta minu arusaamise järgi olema juba umbes 17aastane ja oleks kroonus arvele võetud. Aga kuidas see Reinu metsaminek päriselt sündis ja mis ajendid siin veel mängus võisid olla, seda ma ei teagi. Ja üldse võib mu senises jutus üks või teine asi viltu olla, kuid pole oluline see, vaid et Aarna Antsu kaudu esindas Aivo mulle Reinu, seda legendaarset sissi, tõelist revolvrikangelast, kellest palju räägiti ja kellest nüüd siin-sääl kirjutatakse. Kes Palojärve haarangus tulevahetuses surma sai ja pääses niimoodi Aarna Antsu hirmsast lõpust, kes juba enne NKVD kätte sattus ja Põlvas sodiks peksti ning sellisena Tallinna edasi saadeti, kuhu ta kadus – nii Toomas, aga temagi teadis seda muidugi samuti peamiselt kuulduste kaudu. Kui palju Aarna Ants oma vanemate küüditajaid vagaseks teha jõudis ja kas üldse kedagi, seda ma ei tea ja võib-olla ei tea seda keegi, aga Palovere Reinul oli küll omajagu “skalpe vööle riputada”.

Kuid jutt kaldub teemast kõrvale ja oluline on siin ainult see, et tundsin Aivot “omana”, peale kõige muu peegeldusena kangelasest, kes metsa läks ja sääl langes. Seda kangelast esindas mulle sõber Aivo küll ebateadlikult, kuid kui Aivole mõtlesin, siis sain aru, et too ebamäärase päritoluga tunne viib mind nähtamatute niitidega Palovere Reinu juurde tagasi. Võib-olla on kõik see ainult mu ettekujutuse vili ja pole Aivol Palovere Reinuga kaudseltki vähimatki sidet, aga millel veel kui ettekujutusel on sõpruse ja omamehe tunde kujunemisel olulisem osa mängida. Ja kui ettekujutusel on päälegi omad kindlad geograafilised ja ajalised alused – Blut und Boden, ikka tema, hurjutatagu seda kuipalju tahes. Ja kui sääl oli osaline veel ta lihane isa, omaaegse Kiuma meeste rehepeksumasina Lanzi masinist. Küllap olen tema paigale säetud ja tööle pandud katla ja rihma kaudu seotud, undama ja logisema pandud Lanzi juures reht peksnud. Kõigis Naadimõtsa taludes, alates Orfi Elli ussaiast kuni Emma lauda ja rehealuse vahele, kus oli selle kandi viimane peatus, sest vana Mosona, viimane põllumees enne suurt kuusemetsa, tõi oma paarilt vakamaalt koormakese vilja ikka Emma juurde peksta, sest nii tühise töö pärast suur kaadervärk sinna ometi manööverdama ei läinud. Olime Aivo isaga niisiis ühe ja sama töö pääl õige mitu aastat neil viimastel kuldsetel talusügistel, ehkki me teineteist peaaegu ei tundnud.

Niisugune vere ja maa kujundatud sõprus see meil Aivoga oli – on tagantjärele ikka veel, kui sellele mõtlen. Ja miski ei muuda seda, isegi need rängad tülid ja rasked sõnavahetused. mis meie vahele siginesid. Siis kui Aivo oma reinpalosaare sõjakuses läks kallale Priimäele ja hiljem Kivisildnikule ja kellele veel. Aga kõige rusuvam oli muidugi tüli Priimäe teatritegemise üle, sest ka teda võtsin oma sõbrana (ehkki hoopis teistel alustel) ja pühendasin talle oma “külma teatri” mõtte. Aga tülil Priimäega on omad erilised tagamaad, mille eelloost ma tean ainult niipalju, et kunagi varem, ammu juba, pani Aivo Õpetajate tänava majja välja oma f
otonäituse ja leidis hääd vastuvõttu. Isegi Priimägi kiitis, ikka oma tavalisel meelevaldselt (Priimäe otsused sündisid enamasti ootamatu uie mõjul, millele ta hiljem ratsionaalse seletuse juurde konstrueeris) arrogantsel moel. “Kes oleks võinud arvata, et keskpärane luuletaja on nii hea fotograaf.” Seda “keskpärast luuletajat” Aivo muidugi andestada ei suutnud ega tahtnud. Kuid Priimäe õigustuseks või vabanduseks, kuidas soovite, võib ütelda, et Aivo tookordne puumaamehe luule oli temale sama kauge ja võõras kuivõrd lähedane ja omane oli ta minule.

Kuid tüli tüliks, jäägu see, aga kui sind nägin tulemas – uljal sammul, kandekott õlal, mütsinokats viltu pääs, täitis hinge, vaimu, isegi vist keha sõbranägemise kodune tunne ja täiesti sõltumatult, mis parajasti juhtunud oli, või mis nüüdsama pidi sündima hakkama.

Pole sind ammu enam kohanud, aga nagu alustuseks ütlesin, peagi kohtume ja tore on. Seniks loen su viimast kogu “Hüüdja hääle murre”, külimitutäit süngeid, kuid siiski õilistavaid mõtteid ja eelaimdusi. Sel puhul ei saa keegi, Priimägigi mitte, rääkida keskpärasest luuletajast, võib ainult imestada, kuidas nii jõuline poeet võib olla ka nõnda hää kunstnik.

Ning pole võimatu, et su isa, “kalliste kätega aednik”, kes “sigitas” su “metsale mõeldes”, on s ä ä l  oma igiliikuja valmis saanud ja selle tööle pannud, riistapuu, mida ta oma elu lõpul Tille veski möldrina kuni viimase tunnini meisterdas.

Ka see on tore.

