Järelmärkus “Lajatusele venekirves­kultuuriga” (Sirp 2. II)

1 minut
Kuula

Juku-Kalle Raid kaitseb Jelena Skulskajat ja Ingo Normetit kriitik Boris Tuchi rünnaku eest. Viimane kirjutab, nagu oleks muudatuste tegemine klassik Tammsaare näidendis “Kuningal on külm” ennekuulmatu kuritegu. Võib-olla kriitik ei tea või ei mäleta, et 40 aasta eest tõi Epp Kaidu Vanemuises lavale ooperi “Kuningal on külm”, mille algtekstist jättis libretist Ain Kaalep välja terveid lõike. Ning vähe sellest – kirjutas juurde rohkesti oma teksti. Ooperit esitati Tartus 30 korda. Nii vähe seetõttu, et Angela osatäitja pidi sünnituspuhkusele minema. Keegi ei süüdistanud siis, sügaval nõukogude ajal, Kaalepit klassika solkimises. Vastupidi – ooper sai üksmeelse kiituse osaliseks nii meil kui Moskvas ja teenis üleliidulise preemia.

Nojah, VAAP (Vsesojuznaja Agentura Avtorskih Prav) oli siis veel lapsekingades. Loodetavasti on see kuritegu aegunud… Ent vaevalt on maailma ooperiloojad klassikute algtekstides näpuga järge pidanud. Ooper oli ka põhjus, miks Ingo Normet kutsus mu oma Vene Draamateatri lavastuse heliloojaks. Jelena Skulskaja kirjutas sinna mõned teravmeelsed laulutekstid, millest mulle eriti meeldis ülikute marss “Valitseme! Valitseme!” (“Pravim! Pravim!”). Enne praegusi valimisi sobiks see võimulepürgijaile kenasti lipulauluks.

 

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp