Intrigeeriv märksõna „XXI sajandi vaip” sunnib mõtlema samaaegselt nii traditsioonilisele kui uuenduslikkusele, ajaloole ja tulevikule. Milles on seisnenud vaiba olulisus läbi ajaloo? Kuidas peaks meie pikk vaibaajalugu peegelduma uues valmivas esindusvaibas?

Vaibakunst on eesti tekstiilikunsti kõige säravam osa, milles õnnelikul kombel võib täheldada nii võltshäbita traditsioonile toetuvat kui ka viimseni innovaatilist poolust. ERMi üle 3000 vaibaga kogu kajastab vaiba muutumist ja erinevate tegijate mitmekesist nägemust läbi sajandite. See innustas korraldama ka vaibakonkurssi. Muuseumi kontekstis rõhutame sageli Kristjan Raua päratult suurt rolli rahvakunsti kogumisel, millesse kaasati kogu XX sajandi alguse kunstnikkond. Kunsti olemust vaagides tundub aga, et kogumismatkad süvendasid loomingulise pärandi mõistmist ja tajumist väga suurel määral ja see peegeldus vanavarakogujate kunstnike endi ja nende õpilaste loomingus. Näib, et osaliselt naudime neid vilju tänaseni.

Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus „Positsioonid” Jõhvi kontserdimajas 2007. aasta sügisel näitas, et kõrvuti uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamisega ei pelga tekstiilikunstnikud teostada oma ideid traditsioonilises ja aeganõudvas põime- ja gobeläänvaiba tehnikas. Põimevaiba elujõulisusest kaasaegses kunstipildis on andnud tunnistust ka rühmituse Vaba Tahe 10. aastapäevale pühendatud näitus tarbekunsti- ja disainimuuseumis ja eelmisel nädalal Hobusepea galeriis avatud näitus „Enne”. Eesti tekstiilikunstnike vaibad on pälvinud preemiaid rahvusvahelistel näitustel ning olnud kõrgelt hinnatud ka siinse kunstipubliku silmis. Kogu kavandikonkursi perioodi saadab Muuseumis näitus „Vaibasadu”, kus iga kolme päeva tagant vahetuvad vaibad pärinevad ERMi kogudest, tekstiilikunstnikelt ja kõrgema kunstikooli üliõpilastelt. Näitus peegeldab meie vaibaloo ajastuid ja tegijaid, kogu väljapaneku rikkalikkust saab jälgida muuseumi kodulehel.

Samas ei tähenda seinavaiba kavandamine kunstnikule tehnilisi piiranguid, määratlus „seinavaip” on praegusel ajal pigem suureformaadilise seinatekstiili üldnimetus. Materjalide ja tehnoloogia valik sõltub ideest. Avalikku ruumi mõeldud tekstiiliteose konkurss on suurepärane võimalus pakkuda välja oma ideed, otsida seoseid oma loomingu ja etteantud konteksti vahel. Tartu rikkuseks on Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis paiknev Mall Tombergi suurteos – ligi 60ruutmeetrine gobeläänvaip, mis kuulub Eesti vaibakunsti kullafondi ning mille valmimisest möödub peagi kolmkümmend aastat. See äärmiselt hästi komponeeritud monumentaalteos ühendab endas kauneid värviemotsioone ja graafilise detailsusega teostatud portreid ning mõjub oma suurejoonelisuses ajatult, kaasaegsena ka tänasel päeval. 

Vaibakonkurss on veel kord tõestanud, et sümbolite loomine on inimestele oluline. Konkursi esimene etapp oli anonüümne kavandite ideekonkurss, kus võisid osaleda kõik soovijad. Kokku laekus töid 24 autorilt, nende hulgast valis žürii esimese etapi võitjateks viie autori tööd. Kõik võidutööd olid märkimisväärselt põnevad ja kõnelesid erinevat kujundikeelt. Märksõnade taga avanesid eesti tuntud tekstiilikunstnikud: Reet Talimaa („Aja kiri”), Signe Kivi („Igavikuline Eestimaa”), Anu Raud („Kogujad”), Kaire Tali („Spiraal”), Monika Järg („Vöööö”).

Konkursi teises etapis valitakse teostatav juubelivaip, kuid teostamist vääriksid kõik võidutööd. Kõik viis autorit on leidnud oma tõlgenduse ja tehnika, mis võimaldab luua kavandi põhjal esindustekstiili. Eesti Rahva Muuseum tänab kõiki osalenuid nende suure pühendumise ja sügavate ning hoolivate mõttearenduste eest.

Tartu on viimastel aastatel julgelt kujundanud avalikku linnaruumi eriilmeliste skulptuuridega. Tänu Eesti Rahva Muuseumi juubelivaiba konkursile saab Tartu juurde ka uue avalikku ruumi kavandatud tekstiilteose. Eesti Tekstiilikunstnike Liit tähistab tänavu oma 15. sünnipäeva ja vaibakonkursi võitja väljakuulutamine aprillis 2008 on kindlasti selle aasta üks tähtsündmusi.

Aet Ollisaar, tekstiilikunstnik, Tartu Kõrgema Kunstikooli professor, ERMi tekstiiliosakonna hoidja