Meediapädevus pole uus moesõna, sellele on üle Baltimaade andnud sisu raamatukogud, ülikoolid ja mittetulundusühingud. Kuigi valdkonna projektipõhine arendamisloogika toob kohati kaasa lünkliku koostöö, on meil ka palju edulugusid.

Võitluses Venemaa trollivabrikute levitatava valeinfo vastu on hädavajalik luua tõhusad meediapädevuse võrgustikud, kus rõhk ei ole ainult üksikisikute, vaid organisatsioonide koostööl. Hea näide on mullu detsembris asutatud Balti Infohäirete Sekkekeskus (BECID), kus kindlate eesmärkide nimel teevad stabiilse rahastusega ühistööd Baltimaade ülikoolid, meediamajad ja mittetulundusühingud.

Kuigi Venemaalt tulevad valeinfo narratiivid naaberriigiti kattuvad, siis päris üks ühele kasutatavaid õppematerjale koostada ei saa – naaberriikides loodu vajab alati endale kohandamist. Aga kindlasti toovad projektipõhises meediapädevuse valdkonnas edu toimiv võrgustik ja head suhted teiste ekspertidega, sest ühiselt moodustame tugeva löögirusika.

Koostöösse peab kaasama ka rahvusraamatukogud, 25. ja 26. oktoobril Tartus peetud Eesti meediapädevuse aastakonverentsil¹ selguski, et parajasti kavandatakse Läti ja Eesti rahvusraamatukogus eakatele meediapädevuse koolitusi. Näide on kõnekas, sest eakad on vähese digipädevuse tõttu valeinfo suhtes üks haavatavamaid gruppe,² kuid nende õpetamiseks on Ülemaailmse Arengu- ja Haridusorganisatsiooni (International Research & Exchanges Board, IREX) Balti­maade meediapädevuse programmijuhi Kaspars Rūklise sõnul kõige raskem rahastust saada. Niisiis tuleks jalgratta leiutamise asemel teha paralleelselt koostööd.

Põlvkondadevaheline õpe

Siinkohal on hea näide Tartu ülikooli ja Telia koostöös sündinud kunagise digimentorite projekti jätkamine Balti Infohäirete Sekkekeskuse juhtimisel. Tänu toimivale võrgustikule laieneb tegevus nüüd ka Lätti ja Leetu. Seekord toetab Telia tänavuse õppeaasta jooksul Luunja keskkooli XII klassi noormehi, kes käivad regulaarselt üle Eesti päevakeskustes eakatele digitarkust jagamas, ning Tartu ülikooli meediapädevuse spetsialistid on aidanud koostada Telia Abi lehele eakatele valeinfost rääkimise juhendi.³ Just digitehnoloogia turvalist kasutamist peavad meediapädevuse eksperdid tänapäevase infokeskkonna mõistmise ja seal orienteerumise aluseks.

Balti Meediapädevuse Keskuse (BCME) tegevdirektor Gunta Sloga on avaldanud lootust, et eakate õpetamine arendab noortes empaatiat, et nad mõistaksid vanemat põlvkonda ja ühtlasi paranevad noorte õpetamis­oskused. Neid saab kasutada ka koostööseminaridel, kus projektis kaasa löönud Baltimaade noored jagavad kogemusi ja parimaid meetodeid. Ülikoolid juhinduvad noorte praktilistest kogemustest, lisavad uuringutest selgunud info ning koostavad õppematerjalid, mille abil saab igaüks oma tuttavaid eakaid õpetada. Kirjeldatu saab teoks ainult tänu toimivale koostöövõrgustikule, kus on selged eesmärgid ja motiveeriv tasu nii noortele kui ka koordinaatoritele.

Meediaõpetuse mängustamine

Kindlasti vajavad noored enne eakate ette astumist ka ise koolitusi, mis Leedu MTÜ Teadmistepõhise Majanduse Foorum (ŽEF) tegevdirektori Neda Žutautaitė sõnul võiksid olla mängulised. Näiteks on nemad korraldanud Leedus meediapädevuse põgenemistubasid, kus on osalenud üle 5000 õpilase. Ka Eesti rahvusraamatukogu meediapädevuse meeskond korraldab lastele ja noortele mängulisi töötubasid, viktoriine, võistlusi ja teeb videoid, et edastada infot neile haaraval viisil. Samuti näitab minu rohkem kui 4000 lapse koolitamise kogemus, et kõige paremini toimivad meediaõpetuses arutelupõhised rolli- ja liikumismängud, kus lapsed õpivad teiste kogemustest.

