Keel on läbi aegade inimesi ühtaegu ühendanud ja eraldanud, mistõttu on ajast aega olnud populaarne küsimus, kuidas leida ühine keel nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Rahvastevahelises suhtluses on lingua franca’na kasutatud mitmeid keeli. Kuigi tänaseks päevaks on globaalse keelena koha sisse võtnud inglise keel, pole see selles rollis olnud veel sajanditki.

XIX sajandi keskpaigas hakkas levima idee jõuda üksteisemõistmiseni universaalse tehiskeele abil, mis tagaks kommunikatsiooniprotsessis kõigi rahvaste võrdsuse. Sellest ideest kannustatuna lõid keelehuvilised hulgaliselt kunstlike keelte projekte, millest enamik küll ebaõnnestus. Märkimisväärse erandina kogus Poola arsti Ludwik Zamenhofi loodud esperanto kiiresti hulgaliselt poolehoidjaid. Tehiskeelte vaimustus tabas ka Eesti baltisaksa aadli seast pärit ekstsentrilist ja heitliku meelega Edgar von Wahli,¹ kes alustas aktiivse esperantistina, ent pettus selles kiiresti, kui 1894. aastal mitmed reformiettepanekud maha hääletati. Seejärel alustas ta täiesti uue, ideaalse tehiskeele otsinguid. Paari aastakümne töö tulemusena tuli Wahl 1922. aastal välja keelega, mille nimetas oktsidentaaliks.

Keelealaste otsingutega paralleelselt arenes ja kivistus ka Wahli maailmavaade: juba ainuüksi keele nimetuse valik on ilmne viide tema veendumusele lääne, s.t Euroopa kultuuri ülimuslikkuses. On keeruline eristada, kas oktsidentaali arengut mõjutasid Wahli aadlipäritolu ja ideoloogilised veendumused või vastupidi – Wahl konstrueeris osaliselt oma maailmavaate keele ümber. Kuna Wahli enda silmis oli oktsidentaal üks tema suuremaid saavutusi ja ta oli sellest kohati pimedas vaimustuses, ei saa viimast sugugi välistada.

Olgugi et Wahl pidas vana Euroopa kultuuri ideaaliks, oli talle samavõrra oluline rahvaste keeleline võrdsus. Seetõttu vastustas ta näiteks mis tahes loomulike keelte, aga eriti inglise keele võimalikku tõusu lingua franca’ks, mis toonuks tema arvates kaasa nii „Inglismaa hegemoonia“ kui ka ameerikaliku kultuuri pealetungi. Rahvastevahelise suhtlemise abikeel pidi olema rahvusetu ja erapooletu. Selle seisukoha taga võib peale tema suhtumise loomulikesse keeltesse aimata juba nooruses välja kujunenud vastuseisu esperantole. Asjaolu, et see oli väga populaarne enamlaste seas ja au sees Kominternis, vaid suurendas niigi veendunud kommunismivastase Wahli vaenulikku suhtumist. Võib vaid aimata, kuidas need kaks seisukohta Wahli mõtetes omavahel põimusid ja teineteist toetasid, viies veendumiseni, et oktsidentaal ja esperanto sümboliseerivad vastavalt tsivilisatsiooni ja barbaarsust.

Kui 1920. aastatel kerkis esile Pan­euroopa² ideed kandev rahvusvaheline liikumine, mille eesmärk oli rajada Euroopa Ühendriigid ja saavutada rahvastevaheline rahumeelne koostöö, oli Wahl üks neist, kes liikumist toetas. Kindlasti ei olnud seejuures kõrvaline asjaolu, et ta nägi selles võimalust oktsidentaali propageerimiseks, aga ka esperanto väljatõrjumiseks Euroopast. Tema nägemuses pidanuks aja jooksul süvenema esperanto kui kommunismi esinduskeele kuvand, mistõttu hoitaks Lääne-Euroopas sellest üha enam eemale ja lõppkokkuvõttes tuleks see kasuks oktsidentaali levikule.

