enesetaju on sobivaim eestikeelne identiteedi vaste; etniline identiteet – rahvusteadvus? rahvusetaju!
hargettevõte – spin-off ettevõte. Hargettevõtlus ülikoolis. Millal ja miks asutada hargettevõte?
isikettevõtja on lühem ja suupärasem kui lohisev füüsilisest isikust ettevõtja, lühend FIE ei sobi sõnaks loetuna eesti keelde, kõlab kui fui! Mõnes kontekstis võib olla ka isikettevõte, s.t ettevõte, mis toimibki peamiselt üheainsa isikuna. Nt: Isikettevõtjad on kehtivate seaduste alusel haigestumise korral täbaras olukorras. Isikettevõte on ettevõtlusvorm, mis sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega. „Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik.” (Äriseadustik, § 3 lg 1) → Isikettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. „Äriregistrit peavad .. registriosakonnad .. oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta.” (§ 22 lg 1) → .. oma tööpiirkonna isikettevõtete ja äriühingute kohta.
juurmik Nagu juurestik hoiab elus ja toetab taimi, loob juurmik aluse mis tahes süsteemi edukale toimimisele. Nt: Riigis on arenenud juurmik. Eesti Raudtee kui juurmikettevõte.
raal (Manivalde Lubi tehistüvi, 1961) ja arvuti on vajalikud kumbki oma täpses tähenduses: raal kui andmetöötlusseade, arvuti kui kalkulaator. PIN-kalkulaator on koodiarvuti, eurokalkulaator on euroarvuti.
mappraal – mapikujuline, mapina avatav-suletav raal2 Inglise laptop – sülearvuti kui süleloom? „Kui räägitakse rüperaalist, läptopist või mapp-raalist, siis millest õieti on jutt?”3
terrormõrvur Kas enesetapu-, suitsiiditerrorist või enesetapu-, suitsiidivõitleja? Milline on päevalehtedes suhe põhisõna -terrorist (koos selle sünonüümidega) ja põhisõna -võitleja sisaldavate kirjutiste vahel? Eesti Päevalehes esines -võitlejaga sõnumeid 87 korda vähem, Postimehes 10 korda vähem ja SL Õhtulehes 2,8 korda vähem.4 Terror on kogu mõistesisus oluline, mistõttu see tuli täiendsõnana säilitada. Põhisõna puhul lähtusin mõrva/ma > mõrv/u/ma enesekohasusest + -ur pejoratiivse varjundiga isikutähendus = mõrvu/r. Lisaks jääb terrormõrvuri kõlapildis peamiseks verdtarretavalt õõvastav tugeva r-hääliku rütmikordus.
tunniskaart – kaart, mille abil tunnistatakse isik õigeks, iseendaks; vrd ka tunnismees. Ebaloomulik ID-kaart – isikudunnistus-kaart?!
tõigafilm – lühem ja mugavam kui tõsielufilm, dokumentaalfilm (vrd mängufilm); dokkaader on sama ebardlik nagu medõde. „Sotsiaalse iseloomuga tokk [dok(k)] istub neile hästi.” (Filmikriitik ETVs 10. II 2004.)
vaatmik – tekst, joonised, tabelid, mis pannakse konverentsil välja osalejaile vaadata (vrd lugemik). Niihästi stendiettekanne kui ka posterettekanne on pikad ja kohmakad, paljas inglise poster pole parem kui hollandi päritolu plakat. Kutseis saab märkida lühidalt ja tabavalt: Ootame nii ettekandeid kui vaatmikke. Vaatmikud palutakse esitada suuruses …5
Aeg-ajalt tasub unarule jäänud eeteid, velmatud sõnu ja välminguid meelde tuletada, vahel uhmakaltki. Mõttetuimusest lahti!
1 Võhiku mõtted I. – Keeleline Kuukiri 1915, nr 3 ja 4, lk 51. Toimetaja ja väljaandja Joh. Aavik.
2 Vt Peep Nemvalts, Raalinduse oskuskeelt vaagida. Eesti oskuskeel 2003. Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts. Tallinn 2004, lk 148–170; Peep Nemvalts, Andmetöötluse A ja O. – A&A 2009, nr 5, lk 64–68.
3 Veiko Tamm, Sülearvutite lai spekter. – Tehnikamaailm 2010, nr 9, lk 40.
4 Vt Peep Nemvalts, Terrormõrvur võtab vastutuse? Keele ehe. Tartu Ülikool, Tartu 2006, lk 168–184.
5 Vt Peep Nemvalts, Vaatmik, mitte poster! – Sirp 20. I 2006; ka ÕS 2006.