 

 

alt=”” hspace=0 src=”images/stories/090606/2.jpg” align=baseline border=0>

Vahepealsetel aastatel jõudsime pronkssõduri juures lilledepaneku ja viinavõtmistega ära harjuda. Siis aga märkasime, et järjest rohkem osaleb neil üritustel noori. Eestlasi haaras ärevus: mida need noored siis õigupoolest mõtlevad? On nad ikka lojaalsed Eesti Vabariigile?

Esimesed reaktsioonid olid täiesti nõukogulikud: maha võtta, ära keelata! Taibukamad siiski märkasid, et tegemist on millegi märgiga. Kuju võib ju maha võtta, ent asukoht võib endiselt jääda palverännakute kohaks. Ning kui ka plats Kartaago kombel hävitada, ei kao probleem. Probleem pole mitte kujus, vaid inimeste meeles.

Anželika Lensment võrdleb oma koostamisel doktoritöös eestlasi, eestivenelasi ja “riigivenelasi”. Ootuspäraselt on eestivenelaste identiteet rahvusrühmana palju ebamäärasem kui eestlastel või Venemaa venelastel. See, et ennast seostatakse vene kultuuriga, ei muuda asja. Lõpuks kujuneb eestivenelastel aga oma identiteet välja, kahtlust pole. SaarPolli suhteliselt värske uuringu alusel tunneb end eestivenelasena ca 2/3 siinsetest venelastest. Selgelt üle 80% siinsetest venelastest möönab erinemist Venemaa venelastest. Pronksmehe probleem võib oluliselt kiirendada kohalike venelaste identiteedileidmist. Kogu episood pole veel lõppenud, kuid Eesti ajaloost tulevad pähe võrdlused esimese üldlaulupeo ja fosforiidisõjaga. Mõne aasta eest üritas Sergei Ivanov luua baltivenelaste liikumist, silme ees baltisakslased.

Meie miljonimängu tähtsaim küsimus on: milliseks kujuneb eestivenelaste identiteet? Uuringute järgi otsustades pole assimileerimine realistlik. Ühe arengustsenaariumi alusel saaks meie venelaste loosungiks “keiser, usk ja isamaa”. Sel juhul istuks Eestis viies kolonn, kes soodsa juhuse tulles lööks Eesti riigile noa selga ja aitaks taastada Vene impeeriumi. Teine, palju meeldivam võimalus oleks euroopalike väärtuste alusel kujunev identiteet, mis sisaldaks nii demokraatiast lugupidamist kui ka inimese põhiõiguste kaitset. Paraku torkavad venelaste hulgas tagurlased palju rohkem silma kui demokraadid.

Eesti kontekstis ei saa mööda ka 1940. ja 1944. aasta sündmuste tõlgendamisest. Kui eestlased usuvad, et oli okupatsioon, ja venelased räägivad vabastamisest, ei saa me rahulikult ühte riiki ära mahtuda. Venekeelseid lehti lugedes näeme, et ridade vahele kirjutamise oskus pole kuhugi kadunud. Toimetajad ja reporterid näitavad ekvilibristika imetegusid, et mitte vastuollu minna riigijuhtide seisukohtadega, ent pakkuda samas ka lugejatele meeldivat seletust. Pärast Londoni terroriakte kohtus Tony Blair kohalike moslemite juhtidega. Islamiusuliste liidrid võtsid seal selge seisukoha terroriaktide hukkamõistuks, neil polnud võimalik rääkida ümmargust juttu stiilis “ühest küljest nii ja teisest küljest naa”. Selline tegutsemisviis võiks olla ka meie riigijuhtidele eeskujuks. Kohalike venelaste juhid peaksid avaldama selgesõnaliselt oma seisukoha, kas Eesti astus 1940. aastal vabatahtlikult N Liitu või oli tegemist okupatsiooniga. Natsismi oskame kõik hukka mõista, aga see pole meie siseriiklikuks õhuvärskendamiseks piisav. Ning kui Eesti riigi ja ka eestlaskonna juhtidel pole selleks kas või valimistele mõeldes julgust, ehk saab siis ajakirjandus selle sõnnikurookimisega hakkama.

Küsitlustes torkab silma veel üks huvitav asjaolu: väga paljud peavad valitsuse suhtumist mitte-eestlastesse halvaks. Samas ei paista sellisele arvamusele kuskilt selget seletust. Ent fakt jääb faktiks: kui inimesed tunnevad end halvasti, siis tunnevadki nad end halvasti. Küllap on kõik integratsioonipoliitika tööriistad head ja õiged, aga seal puudub see miski, mille on ära tabanud Edgar Savisaar. Lõpuks annan ka Juhan Paadamile ühe nõu: pärast seda, kui meid Eurovisioonil on esindanud nii neeger kui rootslased, ehk pakuks mõnele kohalikule venelasele ka võimaluse, vähemalt eelvoorus?

