4.  Keeles on tihtipeale ühekorraga tarvitusel ühe ja sellesama sõna mitmeid kasutusvõimalusi ja tähendusi. Näiteks on sõnal nüri konkreetsem (fraasis nüri ’halvasti lõikav’ nuga) ja abstraktsem tähendus (fraasis nüri ’igav’ film). Moodustage iga omadussõnaga näitega sarnased fraasid, nii et sõna esineb kõigepealt konkreetsemas ja siis abstraktsemas tähenduses: mage, kuum, hambutu, äge, pilvine, krõbe.
5.  Keeltes võib olla sõnu, mille kirjapilt on täpselt sama, kuid tähendus erineb. Eesti keeles on näiteks sõna laks, mis tähendab enamasti ’heledalt kõlavat lööki’ või selle tegevusega kaasnevat heli. Isegi kui laksu lisatähendused välja jätta, ei sarnane see kuidagi taanikeelse sõnaga laks, mis märgib ’lõhekala’. Ka sõna appi kannab eesti keeles hoopis teist tähendust kui soome keeles (appi ’äi’). Leidke vähemalt kolm eestikeelset sõna, millel on mõnes muus keeles küll sama kirjapilt, kuid mis tähendavad hoopis midagi muud! Kirjutage juurde, millise keelega on tegemist, ja lisage ka tõlge.

Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 2013. aasta 17. jaanuariks. Võitjatele auhinnad!

30. novembri Sirbis ilmunud keeleviktoriini vastused.
1. Kui Kärt käpa sisse pistnud, siis on toit riknenud.
2. Lauses viitab kehaosale viis sõna: peale, selili, kõrvale, käes, külge.
3. Kaaskevatsk on pruudi kaasavõetud leib.
4. Küsitud sõna on eeter.
5. Kuum viinerisai (hot dog, e k ’kuum koer’) on saanud oma nimetuse taksilt.

Loosiõnn naeratas Anu Viigipuule, Annika Bauerile ja Silvia Lepalaanele.

Palju õnne!

Emakeele Selts võtab võitjatega ühendust.