Mõistagi saavad noorte meedia­pädevusse panustada koolid. Kuigi võib vaagida, kas aineõpetaja peab ikka meediapädevust oma tundi põimima – ja veel mängu kaudu – või peab seda tegema eraldi meediapädevuse tunnis, siis Eestis on esialgu mindud esimest teed. Nimelt on alates 2024. aasta sügisest meediapädevuse arendamine kõigis kooliastmetes kohustuslik õppekava osa. Õpetajate toetamiseks korraldab nii Tallinna kui ka Tartu ülikool meediaõpetuse mängustamise koolitusi.⁴ Tulevased õpetajad ja noorsootöötajad saavad Tartu ülikoolis 2024. aasta kevadest läbida ka meediaõpetuse mängustamise vabaaine. Lühikesi meediapädevuse veebi­kursuse õpiampse pakutakse IREXi loodud veebilehel veryverified.eu/et.

Igaüks vastutab

Suured võrgustikud teevad suuri asju, kuid õnneks on meediapädevusega sama lugu nagu tänaval vedelevate kommipaberitega: kui keegi viskab ühe prügi­kasti, ei juhtu midagi, aga kui kõik viskaksid, oleks plats palju puhtam. Nagu ütles meediapädevuse aastakonverentsil osalenud president Kersti Kaljulaid, peab väikeses demokraatlikus riigis igaüks ise vastutama ja andma oma panuse ühise inforuumi puhtana hoidmisse.

Oma kodus ja suhtlusringkonnas meediapädevuse parandamiseks pakub koolitusi näiteks Tartu ülikooli info­vastu­pidavuse nooremteadur Diana Poudel, kes muu hulgas õpetab, kuidas teha oma lapse klassis meediaõpetuse külalistundi. 27. novembril korraldab Balti Infohäirete Sekkekeskus veebiseminari, kus arutletakse ekspertide juhtimisel, mida peaks õpetaja klassiruumis kriisidest tuleneva valeinfo, šokeerivate visuaalide ja tundlike teemade käsitlemisel silmas pidama.⁵ Samuti saab tasuta endale sobival ajal järele vaadata haridus- ja noorteameti ja Eesti rahvusraamatukogu veebikoolitusi ja -seminare.⁶

Niisiis saavad valeinfo vastasesse võitlusse oma panuse anda kõik Balti riikide elanikud, sest see on meie ühine vastutus, mitte kellegi teise kohustus.

1 Meediaharidus 2.0: ära usu hundi juttu! Konverents 25. X 2023. https://youtu.be/By_Ar4auKtY?si=VnY5Ve9EcQwtrpnh

2 Fan Yang Hyerim Jo, Qing Yan, Spreaders vs victims: The nuanced relationship between age and misinformation via FoMO and digital literacy in different cultures. New Media & Society, 2022.

3 Info otsimine internetist. Telia juhend. https://www.telia.ee/abi/teema/1296/%C3%B5pi-ja-%C3%B5peta/info-otsimine-internetist/

4 Vt https://www.tlu.ee/koolitused/meediapadevus-kooliopetajatele ja https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?kood=SVUH.TK.046&id_eelm_kontaktisik=16534&leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=55148

5 27. XI kl 15.00–16.30 toimuva veebiseminari „Tundlikud teemad ja valeinfo klassiruumis“ kohta saab infot aadressil https://fb.me/e/3S7CCBblr.

6 Sotsiaalmeedia ja digitaalne heaolu. Haridus- ja Noorsooamet. https://www.youtube.com/watch?v=wAi_Q1Z5I5o; desinfo seminar „Kui tehisintellekt koolimajja jõudis …“ Eesti Rahvusraamatukogu. https://www.youtube.com/watch?v=bnr1yOQTHnM