2) Keelenõukogu on seisukohal, et koolil on keskne roll noore põlvkonna keeleharjumuste ja kirjakeele väärtustamise kujundamisel. Need eesmärgid on väljendatud niihästi riiklike õppekavade üldosades kui ka eesti keele ainekavades. Keelenõukogu leiab, et nende eesmärkide saavutamine ei ole võimalik üksnes emakeeleõpetaja pingutustega, vaja oleks toetada ja arendada kõigi õpetajate kirjakeeleoskust ja -teadlikkust. Seetõttu soovitab keelenõukogu korraldada ulatuslikku täiendkoolitust kõigi aineõpetajate kirjakeeleoskuse ja keeleteadlikkuse tõstmiseks.

3) Keelenõukogu soovitab analüüsida keeleseaduse § 16 lg 3 sätestatud eestikeelse teabe esitamise nõude täitmist ning täpsustada eestikeelse teabe suuruse ja vaadeldavuse nõudeid võõrkeelsetes kaubamärkides sisalduva olulise teabe eesti keeles esitamisel.

Eesmärk on muuta keeleseadust selliselt, et avalikus ruumis eksponeeritavate võõrkeelsete kaubamärkide ja ärinimede informatsioonilise osa tõlge eesti keelde ei oleks halvemini vaadeldav kui võõrkeelne teave.

4) Keelenõukogu leiab, et jätkuv järjekindel terminoloogiaarendus on kirjakeele arengule väga oluline. Kuigi paljudes valdkondades tegutsevad terminoloogiakomisjonid edukalt, on liiga palju selliseid valdkondi, mille kasutajad ei ole huvi terminoloogia arendamise vastu väljendanud. Keelenõukogu arvates oleks vaja suurendada avalikkuse tähelepanu ja toetust sellele tööle ning pakkuda lihtsaid ja kättesaadavaid vahendeid terminitööks. Üks võimalus on terminoloogiaarendus siduda vabatahtliku tööga üldkättesaadavate Vikipeedia-laadsete veebikeskkondade arendamisel.

16. V 2013

Professor Birute Klaas-Lang,

Eesti keelenõukogu esimees