Saila Susiluoto (Soome)
Vastupidimaa teine serv
See on miljon korda tõde.
Ja ta kukkus
kukkus
kukkus
kukkus
kukkus
kuuseäärelt, ema sülest, kukkus hällist, pulkvoodist, meeste sülest
ta kukkus, iseendalt, maast mis kandis teda ta kukkus, ärkamata, ei
tulnud hetke millal oleks jõudnud laulda puu juurel: hommikul kui
päike tõusis, kui mina unest ärkasin.
Teisel serval ta ütleb: haarasin endal juustest, tõstsin, hakkasin
inimeseks. Minul on halvasti kasvatatud süda, viisakusetu nälg. Ta
ütles: ehk mind võtab mõni väiksem jumal naiseks, sest loodus raiskab kõik, ei
säästa kedagi.
Aga me ei või teada, ega ka meid, ja vastupidi.
Valts Ern?treits (Läti)
Fram oli hukkunud
Madrused istusid kõige selle ümber, mis oli järele jäänud Fram?ist, ja mängisid visti. Kojamehed valasid klaasidesse veini ja ei lasknud naabritel magada. Luiged mängisid surnuid ja lasid madrustel end toita.
Fram oli juba hukkunud.
Anno 1870
Hobused jooksevad merre ja leiavad surnud Fram?i. Hobused leiavad plangud, kiilu, tüüri, leiavad kapteni uue mütsi, leiavad purjed, kaardid, laevaraamatu kirjed, mahakantud vaadid piiritusega.
Anno 1870
Tulevad kaevajad. Nad räägivad ? kapten olevat kadunud vanades kaevandustes ning sealt välja ei tule ta enam kunagi.
Nad räägivad ? seal elavat hobused, kes tulevad karjamaale vaid täiskuuööl.
Anno 1870
Fram ei sõida enam kunagi ilma kaptenita. Kapten on surnud. Surnud on ka Fram. Ei ole midagi, mida saaks kutsuda rõõmuks.
Lained tulevad ja võtavad, mis lainetele kuulub. Kaptenile kuulub öö ja temal on sellele õigus. Oma töö on ta teinud hästi. Fram on surnud ja keegi teda enam ei ärata.
Anno 1870
Tõlkinud autor ise
Tóroddur Poulsen
(Fääri saared)
Monumendi puhastamine
me oleme arutanud igast kandist
mida saaks teha sinu puhastamiseks
ettepanekuid on olnud rohkesti
aga võta kohe ja siinsamas teadmiseks
et vaevalt sa eales uuesti puhtaks saad
piirituskuur ju siin ei aita
seda oled sa ise varemalt proovinud
või siis terasharjaga kammimine
keegi soovitas valada sulle suhu seebikivilahust
ja äravoolutoru tagumikku torgata
aga kõik lõid kahtlema selles
kas sinus tegelikult ikka peitub mingi punn
mis ei lase läbi tavalist sõnatut puhtust
jah me oleksime võinud nühkida reisi ka liivapaberiga
ja nad oliiviõliga sisse määrida
vaevalt sa seda taluksid arvas keegi
või siis sõõrmed joodiga kokku pintseldada
ja põsed ning kaela liivapuhuriga üle tõmmanud
oleksime võinud su suu jääd täis toppida
et sust kõige räpasemaid mõtteid eemale peletada
oleksime võinud sinust ka kogu rasva välja imeda
vatsa ja lõualoti olematuks kokku litsuda
ja nende sisu puistata nõmmelinnule söödaks
aga on oht et see läheb kaduma
sellepärast jõudsime järeldusele
panna su süda formaliini
vaatamiseks tulevaste põlvede jaoks
et need oma silmaga kogeksid
kuidas üks ehtne räpane süda välja näeb
suuremat puhtust ei suutnud me välja mõelda
ja siis ei pruugi sul seda ka endal väljastpoolt vaadata
Gintaras Grajauskas (Leedu)
SAT 1
see kaelkirjak elab 14 000 km kaugusel
see surnud mees on 2540 km kaugusel
tohutud vahemaad
aga kui korralik pilt
näib et võiks lausa
käega katsuda, nõnda
tõepärane, kes suudaks uskuda
et kaelkirjakuni on 14 000 km
ja meheni 2450 km
kui järele mõtled, siis karvad tõusevad püsti
signaal sündmuse paigast
kihutab läbi kosmose
satelliidile
(need on otsekui lendavad
eiffeli tornid)
ning satelliidilt pildi
mis juba kaks korda on rännanud
kosmoses ? kõikväeline issand! ?
püüab kinni mu enda
satelliidiantenn
lendavad eiffeli tornid!
kes suudaks küll uskuda
Jessie Kleemann (Gröönimaa)
Ma olen hülgenaine
aga hiljem sai minust kotkas päikese paljudest värvidest
tiibade ja sulgedega
minu küünised on punased ja teravad
minu keel mekib tema loomupärast rütmi,
kui ta tantsib surmatantsu,
mu armsam
kui ta tantsib surmatantsu
seejärel sukeldun, et saada kalaks
otsin vabadust ja igatsust oma armsama järele
alles hiljem saab minust inimene
? aga enne võtan oma naha seljast ja jagan laiali oma neitsiliku liha
öö soojuses ja päeva läbipaistvas külmas
sünnitan oma munad
tema järglased ja minu sõnad merre
olen kude, mis hõljub ja annab järele mere lillede ümber
ja silitab hellalt kalade soomuseid
tuhat silitust on minu keel
täna võtan oma naha seljast
ja saan ilma kestata inimeseks.
Mette Moestrup
(Taani)
Superjõud ja lõokese laul
Üks mu tuttav poiss rääkis iseendaga
nagu ta räägiks ühe teise poisiga:
?Superman on tugevam kui Batman. Ei!
Batman on tugevam kui Superman. Ei!
Kaheksa-aastasena vahetas ta nime ja mõistis, et kõik
oli läbi. Ta viskas oma prillid ja hääle ühte jõkke,
kust ta täiskasvanuna Patrick J. nime all
laulab esile veidraid nägemusi. Jõgi (Grenå jõgi)
on roheline ja roosa (vesiläätsedest ja kibuvitstest),
see voolab kolme puu kõrvalt, mis muutuvad hämaras elavateks.
Karedad lehed, vinguvad oksad sahisevad ratastooli ümber.
Kolju juukselahu all korratakse diapositiivide näitamist
röntgenfotodega. Sonditoit ja superjõud
mullitasid kehas kui teismelise keemiakatse
klaaskolbides. Ja nahkhiir
paljastab oma hiigelhambad öö cola-joogis!
Pimedana ja pea alaspidi fantaseerib ta
linnuloote tiibadest lõokese munas. Tule sinagi,
lõoke väike, ütleb Superman, ta lendab
lõõritades üle jõe oma uude batmobiili.