 

 

Ahto Abner  Noorte Jazzlauljate konkursi saateansambli trummimängija stipendium  5000

Siim Aimla  Kirikukontsertide sarja “Mu süda, ärka üles” läbiviimine  10 000

Siim Aimla  Noorte jazzlauljate konkursi saateansambli saksofonimängija stipendium stipendium  5000

Silver Ainomäe  Tšelloõpingud Londoni Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis  12 000

Tauno Aints  Ansambli Metsatöll ja RAMi kontserdikava “Raua needmine” seadete,

  noodigraafika ja demode teostaja stipendium  18 000

Anne Alt  Õpingud Gdanski Stanislaw Moniuszko nim Muusikaakadeemia klassikalise laulu  

  eriala magistrantuuris  12 000

Janel Altroff  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   3100

Ingrid Annikov  Juubelitoetus  3000

Kristiina Are  Osalemine kursustel “Smarano International Organ, Clavichord and

  Improvisation Academy 2006” Itaalias  3870

Volker Banfield  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Britta Bauman  Kaasaegse muusika magistriõppe lõpetamine Leipzigi Muusikakõrgkoolis  8000

Rita Dams  Barokkmuusika meistrikursuste õppejõu stipendium  10 000

Andrzej Dutkiewicz  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Jürmo Eespere  Noorte popjazzi festivali “Sütevaka Jazz 2006” peaesineja Kaire Vilgatsi ja

  Jürmo Eespere kvarteti stipendium  10 000

Kaspar Eisel Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   1240

Rait Erikson  J. Haydni ooperi “Üksik saar” orkestri lisajõu stipendium  4000

Rait Erikson  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   2440

Heli Ernits  Sõit Valenciasse Jeunesses Musicales World Orchestras osalemiseks  5000

Alexander Fischer  Üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse välisõppejõu stipendium  10 000

Liina Fjuk  Raamatu “Nyyd-muusika” autorihonorar  2000

Michael Gaisler  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Meelis Hainsoo  Esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Kristjan Hallik  Esinemine Tobiase Keelpillikvarteti kontsertidel  4000

Karin Hallingu  Alexanderi tehnika õpetajakoolitus Essexi Alexanderi Tehnika Koolis Inglismaal  12 000

Eneli Hiiemaa  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil  1000

Andre Hinn  Klaveri magistriõpingud Kölni Muusikakõrgkoolis  10 000

Aavo Hinno  Juubelitoetus  3000

Timo Hirvonen  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Marta Hrafnsdóttir  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Kadri Hunt  Bowdoini noorte interpreetide suvekursuste osavõtumaks  8775

Kadri Hunt  esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Kadri Hunt  Eesti klassikuteks saanud heliloojate meeskooriloomingu kontserdid  4000

Aleksander

Hännikäinen  J. Haydni ooperi “Üksik saar” orkestri lisajõu stipendium  4000

Aleksander

Hännikäinen  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   2440

Vitali Imereli  Üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse välisõppejõu stipendium  10 000

Kersti Inno  Raamatu “Koorijuhiks sündinud” käsikirja autorsus  15 000

Cätlin Jaago  Ansambli Vägilased CD “Ema õpetus” väljaandmine  15 000

Eugenia Jaaksoo  Juubelitoetus  3000

Are Jaama  Promenaadikontserdi esineja stipendium  3750

Tanel Joamets  Kontserdi “Kammermuusika pärle” korraldamine Pärnus ja Viljandis  8000

Tarmo Johannes  Pärnu nüüdismuusika päevade tarbeks itaalia helilooja Fausto Romitelli

  kohta ettekande ettevalmistamiseks Stuttgarti sõitmine  5000

Risto Joost  René Eespere CD “Epigrammid” tootmiseks salvestusõiguste omandamine   5000

Teet Järvi  XII üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse õppejõu stipendium  5400

Andres Kaljuste  Osalemine Taanis Langvadi kammermuusika festivalil Kirsten Kjersi muuseumis  2300

Tõnu Kaljuste  V. Tormise “Eesti naiste laulude” muusikalise juhi stipendium  13 000

Tõnu Kaljuste  Eestikeelse keskhariduse 100 aastapäeva tähistava kontserdi dirigendi stipendium  15 000

Erik Kaltoft  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Aleksandra Kamenskaja  Stockholmi “Lilla Akadeemia” kursuste osavõtumaksu ja sõidukulude tasumine  2300

Ene Kangron  Osalemine Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni konverentsil Würzburgis

  (lennu- ja rongipiletid)  4774

Pille Kangur  Leo Normeti raamatu “Sibeliuse sümfooniad” arvutigraafika tegemine  15 000

Tõnis Kaumann  Esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Wolf Kerschek  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Tiit Kiik  XV – XVII sajandi Euroopa orelimuusikaga CD väljaandmine  9000

Vaike Kiik-Salupere  Festivali “Helisevad Saaremaa orelid 2006” esinejate tasustamine  9000

Tiit Kikas  Promenaadikontserdi esinejate stipendium  3250

Taniel Kirikal  Esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Anu Kivilo  Osalemine STP&A ja ICCPR konverentsil Viinis  10 000

Raimo Kivistik  Vanamuusikaansambli Tallinn Baroque kontsertide korraldamine maakondades  16 000

Mihkel Kleis  Ansambli Luarvik Luarvik uue plaadimaterjali salvestamine ja CDde tootmine  10 000

Eve Komp  Ansambli Pia Fraus kontserdireis Peterburi-Helsingi-Oslo-London  20 000

Kalle Koppel  J. Haydini ooperi “Üksik saar” orkestri lisajõu stipendium  4000

Kalle Koppel  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   2440

Jekaterina Korotkova  Osalemine rahvusvahelistel meistrikursustel “Holland Music Session”  3600

Kristiina Kostrõkina  Osalemine Holland Music Sessioni suvekursustel Bergenis  3600

Ülo Krigul  Autorikontserdi korraldamine Austrias Oberwangis  10 000

Krzysztof Zawadzki  Kontserdid ja töötoad IV noorte improvisatsiooni festivalil “Visioon”  40 000

Kalev Kuljus  J. Haydini ooperi “Üksik saar” orkestri lisajõu stipendium  4000

Oliver Kuusik  Napoli laulude kontsertide esineja stipendium  6000

Priit Kuusk  Lääne-Viru kammermuusikafestivali “Pandivere muusad” suvekontsertide korraldamine  15 000