Oma keele propageerimisel oli Wahl kahtlemata aktiivne. Juba enne oktsidentaaliga avalikkuse ette tulekut saatis ta 1921. aastal koos eesti keeleteadlase Jakob Linzbachiga Rahvasteliidule pöördumise, kus tehti ettepanek võtta selle ametliku keelena kasutusele mõni tehiskeel – parim võimalikest, mitte tingimata levinuim (ilmne vihje esperanto suurele populaarsusele). Järgmisel aastal taastasid Wahl ja Linzbach Tallinnas varem Peterburis tegutsenud tehiskeelte huvilisi koondanud ühingu Kosmoglott ja hakkasid välja andma samanimelist ajakirja, millest sai peamine oktsidentaali propageerimiskanal. 1920. aastate keskel õnnestus Wahlil oktsidentaali poole üle meelitada hulk seniseid ido harrastajaid, kellest sai seejärel oktsidentaali kandev jõud.³ Just endised idistid rajasid rahvusvahelise katus­organisatsiooni Occidental-Union (esialgu Association International Cosmo­glotta), mis võttis aastal 1927 üle Kosmoglotti väljaandmise, edaspidi Cosmoglotta nime all.

Selle arengu taustal vastandas Wahl jätkuvalt ja järjekindlalt oktsidentaali esperantole, ideoloogilistele põhjustele lisandus üha süvenev veendumus, et oktsidentaal on igal juhul olemuslikult esperantost parem, kuna evib rohkem loomulike keelte omadusi ja on paindlikum sõnavara laiendamiseks. Vastasseis esperantistidega võttis rahvusvahelised mõõtmed. Näiteks võttis oktsidentaali vastu sõna ka Liverpooli ülikooli esperantistist professor William Edward Collinson, kelle hinnangul iseloomustab oktsidentaali ebareeglipärasus, anomaalsus ja süsteemitus.⁴

Esperanto ja oktsidentaali vastasseisu puhul on näha, et ehkki tehiskeelte loomise taga võis olla üllas idee ühendada rahvad võrdsuse tagamiseks erapooletu kommunikatsioonivahendi abil, hakkasid ka kunstlikke keeli üsna kiiresti mõjutama nende autorite maailmavaade, ideoloogiline taustsüsteem ja seegi, millistes ringkondades keel edaspidi levima hakkas. Muu hulgas ka kõige selle tõttu ei ole ükski tehiskeel jõudnud lingua franca staatusse. Tehiskeelte ideoloogiline taust on paratamatult piiranud nende kasutajate ringi. Oktsidentaal nimetati muuseas just ideoloogiliste piiride ületamiseks 1949. aastal, aasta pärast Edgar von Wahli surma, interlingue’ks, millega kaotati Wahlile äärmiselt oluline viide läänele. Keele kasutajaskond on vähenenud sellele vaatamata järjepidevalt, kuid veel tänapäevalgi hoiab väike hulk interlingue’t siiani elus.⁵

1 Edgar von Wahli (23. VIII 1867 – 9. III 1948) kireva elu kohta loe lähemalt nt Pekka Erelt, Keelemehest Nostradamus. Kaheksakümmend aastat tagasi mõtles tallinlane Edgar de Wahl välja uue rahvusvahelise keele. – Eesti Ekspress 17. I 2002; Kalmer Mäeorg, Aigi Rahi-Tamm, Edgar von Wahl 1867–1948: keelemees ja poliitiline prohvet. – Ajalooline Ajakiri 2016, nr 2, lk 295–311.

2 Vt lähemalt http://www.paneuropa.org/

3 Roberto Garvia, Esperanto and Its Rivals: The Struggle for an International Language. University of Pennsylvania Press, 2015, lk 145.

4 Vastasseisu kohta esperantistidega loe nt Occidental maailmakeeleks. – Päevaleht 19. V 1935; Kiri toimetusele. – Päevaleht 30. V 1935.

5 Vt http://www.ie-munde.com/. On olemas ka interlingue-/oktsidentaali-keelne vikipeedia, kus on 3700 artiklit.