Geda Paulsen, keeleteadlane ja leksikograaf
Kui räägitakse eesti keele arengustrateegiast, on sageli kuulda sõna „keeletaristu“, mis hõlmab keelevaldkonna arengukava järgi keele arenguks ja heaoluks vajalikku süsteemi. See iseenesest mitte nii kergelt määratletav mõiste toob mulle meelde aia ja maaharimise ning ka hoolsa aedniku, kes rikastab-kobestab mulda ning kitkub välja umbrohu, et taimed saaksid vohada ja vilja kanda.
Tänapäeva keel, millest peetakse lugu, on mitmekülgselt kaetud leksikograafiliste kirjeldustega. Eesti keele sõnaraamatupeenardel käib usin töö ning värskeim vili, sõnastikuportaal Sõnaveeb, on märk leksikograafilise väljundi kohanemisest uute tingimustega. Üks uuemaid eesti keele sõnaraamatuid on Sõnaveebis ilmunud „Eesti keele naabersõnad 2019“, eesti keele leksikograafias mitmelgi moel uuenduslik samm. Naabersõnaraamat iseenesest on meie sõnaraamatute seas uut tüüpi teos, mis on sihitud eelkõige keele aktiivsele kasutamisele. Koostamistöö tähendas tõsist kaevamist nüüdseks juba märkimisväärselt laia eesti keele ühendkorpuse sõnakogudes, mille metsikust sõnadžunglist on nopitud välja sõnade koosesinemisi, mis peegeldavad eesti keele olemuslikke seoseid. Miks üldse on naabersõnad ehk kollokatsioonid olulised? Kõigepealt on naabersõnad keele keskne osa ning näitavad kõige ehtsamalt, mis on ühele keelele omane ja idiomaatiline. Sõnade koosesinemine loob tähenduse – tähendus aga sünnib kontekstis.
Leksikograafid on aga ainult osa keeleaias (või siis keeletaristu sees-juures) tegutsevatest aednikest ehk praktilise keeleteaduse viljelejatest. Karlfried Knappi sõnul on rakenduslingvistika „tegus lingvistika, mis lahendab probleeme“. Tegusad lingvistid kogunevad igal aastal aprilli lõpul rakenduslingvistika kevadkonverentsile, kus keele õppimine, omandamine, korraldamine, tõlkimine, sotsioloogilised aspektid ning tehnoloogiline harimine on ainult osa käsitletavatest teemadest. Kes tahab asjast rohkem kuulda, sel on võimalus minna veel täna Tallinna ülikooli, et konverentsi teisel päeval rakenduslingvistide keelepeenrailt keelele kasulikku noppida!