Leelo Kõlar  XII Virumaa klaveri suvekooli pedagoogi stipendium  2500

Heini Laankoski  Kontserdi “Noored talendid” solisti stipendium  9000

KristeL Laas  Akordioniõpilaste suvelaagri õpetaja stipendium  500

Sten Lassmann  Sarja “Klaveriklassika Kumus” klaverikontsertide esineja stipendium  4620

Urmas Lattikas  Eesti teatri sünnipäevakontserdi orkestriseadete tegemine  10 000

Urmas Lattikas  Etenduse “Kuningal on külm” avamängu, 7 pala ja lõpumängu arranžeeringud  7000

Priit Lehto  Muhu kontserdi “Hääl ihkab ikkest lahti” esinejate honorar   8000

Arvo Leibur  XII üleriigilise keelpillimängijate suvekur
suse õppejõu stipendium  6000

Andres Leivategija  XII üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse õppejõu stipendium  6900

Jaan J. Leppik  Esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Marika Lever  Stipendium “Klaveriklassika Kumus” klaverikontsertide produtsendile  6000

Tatjana Liberova  Stipendium üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse välisõppejõule  10 000

Iren Lill  Kontserdisarja “Kammerpartnerlus” kahe kontserdi esineja stipendium  2000

Pille Lill  Kontsertsarja “Viisid oreliviledeks” kontserdi solisti stipendium  6000

Kirill Lissijenko  Rahvusvahelise pianistide konkursi “Musika bes granits” osavõtumaks  1260

Gerhard Lock  Raamatu “Nyyd-muusika” autorihonorar  2000

Helen Lokuta  Kontsertide “Õhtud Arvo Pärdiga Naissaarel” solisti stipendium  14 000

Kaija Lukas  Viiuliõpingud Londoni Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis  12 000

Mati Lukk  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   1500

Kaire Maimets-Volt  Osalemine ettekandega konverentsil (Ninth International

  Congress on Musical Signification)  5000

Jànis Maleckis  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Malle Maltis  P. Tšaikovski “Lastealbumi” 24 klaveripala seadete tegemine kammerorkestrile  15 000

Malle Maltis  Leo Normeti raamatu “Sibeliuse sümfooniad” arvutigraafika tegemine  15 000

Elo Masing  Osalemine Kaggeholmis kammermuusika meistrikursustel Rootsis  3400

Mihkel Mattisen  Klaveriduo Age Juurikas – Mihkel Mattisen osalemine klaverikonkursil San Marinos  14 000

Petri Tapio Mattson  Kontserdisarja “Eesti mõisad 2006” muusiku stipendium  5000

Gina Mc Quiness  Kontserdi “Noored talendid” solisti stipendium  9000

Sandra Meinok  Osalemine Stockholmi Väikese Akadeemia meistrikursustel  2300

Madis Metsamart  Stipendium J. Haydni ooperi “Üksik saar” orkestri lisajõule  4000

Saale Metsar  Osalemine Bach-Archivi klavessiinikonkursil Leipzigis  10 000

Immo Mihkelson  Raamatu “Nyyd-muusika” autorihonorar  2000

Angelika Mikk  Osalemine Ilena Cotrubase meistriklassis Taani (lennupiletid)  3000

Raul Mikson  Esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Anders Mogensen  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Niina Murdvee  EMBLi artiklite autoristipendium  3000

Sirje Mõttus  Akordioniõpilaste suvelaagri õpetaja stipendium  1500

Vello Mäeots  “Eesti muusika bibliograafilise leksikoni” RAMi ajaloo ja endiste lauljate

  andmete süstematiseerija stipendium  3000

Mihkel Mälgand  Noorte jazzlauljate konkursi saateansambli kontrabassimängija stipendium  5000

Maano Männi  Esinemine Tobiase Keelpillikvarteti kontsertidel  4000

Maria Mölder  Raamatu “Nyyd-muusika” autorihonorar  2000

Ene Nael  Osalemine suvekursustel “Smarano International Organ, Clavichord and

  Improvisation Academy 2006” Itaalias  4500

Hando Nahkur  Klaveriõpingud Bostonis New Englandi Konservatooriumis  15 000

Hando Nahkur  “Klaveriklassika Kumus” klaverikontsertide esineja stipendium  4620

Hanna-Liis Nahkur  Osalemine The International Holland Music Academy suvekursustel  3600

Hanna-Liis Nahkur  Pärnu Raekoja kontserdi esinejastipendium  1500

Toomas Nestor  Esinemine Tobiase Keelpillikvarteti kontsertidel  4000

Ave Nieler  Pärnu Raekoja kontserdi esinejastipendium  2500

Helen Niiholm  Akordioniõpilaste suvelaagri õpetajastipendium  1500

Iris Oja  Eesti klassikuteks saanud heliloojate meeskooriloomingu kontserdid  7000

Krzysztof Olczak  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Kaupo Olt  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   2600

Lembit Orgse  XII Virumaa klaveri suvekooli pedagoogi stipendium  2500

Ivi Ots  Osalemine Holland Music Sessionil (lennupiletid Tallinn-Amsterdam-Tallinn)  3600

Mai Ots  Osalemine W. Blankenheimi Bachi muusika interpretatsiooni kursustel (lennupiletid)  3600

Maigi Pakri  XII Virumaa klaveri suvekooli pedagoogi stipendium  2500

Mati Palm  Kontsertsarja “Viisid oreliviledeks” kontserdi solisti stipendium  6000 

Barbara Pearson  Barokkmuusika meistrikursuste õppejõu stipendium  10 000

Jari Perkiömäki  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Eda Peäske  Loominguline stipendium uute kontserdikavade ettevalmistamiseks  15 000

Tiiu Peäske  XII üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse õppejõu stipendium  6900

