1. Mis on juhtunud toiduga, kuhu vanarahva ütlemise järgi on Kärt käpa sisse pistnud?
2. Mitu kehaosale (ajalooliselt) viitavat sõna sisaldab järgmine lause? Nimetage need sõnad. Peale teiste lahkumist jäi ta veel tundideks selili varemete kõrvale lebama ning palju ei puudunud, et ta oleks vihma ja külma käes endale külmetuse külge saanud.
3. Kes või mis on kaaskevatsk?
4. See sõna on tänapäeva eesti keeles laialdaselt kasutusel, eriti seoses televisiooni ning raadioringhäälinguga. Sõna tänapäevasele kasutusele on aluseks XVII–XIX sajandi füüsikas levinud, kuid nüüdseks vääraks tunnistatud teooria, kus selle sõnaga tähistati keskkonda, kus levivad elektromagnetilised lained. Mis sõna see on?
5. Teadupärast on ameeriklaste laual populaarsele toidule hamburgerile nime andnud Saksa linn Hamburg. Sakslasi on seostatud veel nii mõnegi tänapäevase toidu nimetuse kujunemisega. Näiteks nimetati sakslaste eeskujul XIX sajandil vorste tihti koerte järgi. Millise koeratõu järgi on legendi kohaselt oma nime saanud kuum viinerisai, mida nimetatakse USAs ning tihti Eestiski hot dog’iks (e k kuum koer)?
Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 10. detsembriks.
Võitjatele auhinnad!
28. septembril Keele Infolehes ilmunud keeleviktoriini vastused.
1. Odratolgus tähendas algselt ’õllejoodik’ ja sedaviisi on kutsutud Käina mehi.
2. Kakk ikk raan; ää aa hoost aast ää kõlab kirjakeeles öökull nutab oksal; ära aja hobust aiast ära.
3. Ütlus ühiskonnategelaste nimedega kõlab nii: meil on kaks tarka, need on Sirk ja Larka (Artur Sirk, Andres Larka).
4. Kasuka-Andrus on hunt.
5. Kui keegi teenib tondile tubakaraha, siis ta teeb pimedas tööd.
6. Lugemata kordi peksa saada võib saunalaval viheldes.
Loosiõnn naeratas Riina Veskimäele, Marek Laanele ja Eve Jaansonile.
Palju õnne!
Emakeele Selts võtab võitjatega ühendust.