Eesti-soome sõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/efi/) ilmumisega tähistasid hõimurahvad Eesti vabariigi juubeliaastat. Selle paariline, mahukas kaheköiteline soome-eesti suursõnaraamat, ilmus trükis küll juba 2003. aastal, kuid selle veebiversioon tehti tasuta kättesaadavaks samuti juubeli puhul, Soome vabariigi 100. sünnipäevaks 2017. aastal.
Sõnaraamatud paberilt veebi. Aasta 2017 oli ka eesti-soome sõnaraamatute juubeliaasta: sada aastat sai sellest, kui ilmus esimene eesti-soome sõnaraamat, Lauri Kettuse Soomes avaldatud „Virolais-suomalainen sanakirja“. Sõnaraamat pidas kaua vastu. 40 aasta pärast ilmus Soomes selle ümbertöötatud variant „Eestiläis-suomalainen sanakirja“ (Helsingi 1958, muutmata trükk 1965). Väheste muudatustega anti see välja veel isegi 1991. aastal Eestis.
Teine eesti-soome sõnaraamatute sari koostati Eestis tollases keele ja kirjanduse instituudis. 1972. aastal ilmus esmaväljaanne, millest tehti mitu kordustrükki, viimati 2007. aastal. Värskeima trükitud eesti-soome sõnaraamatu kirjastas Valgus 2015. aastal.
Selle aasta jaanuarist kõigile kasutada eesti-soome sõnaraamat on aga täiesti erinev – tegu on veebisõnaraamatuga. Ka allikmaterjal on uut moodi: märksõnade ja ulatusliku näitematerjali põhjaks on „Eesti keele sõnaraamatu 2019“ mahuka tekstikorpuse alusel koostatud andmebaas. Kuna arvesse on võetud ka sõnade kasutussagedus, leiab sõnaraamatust just eesti keele põhisõnavara. Võrdlemisi hea keeleoskusega kakskeelse sõnaraamatu kasutajale mõeldes esitasime ka haruldasemaid, ennekõike probleemseid sõnu ja väljendeid.
Vahel pole vastet olemaski. Sõnu, millele on võimatu leida täpset ühesõnalist soome vastet, on võrdlemisi ohtralt. Üks põhjusi on ühiskonnaelu erinevused, nt hariduse vallas: sõnu õppealajuhataja või ainesektsioon ei saa otse soome keelde tõlkida, sama kehtib osaliselt sõna huvikool kohta.
Igale eestlasele on selge, mis on kommunaalkulud ehk kommunaalid, kuid Soomes käib kortermajade haldamine teisiti kui Eestis. Sama lugu on terminitega kaasomand ja hoonestusõigus. Ajaloo erinevuste tõttu pole otsest vastet nt sõnadel eestiaegne ja erastamisväärtpaber. Muust valdkonnast võib tuua sõnad asjamees, esietenduma, heakorrastama ja valvelaud. Niisuguste sõnaartiklite puhul leiab uues eesti-soome sõnaraamatus vaste asemel soomekeelse seletuse, mis valgustab märksõna sisu. Vahel tuli täpsustada ka eestikeelse märksõna tähendust.
Kuna kõiki eesti väljendeid ja fraseologisme soome keelest ei leia, siis on lihtsalt väljendi tähendus ära seletatud. Hea näide on kohvile kutsuma (alluvat ebameeldivaks vestluseks enda juurde kutsuma). Soome keeles seesugust tähendust sel väljendil ei ole ja soomlane seostab seda ainult kohvijoomisega. Täiesti arusaamatu on soomlasele ka Harju keskmine. Väga palju tegi sõnaraamatu toimetusele peavalu sõnapaar ennast kehtestama, mille tähendust on soome keeles väga keeruline edasi anda.
Uued sõnad. Kui sõnaraamatutest avalikkuses juttu tuleb, pööratakse tähelepanu just uutele sõnadele. Neid on muidugi palju ka eesti-soome sõnaraamatus, kuid ka vanad sõnad on olulised: vanade aegadega seotud sõnade tähendus kipub ununema, tekstides neid aga esineb ja lugeja vajab abi.