Toivo Peäske  XII Virumaa Klaveri Suvekooli pedagoogi stipendium  2500

Alari Piispea  Eesti teatri sünnipäevakontserdi arranžeeringute tegemine  5000

Ene Pilliroog  Tallinna Orelifestivali raamatu koostaja stipendium  5000

Vilhard Pilvisto  Eesti Heliloojate Liidu heliarhiivi päästja stipendium  36 000

Kädy Plaas  Kontsertide “Õhtud Arvo Pärdiga Naissaarel” solisti stipendium  13 000

Mihkel Poll  Kontserdi “Noored talendid” solisti stipendium  9000

Marcel Ponseele  Barokk-oboe meistrikursuste õppejõu stipendium  5875

Ivo Posti  Osalemine ooperilauljate konkursil 25th International Hans Gabor Belvedere Singing   

Competition Vienna 2006  3600

Monika Pullerits  Osalemine rahvusvahelisel Orffi sümpoosionil ja suvekursustel Salzburgi Mozarteumiis  7775

Eva Punder  XII üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse õppejõu stipendium  5500

Neeme Punder  J. Haydini ooperi “Üksik saar” orkestri lisajõu stipendium  4000

Jandra Puusepp  Osalemine 14. World Saxophone kongressil Ljubljanas (lennupiletid)  5000

Mari-Liis Päkk  Viiuli magistriõpingud Dallase (Southern Methodist University)  15 000

Tõnu Raadik  Promenaadikontserdi esinejate stipendium  3750

Martti Raide  XII Virumaa Klaveri Suvekooli pedagoogi stipendium  2500

Ele Raik  Osalemine Hispaanias ja Küprosel JMWO orkestriprojektis (transpordikulude katmine) 5000

Ivalo Randalu  Tallinna Orelifestivali raamatu koostaja stipendium  6000

Peeter Rebane  Promenaadikontserdi esinejate stipendium  3250

Tõnu Reimann  XII üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse õppejõu stipendium  10 100

Jüri Reinvere  Raamatu “Nyyd-muusika” autorihonorar  2000

Walter Reiter  Viiuli meistrikursuste õppejõu stipendium  5875

Viktors Ritovs  Noorte Jazzlauljate Konkursi saateansambli klahvpillimängija stipendium  5000

Celia Roose  V. Tormise “Eesti naiste laulude” solisti stipendium  9000

Jaan Ross  Osalemine IX rahvusvahelisel muusika taju ja tunnetuse alasel konverentsil Itaalias  6500

Reet Ruubel  Osalemine Mozarteumi meistrikursustel Austrias  10 000

Kristjan Saar  Pärnu Raekoja kontserdi esinejastipendium  1500

Valmar Saar  Klassikalise laulu õpingud Viini Muusika ja Näitekunsti Ülikoolis  10 000

Erik Salumäe  Esinemine kontsert-jumalateenistusel
“Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Sten Sandell  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Peeter Sarapuu  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   2040

Jorma Sarv  Sõit Itaaliasse Maailma Noortekoori suvesessioonile (transpordikulu)  4000

Mart Siimer  Estonia Seltsi Segakoorile koorilaulu kirjutaja stipendium  4000

Valve-Johanna Sirel  Juubelitoetus  3000

Ülle Sisa  XII Virumaa klaveri suvekooli pedagoogi stipendium  2500

Stanisław Skoczyński  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Francois Soulet  René Eespere CD “Epigrammid” tootmise salvestusõiguste omandamine  5000

Reet Sukk  Kontserdisarja “Kammerpartnerlus” kahe kontserdi esineja stipendium  2000

Kadri-Ann Sumera  Soolokontsert Tõrvas  3000

Kadri-Ann Sumera  “Klaveriklassika Kumus” klaverikontsertide esineja stipendium  4620

Tammo Sumera  Loominguline stipendium  15 000

Kaido Suss  J. Haydini ooperi “Üksik saar” orkestri lisajõu stipendium  4000

Olev Sööt  Juubelitoetus  3000

Irina Zahharenkova  Osalemine rahvusvahelisel J. S. Bachi nim pianistide konkursil Leipzigis  10 000

Mirjam Tally  Loominguline stipendium Ülo Pikkovi filmile muusika ja RAMile uue teose kirjutamiseks  8000

Arno Tamm  V. Tormise “Eesti naiste laulude” solisti stipendium  9000

Venda Tamman  Akordioniõpilaste suvelaagri õpetajastipendium  2000 

Aare Tammesalu  Esinemine Tobiase Keelpillikvarteti kontsertidel  4000

Aare Tammesalu  B. Bartóki ooperi “Hertsog Sinihabeme loss” orkestri 27 puhk- ja

  löökpillimängija stipendium  60 000

Mari Tampere-Bezrodny  Eesti viiuldajatele kursuste korraldamine  12 000

Imbi Tarum  Kontserdisarja “Eesti mõisad 2006” muusiku stipendium  3000

Sauli Tiilikainen  René Eespere CD “Epigrammid” tootmise salvestusõiguste omandamine  5000

Aivi Tilk  Akordioniõpilaste suvelaagri õpetajastipendium  500

Ago Tint  Väike-Maarja kiriku orelile originaalregistri Posaune 8’ ehitamise II etapp  20 000

Ivi Tivik  XII üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse õppejõu stipendium  4500

Tõnis Traksmann  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   2440

Terje Trochynskyi  Eesti-Ukraina folkansambli Svjata Vatra (Püha Tuli) esimese

  CD salvestamine ja väljaandmine  10 000

Jaan-Eik Tulve  Esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Andres Uibo  Sõit kontsertidele Brüsselisse ja Varssavisse  5500

