Tallinna linnavalitsust võib mõista: õiguslikult ja praktiliselt kahtlase väärtusega ettevõtmine tuleb vähemalt vägevalt nimetada. Mis sunnib aga teadusasutusi, kõrgkoole ja ministeeriume segase sisuga võõrsõnu eelistama? Ses vallas peaksid olema ametis ju piisavalt haritud inimesed, pealegi on õppejõudude üks ülesandeid eestikeelse oskussõnavara eest hea seista.

Terminiga ongi tegemist. Eelmisel aastal ilmunud „Võõrsõnade leksikoni” kaheksandas, põhjalikult ümber töötatud trükis (Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, EKI, Valgus) leiame sõnaartikli valideerima (ingl validate, pr valider < ld validus tugev, kindel, keskld kehtiv) • INFO andmete ja nende vormingu õigsust kontrollima; on ka ammu teada sõnad valiidne (ld validus) • tugev; mõjukas; JUR õigus- v seadusjõuline; BIOL tõeline (nt taksoni nimetuse kohta) ja valiidsus val`iidsus -e 11 ~ 9 s> (<valiidne) • 1. tugevus, mõjukus;
2. JUR õigus- või seadusjõulisus; 3. PSÜHH testisobivus.

Nagu näha, pole siin eespool kõneks olnud tähendustest juttugi. Tundub, et enne uue sõna inglise keele ilmsel survel kasutuselevõtmist oleks tark kaaluda, kas niigi suure terminoloogilise koormuse juures on ikka tark tuua võõrsõna ühiskeelde või kannataks ka oma sõnadega asi ära ajada, teaduse jms taset hinnata ja ühissõidukis viibimise õigust tuvastada.