Uued nähtused, nt infotehnoloogia, on toonud keeltesse suurel määral uusi sageli kasutusel sõnu, nagu klikkima (sm klikata). Peale otsese laenamise esineb ka uute sõnade loomist, nagu nuhvel, mille võrdlemisi haruldane soome vaste puhletti on moodustatud enam-vähem samal moel: puhelin ’telefon’ + tabletti ’tahvel’. Looduslikkuse ja tervislikkuse populaarsusega on suhteliselt uue sõnana kasutusele tulnud liitsõna algusosa mahe-, soome keeles luomu-. Sõnaraamatus on palju ka argikeele uusi sõnu, nagu deprekas (sm depis või masis) ja aftekas (sm jatkot).
Hääldusjuhised ja kohanimed. Kuigi soome ja eesti keele hääldus on üsna reeglipärane, on eesti-soome sõnaraamatus sadu juhtumeid, kus märksõnades ja soome vastetes on esitatud ka sõna hääldus. Niisiis selgub, et sõna karumõmm vaste teddykarhu hääldus võib olla kas [teddykarhu] või [teddikarhu], jooginimetuse džinn vaste gini võib olla kas [gini] või [džini] ning sõna tšarterlend teine vaste charterlento on [šarterlento].
Mõned lühendid on eesti ja soome keeles identsed, nagu jne või prof, ehkki soome keeles kasutatakse nende lühendite puhul punkti. Kasulik on teada, et eesti lühend spl on soome rkl ja eesti stj soome keeles läh. Akadeemilise maailma lühendil ksv! ei ole mingit vastet, sest Soomes vastav nähtus puudub.
Kohanimesid, nagu Ojamaa (Gotlanti), Teravmäed (Huippuvuoret) või Egeuse meri (Egeanmeri, Aigeianmeri), on eesti-soome sõnaraamatutes vanasti ka olnud, uuest leiab aga sellised nimed nagu Punamütsike (Punahilkka) ja Pipi Pikksukk (Peppi Pitkätossu), piibli Noa (Nooa) ja Paulus (Paavali) ning rahvausundi Peko (Pekko).
Veebisõnaraamat täieneb pidevalt. Uudiseks eesti-soome sõnaraamatu kasutajaliideses on see, et sama päringu saab teha ka soome-eesti sõnaraamatus. See toob nähtavale palju rohkem materjali ja on abiks eriti nendele, kes oskavad mõlemat keelt hästi.
Veebisõnaraamatut saab pidevalt parandada ja täiendada, oluline on tagasiside: kohe sõnaraamatu ilmumise päeval teatas üks soome kasutaja, et ühes sõna vorst kasutusnäites oli näpuviga. See sai kohe parandatud juba järgmisel päeval. Sõnaraamatu täiendamine jätkubki vähehaaval mõlemal pool lahte, niipalju kui ressursid lubavad.
Rahvusvahelisest koostööst räägitakse palju eriti juubelikõnedes, aga kakskeelse sõnaraamatu puhul on see vältimatu. Juba Lauri Kettunen on eesti-soome sõnaraamatu eessõnas 1917. aastal tänanud lahke abi eest eestlasi, nagu „mag. Joh. Aavik, mag. Gustav Suits, üliõpilane Alb. Saaberk [Andrus Saareste] ning mag. Jüri Tilk“. Soome kolleegid tegid kaasa ka nõukogude ajal ilmunud sõnaraamatute koostamisel.
Seekord oli eesti-soome sõnaraamatu koostamis- ja toimetamistöö algusest lõpuni rahvusvaheline: soome ja eesti leksikograafid töötasid ühes ja samas eesti keele instituudi EELexi keskkonnas. Küsimusi arutati ka meilitsi ning eriti olulised olid reeglipärased eesti ja soome toimetuse ühiskoosolekud, kus arutleti aktuaalsete probleemide üle väga heas õhkkonnas. Soome leksikograafi seisukohalt oli koostöö EKIga meeldiv ja kasulik kogemus eriti sellepärast, et instituudis ollakse leksikograafias väga aktiivsed ja kõrgel tasemel.