Niels Ullner  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Taavi-Mats Utt  Kontserdisarja “Kammerpartnerlus” kahe kontserdi esineja stipendium  2000

Teele Utt  Osalemine Maailma Noortekoori 2006. a suvesessioonil (sõidukulu)  4000

Vesta Uuetoa  EMBLi artiklite autoristipendium  3000

Margus Uus  Soolokontsert Kiievis (sõidukulud koos tšelloga)  5000

Ingrit Vaher  Stipendium V. Tormise “Eesti naiste laulude” solistile  9000

Johanna Vahermägi  Osalemine 9th International Lionel Tertis Viola Competition and Workshop’i

  meistriklassides (sõidukulu, osavõtumaksu ja registreerimistasu tasumine)  10 250

Laura Vaikma  Osalemine Stockholmi Väikese Akadeemia suvekursustel (transpordikulu)  2300

Arbo Valdma  SUVEUNIversiteedi läbiviija stipendium  20 000

Arbo Valdma  XII Virumaa Klaveri Suvekooli pedagoogi stipendium  3000

Siim Valdmets  Esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Maris Valk-Falk  Osalemine ettekandega Bologna ülikoolis toimuval konverentsil  6271

Marius van Altena  Barokkmuusika meistrikursuste õppejõu stipendium  10 000

Niina Veesaar  Juubelitoetus  3000

Tarmo Velmet  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   6320

Rein Vendla  Suure-Jaani noorte puhkpilliorkestri osalemine VIII rahvusvahelisel

  puhkpilliorkestrite festivalil Poolas (dirigendi honorar)  5000

Villu Vihermäe  Kontserdisarja “Eesti mõisad 2006” muusiku stipendium  3000

Madis Vilgats  Osalemine Blekinge International Brass Academy rahvusvahelisel suvekoolitusel  5000

Linda Vood  Esinemine 2006. a David Oistrahhi festivalil   2440

Jelena Voznessenskaja  René Eespere CD “Epigrammid” tootmiseks salvestusõiguste omandamine  5000

Urmas Vulp  XII üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse õppejõu stipendium  4700

Tiina Välja  Akordioniõpilaste suvelaagri õpetajastipendium  1500

Petras Vysniauskas  IP suvekursuste õppejõu “Sokratese/Erasmuse” stipendium  5000

Juta Õunapuu  Osalemine Mihaela Martini meistrikursustel Sioni Tibor Varga nim Muusikaakadeemias 7500

Endrik Üksvärav  Esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Mikk Üleoja  Esinemine kontsert-jumalateenistusel “Vesper” Märjamaa Maarja kirikus  550

Eike Ülevain  Tantsuetenduse “Välurebane” muusika loomine  6000

Gertrud Üppis  Juubelitoetus  3000

Aavo Otsa

Muusikastuudio  Aavo Otsa Muusikastuudio ja Puhkpillisümfoonikute osalemine

  rahvusvahelisel Kesk-Euroopa noorteorkestrite konkursil  10 000

Ajaleht Eesti Kirik SA  Seitsme orelimuusikat ja organiste tutvustava teemalehekülje avaldamine  10 000

Barokimaailm Selts  Ansambli Baltic Baroque kontserdireis Itaaliasse ja osalemine festivalil

  “Festival musicale Alchimie Sonore”  10 000

Barokimaailm Selts  Ansambli Baltic Baroque ringreis kavaga “Viva Vivaldi” Eestimaa väikelinnades  30 000

Colla Voce MTÜ  Margarita Voitese juubelikontsertide korraldamine  30 000

Corelli Music  Kontserdisarja “Eesti mõisad 2006” muusikute honorarid  14 000

Corelli Music  Kontserdisarja “Ajaloo ilu – Antonio Vivaldi” korraldamine  20 000

EELK Kihelkonna

Kogudus  XI kihelkonna kirikumuusikapäevade esinejate vastuvõtmine  6000

EELK Kirikumuusika Liit  Hella Tederi segakoori lauludega CD väljaandmine  10 000

EELK Loksa Püha Neitsi

Maarja kogudus  Loksa kiriku orelile ventilaatori ostmine ja paigaldamine  25 000

EELK Rapla Maarja-Magdaleena

Kogudus  XIV Rapla kirikumuusika festivali eelarve tasakaalu viimine  10 000

EELK Viljandi Jaani

kogudus  Orelipooltundide korraldamine  6000

Eesti Akordioniliit  Rahvusvahelise Akordioniassotsiatsiooni aastamaks  3448

Eesti Gregoriaani

Ühing MTÜ  Osalemine Baseli festivalil (sõidukulud)  20 000

Eesti Heliloojate Liit  III kvartali tegevustoetus  110 000

Eesti Jazziliit  Septembrikuu klubikontsertide korraldamine Tallinnas, Tartus ja Viljandis  15 000

Eesti Kandleliit MTÜ  Soome kandlemängija Ritva Koistise esinemine Tartu Jaani päevadel (sõidukulud)  1100

Eesti Keelpilliõpetajate

Ühing  34. Euroopa Keelpilliõpetajate Ühingu rahvusvahelise konverentsi korraldamine Tallinnas  50 000

Eesti Kitarriselts MTÜ  Festivali “Fiesta de la guitarra 2006” esinejate honorar ja transportimine  30 00
0

Eesti Klavessiinisõprade

Tsunft  Tegevustoetus  5000

Eesti Klavessiinisõprade

Tsunft  Oreli rentimine VII ajaloolise klahvpilli-, ansambli- ja orelimuusika suvekursuse tarbeks  1200

 

Eesti Kontsert  Hortus Musicuse kontserdireis  Poola ja osalemine Bydgoszczis festivalil

