Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast
21.04.2021
Oleme alates 2019. aasta sügisest jälginud keelekorralduse teemal meedias ilmunut ja räägitut, samuti Eesti Keele Instituudi (EKI) ja teiste asutuste korraldatud arutelupäevi. Oleme mitmes asjas segaduses ja murelikud ning soovime EKI-lt selgitusi.
Oleme nõus, et kirjakeel peab olema rikas ja mitmekesine ning keelekorraldus, keeleõpetus ja keelehoole ei tohi keelt vaesestada ega keelekasutajas ja -õppijas jõuetust ja vastumeelsust tekitada. Samuti jagame seisukohta, et keelenormi ja praeguse kirjakeele normingu vahel on mõnikord liiga suur lõhe ning osa reegleid ja soovitusi tunduvad tegelikku keelekasutust vaadates olevat aegunud.
Oleme ka mõistnud, et sõnastikureform, mille käigus senine õigekeelsussõnaraamat ÕS jääb edaspidi üksnes osaks veebipõhisest ühendsõnastikust, toob kaasa põhimõttelisi muutusi keelekorralduses, keeleõppes ja keelehooldes.
Seepärast palume Teil tutvustada sõnastikureformi peamisi põhimõtteid ja mõju, sest see puudutab keelekorraldust, keeleõpetust ja keelehoolet.
[—]*
Ootame oma küsimustele kirjalikku vastust.
Lugupidamisega
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse nimel Kaja Sarapuu
Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse nimel Ingrid Prees
Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse nimel Helika Mäekivi
Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse nimel Tiit Aleksejev
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni juhatuse nimel Ilona Kivirähk
Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse nimel Mart Jagomägi
Reili Argus, Tallinna ülikooli eesti keele professor, keeleteaduse ja keeletoimetamise magistriõppekava juht
Krista Kaer, tõlkija, kirjastuse Varrak peatoimetaja
Helin Kask, Tallinna Ülikooli referent-toimetaja õppekava õppejõud
Edward Kess, eesti keele õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige
Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja, Eesti keelenõukogu liige
Mari Koik, Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja
Tiia Kõnnussaar, kirjanik ja ajakirjanik
Killu Mei, kutseline keeletoimetaja
Urve Pirso, toimetaja, keeletoimetaja kutsekomisjoni liige
Kristel Ress, kutseline keeletoimetaja, koolitaja, Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliige
Hille Saluäär, vabakutseline toimetaja, Eesti Keeletoimetajate Liidu liige
Riste Uuesoo, Õiguskantsleri Kantselei keeletoimetaja
Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Andero Adamson
* Küsimused leiab Arvi Tavasti vastuses. – Toim.
Aili Künstler, „Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?“
Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta