Kuigi Mulgi murdeala on üsna väike, on selle murrakute vahel rohkelt erinevusi, sest mõjutusi on keelde tulnud mitmelt poolt. Erinevused tähendavad peale probleemide ikkagi ka rikkust. Selles sõnaraamatus ei ole püütud välja valida üht õiget sõna või sõnakuju mingi mõiste tähistamiseks, rohkem on tähelepanu pööratud sellele, kuidas keele küllust säilitada ja see arusaadaval viisil edasi anda. Selleks on loodud võimalused nii hääliku- kui vormivariantide esitamiseks, sünonüümsete või osaliselt seotud tähendusega sõnade juurde juhatavad viited sõnaartiklite lõpus. Näiteks Mulgimaal on öeldud tüdruku kohta nii tidruk, tüdrik kui tütrik, neiu kohta neio, näio, neidis, näidis, preili on olnud ka reili, proua provva või rovva, sõnaraamatus on kirjas kõik need sõnad. Ainult ühes-kahes Mulgi murrakus tuntud sõnade puhul on märgitud kihelkond. Haruldasemate sõnade esitamisega on teiselt poolt olnud eesmärgiks, et lugejat aitaks uue õppimisel ka äratundmisrõõm.

„Mulgi sõnastiku” tegemine andis hea kogemuse, kuidas korraldada oma keele parimate tundjate, ülikooli murdeuurijate ja eesti keele instituudi sõnaraamatutegijate koostööd, et jõuda mõistliku ajaga kaua oodatud raamatute avaldamiseni. Loota võib, et järgmisel aastal näeb trükivalgust kihnu keele sõnaraamat ning setu sõnaraamatu ilmumisenigi ei lähe enam kaua. Oma järge jäävad ootama aga teiste saarte, põhjaranniku ja mitme muu Eesti piirkonna omapärast murdekeelt avavad sõnaraamatud. Eesti keelepärandi rikkused tuleb veel uuele elule äratada.