  “Musica Antiqua Europae”(lennupiletid)  40 000

Eesti Kontsert  Hortus Musicuse osalemine Baseli festivali “Culture Escapes” avakontserdil (lennupiletid)  20 000

Eesti Kontsert  “Pärnu ooperipäevade” külalisesineja Moskva ooperiteatri transpordi- ja majutuskulud  40 000

Eesti Kontsert  Festivali “Klaaspärlimäng” korraldamine  60 000

Eesti Kontsert  V Rahvusvahelise pianistide festivali “Klaver ‘06” korraldamine  140 000

Eesti Kooriühing  XXIV koorijuhtide seminarlaagri “Vigala 2006” korraldamine  20 000

Eesti Kunstimuuseum  Mikrofonide, kõlarite ja helipuldi ostmine  10 000

Eesti Lavamuusika

Ühing  Kontserdi “Kapa-Klassika” esineja honorar  6000

Eesti Muusika

Infokeskus  EMIKi kodulehe tehnilise struktuuri täiendamine  22 700

Eesti Muusika

Infokeskus  Eesti heliloojaid tutvustavate tekstide ja teoste annotatsioonide tõlkimine  30 000

Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia  Klavessiiniõppejõu Ketil Haugsandi meistrikursuste korraldamine  14 000

Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia  Kompositsioonitudengite osalemine Dundaga noorte heliloojate suvekursustel  15 600

Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia  “Socratese/Erasmuse” programmi vahetuse raames välismaal õppivate  

  tudengite stipendium  50 000

Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia  Sügisfestivali 2006 korraldamine  60 000

Eesti Muusikafestivalid

MTÜ  Tegevustoetus  25 000

Eesti Muusikafond  Heliloojate maja nõupidamisteruumi renoveerimiskulude osaline katmine  24 000

Eesti Muusikanõukogu Tegevustoetus  40 000

Eesti Riiklik

Sümfooniaorkester  ERSO esinemine Stockholmis Läänemere festivalil  100 000

Ensemble Voces

Musicales  Kammerkoori Voces Musicales tegevustoetus  20 000

Ensemble Voces

Musicales  Voces Musicalese kontserdid Rahmaninovi “Vespritega”  10 000

ERP OÜ  Festivali “Orient” raames korea ja india muusika kontsertide korraldamine  60 000

ERP OÜ  Tallinna Kammerkoori vinüülplaadi väljaandmine  15 000

H. Elleri nim Tartu

Muusikakool  Puhk- ja keelpilliõpilaste suvekursuste osavõtumaksude tasumine  15 000

H. Elleri nim. Tartu

Muusikakool  Altsaksofoni ostmine  17 340

H. Elleri nim Tartu

Muusikakool  Eller Sümfonieti orkestriprojekt Turus  15 000

Haapsalu Muusikaühing  Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestri tegevustoetus  25 000

Harku Valla Laulu ja

Mängu Selts  “Tabasalu jazzfesti” korraldamine  40 000

Hea Uus Heli MTÜ  Festivali “Hea uus heli 2006” korraldamine  50 000

Heinavanker MTÜ  Tegevustoetus  30 000

Hereditas MTÜ  Festivali “TriaLogos” muusikaesitluste korraldamine   10 000

ID Salong MTÜ  Briti avangardmuusiku ja teoreetiku David Toopi esinemine festivalil “Eclectica”  10 000

Jazzkaare Sõprade

Ühing MTÜ  “Jazzkaare” 2006. a sügishooaja korraldamine  70 000

Jazzkaare Sõprade

Ühing MTÜ  Festivali “Jazzkaar” liikmemaks organisatsioonile Europe Jazz Network  15 640

Karksi vald  Nelja Põhjamaa muusikakooli noorte muusikute ühisorkestri dirigendi ja

  dirigendi abi tasustamine  6000

Kinobuss MTÜ  Suveürituse “Kinobuss tuleb 2006” tummfilmi 15 esitluse muusikute tasustamine  10 000

Kultuurileht SA  CD “Estonia – 100. Väljapaistvaid soliste” valmistamine  15 000

Kultuuritehas

Polymer MTÜ  Kultuuritehase festivali läbiviimine  10 000

Kuressaare Ooperifestivali

Sõprade Klubi  Hendrik Krummi nim noorte lauljate konkursi  auhinnafond  15 000

Küberstuudio  Eesti heliloojate multimeedia-kompositsioonidega DVD tootmine  35 000

Lasteekraani

Muusikastuudio MTÜ  ETV tütarlastekoori CD väljaandmine rahvusvahelisel koorimuusikamessil

  osalemiseks Prantsusmaal  15 000

Muusikaline Noorus

Eestis MTÜ  Tegevustoetus  36 000

Muusikute Täiendõppe

Keskus  Kontserdisarja “Hingemuusika” korraldamine  35 000

Muusikute Täiendõppe

Keskus  2006. a Tallinna kammermuusika festivali korraldamine  45 000

Naerulinnud MTÜ  Huule-suulõhedega laste raviks vajaliku aparatuuri ostmiseks

  heategevuskontserdi korraldamine   35 000

Narva Linnavalitsuse

Kultuuriosakond  Kontsertide “Narva laste suvejazz” korraldamine  5000

Narva Muusikakool  Õpilaste osalemine VII rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil Portugalis  10 000

Nissi Vallavalitsus  Kontserdisarja “Nissi suvemuusika 2006” korraldamine  12 000

Nyyd Grupp  Teatrilavale nelja erineva kunstivaldkonna kokkutoomine,

  võimsa innovaatilise loomingulise terviku loomine  50 000

Nyyd Grupp  NYYD Ensemble’i kontserdireis Varssavisse Lutosławski festivalile  46 800

