Wikipediast ja väikerahvaste keelte arenguvõimalustest sellega seoses oled juba Sirbis kirjutanud.1 Kas Wikidata käivitumisel on nende tulevik, sh eesti keele oma, kindlustatud? Millised võimalused sellega avanevad?
Wikidata andmebaasiga (ka Vikiandmed, www.wikidata.org) alustati sügisel 2012. Tegemist on paljukeelse andmekoguga, mille eesmärk oli alguses erikeelsete vikipeediate toetamine andmete uuendamisel. Näiteks ei ole enam vaja uuendada Eesti elanike arvu kõigis 247 keeleversioonis, kus on artikkel Eesti kohta, vaid piisab ainult uute andmete lisamisest Wikidatasse. Kahjuks ei kindlusta Wikidata ühegi keele tulevikku, küll aga pakub see võimaluse luua omakeelne terminibaas, mis on ühtlasi ka andmebaas, sisaldades nii numbrilist kui ka sõnalist faktiteavet. Selleks et asi toimiks, on vaja üksjagu eeltööd. Ühe eeldusena on kõigepealt vaja tõlkida Wikidatas ära võimalikult palju üksusi (mõisteid, suhteid ja omadusi). Kui peamised üksused on tõlgitud, saab vastava lisa (ArticlePlaceholder) aktiveerimisel vikipeedia kaudu päringuga omakeelset infot mõistete kohta, mida omakeelsetes vikipeedia-artiklites veel pole. Seega on sellest eeskätt kasu väiksemate vikipeediate puhul, kus artikleid vähevõitu ja olulised teemad veel katmata. Praegu on see lisa käivitatud vaid mõnes väikeses vikipeedias, näiteks kõmri, albaania, esperanto, läti ning ainukeste soome-ugri keeltena põhjasaami ja 6. veebruarist ka eestikeelses vikipeedias. Wikidata toetab peamiselt neid keeli, millel on omakeelne vikipeedia, aga ka mõnda sellist, mille vikipeedia on alles inkubaatoris, näiteks liivi keel. Tulevikus võiks see aga anda võimaluse ka väikestes soome-ugri keeltes saada põhiteavet inimeste, loomade, taimede, asutuste, geograafiliste objektide ja muude mõistete kohta, sest kirjutajaid nendes keeltes napib. Praegu saab teavet kuvada tabelite kujul, kuid edaspidi on võimalik lisaprogramme luua ja neid rakendades saada infot ka grammatiliselt korrektsete lausete kujul. Sellel kõigel on aga mõtet vaid juhul, kui inimesed tunnevad emakeelse teabe vastu ka reaalselt huvi ja neil on selle järele vajadus.
* http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/wikipediast-soome-ugri-keeltes/