OÜ Kirjastus Silmapiir  Projekti “Klaverijutt “Imetabane talvehommik” CD väljaandmine  10 000

Plokkflöödiühing

ERTA-Estonia MTÜ  Sibeliuse Akadeemia õppejõu Jari S. Puhakka plokkflöödikursuse korraldamine  4800

Pärnu Muusikakool  Eufooniumi ostmine  5000

Raekoda 600 MTÜ  J. Tamverki oratooriumi “Taavet ja Koljat” ettekande korraldamine ja teose salvestamine  50 000

Rahvusvaheline

Artur Kapi Ühing  Ühingu tegevuse korraldamine, üldkoosoleku läbiviimine ja ühingu tegevuse kajastamine  18 000

Rampade Org MTÜ  Ürituse “Schilling – ilusa muusika festival” korraldamine  10 000

Rampade Org MTÜ  Kontsertprogrammi “Märsipaun ja noorfolk” läbiviimine  7000

Saaremaa Muuseum  Vanamuusika ja tantsuansamblite kontsertide korraldamine Kuressaare lossi päevadel  15 000

Scripta Musicalia OÜ  J. A. Sloboda “Muusikaline meel: kognitiivne muusikapsühholoogia” trükikulud  17 000

SP Muusikaprojekt  Eesti muusikatrükiste väljapanek “Europa Cantat’i” laulunädalal Mainzis (lennupiletid)  8000

Suupilliklubi Piccolo  Pärnu rahvusvahelise suupillifestivali “Baltic-Nordic Harmonica” peaesinejate

  sõidukulude katmine  20 000

Suure-Jaani

Vallavalitsus  IV noorte trompeti suveakadeemia korraldamine  20 000

Tallinna Filharmoonia  René Eespere “Mater Rosa” ja “Invocatio” salvestuse lisajõudude tasustamine  15 000

Tallinna Filharmoonia  A. Piazzolla tango-ooperi “Maria de Buenos Aires” honorarid  60 000

Tallinna

Muusikakeskkool  TMKK sümfooniaorkestri õppelaagri korraldamine Tohisoo Koolituskeskuses  12 250

Tallinna

Muusikakeskkool  TMKK puhkpilliorkestri osalemine Kesk-Euroopa konkursil Austrias  8000

Tallinna

Muusikakeskkool  Klavessiini ostmine  20 000

Tallinna

Muusikakeskkool  TMKK kammerkoori osalemine rahvusvahelisel festivalil “Europa Cantat XVI 2006” Mainzis  10 000

Tallinna

Muusi
kakeskkool  Kooli 45. aastapäevakontserdi läbiviimine Estonia kontserdisaalis  15 000

Tartu Jaani Kiriku

Kultuuriprojekt MTÜ  Kitarriõhtute sarja “Päikese teekond” korraldamine Tartu Jaani kirikus  15 000

Tartu Klaveriõpetuse

Arenduskeskus MTÜ  Lõuna-Eesti noorte pianistide suvekooli õppejõudude stipendium  15 000

Tartu Sõltumatu Muusika

Festival MTÜ  Muusikafestivali “Plink plonk 2006” läbiviimine  10 000

Teater Vanemuine  C-trompeti ostmine sümfooniaorkestrile  18 000

U.L.A. Jazz TÜ  Kontserdisarja “Improtest” salvestuste kogumiku väljaandmine CDna  15 000

Umblu Records OÜ  Chris Long ehk Rhythm Doctori sooloalbumi väljaandmine  5000

Vanalinna

Hariduskolleegium  VHK Muusikakoolile kontrabassi ostmine  28 000

Viivo Muusika MTÜ  Orthodox Singersi osalemine rahvusvahelisel muusikafestivalil “Varna Summer”  30 000

Viivo Muusika MTÜ  XVIII rahvusvahelise õigeusu vaimuliku muusika festivali “Credo”

  ettevalmistamine ja läbiviimine  10 000

Viljandi Helikunsti Selts  Varajase muusika ansambli Viljandi Linnakapell tegevustoetus  10 000

Viljandi Linna Munitsipaalasutus

Viljandi Kultuurimaja  Kontsertprojekti “Muusikasündmus” suvehooaja korraldamine  9000

Viljandi Vanamuusika

Festival  Kontsertide “Järg ja lõpp Mozarti aastale” korraldamine  10 000

Viljandi Vanamuusika

Festival  Ansambli Musafir kontserdi korraldamine  15 000

Viljandi Vanamuusika

Festival  Muusikalavastuse “Bastien ja Bastienne” ettevalmistamine ja etendamine  20 000

Võru Sümfoonilise

Muusika Ühing  Võru muusikapäevade kolmas kontsertide sari  35 000

 

Sihkapitali algatused

Leida-Tiia Järg  Loominguline stipendium  15 000

Hans Miilberg  7 kvartali toetusstipendium  31 500

Luule Sõõru  Helga Aumere matuse toetus  5000

 

Ümbervormistamised

Eesti Klaveriõpetajate Ühingule 2005.a 3. jaotuses eraldatud 150 000 krooni ja 4. jaotuses eraldatud 150 000

krooni vormistati ümber alljärgnevalt:

Pascal Devoyon  Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žürii liikme stipendium  7000

Petras Geniušas  Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žürii liikme stipendium  27 000

Ivari Ilja  Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žürii liikme stipendium  47 000

Aleksandra

Juozapenaitė-Eesma  Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žürii liikme stipendium  47 000

Yang Ming  Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žürii liikme stipendium  27 000

Matti Raekallio  Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žürii liikme stipendium  27 000

Joaquin Soriano  Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žürii liikme stipendium  27 000

Eesti Klaveriõpetajate

Ühing  Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi korraldamine  71 000