01.10 – 25.10 Mats Õun´a vintage aktifotonäitus „BURLESQUE DRAMATIQUE – Extended versioon“
Mats Õuna aktifotode stilistiliseks koodiks on “french postcard”. Kui prantsuse postkaartide ideeks oli erootilis-pornograafilise elamuse pakkumine, siis Mats Õuna lavastuslikes aktifotodes on erootika sublimeerunud kunstiliseks kvaliteediks. Autor tegeleb kompositsiooni, rütmi ja meeleoluga. Mats Õuna aktifotod asetuvad olemuslikult pigem klassikalise kujutava kunsti, kui foto valdkonda. Piltide teatraalsuse juuri tuleb otsida autori minevikust – Mats Õun on lõpetanud EKA teatrikunstnikuna.
Kummatigi on neis töödes allhoovus, mis võiks ja peaks panema mõtlema need, kelle jaoks tänapäeva kunst oma päevakajalises triviaalsuses hakkab end tasapisi ammendama. Esteetika, harmoonia ja tasakaalustatus on märksõnad autori “sisekosmosest”. Üha “uniseksimaks” muutuvas maailmas on autor üks neist reliktsest hetero-ankrutest, kellena tänapäeval enda kunstis positsioneerimine edu ei ennusta. Mees on mehelik, naine naiselik. Perekond on püha. Hääbuvad väärtused.
01.10-23.10 Ahti Seppet´i isiknäitus „VÄIKE VORM KUI EHE“
VÄIKEVORM KUI EHE, _EHE KUI VÄIKEVORM, KUI EHE ON VÄIKEVORM, KUI EHE ON EHE?- see sõnamängu moodi teemapüstitus on aeg-ajalt ikka jälle muude tegemiste hulgas kummitanud.
Võimalik, et kunstlikult, ilmaasjata.
Sellise väikevormi loomise põhiliseks innustajaks on ikkagi NAINE, kes annab esimese signaali.
Kui tähtis või tähtsusetu on selle ehte, väikevormi kantavus?
Kuidas timmida igakülgselt vormi nii, et see tunduks ehte kandjale intiimse, ihaldusväärse objektina, mõnikord märkamatu, kuid ülitähtsa kehaosana, mille puudumine paneks tähelepaneliku vaataja mõtlikult kulmu kergitama. Kuidas ehe leiab sobiva omaniku? Enamasti tundub see ilmvõimatuna, samas mõnedel on see õnnestunud. Harva, aga siiski.
Nagu ülalpool märkisin on minu loomingu allikaks NAINE. Olen aeg-ajalt teinud aktivisandeid, kus olen kasutanud maalimiseks lisaks värvile ka ohtralt kohvi ja punaveni. Kas vahel ka seespidiselt jääb vaataja mõistatada.
04.10-25.10 Margot Kask ja Kaija Kesa joonistusnäitus „Pesad“
Kaija Kesa ja Margot Kask joonistusnäitus „Pesad“ toob vaatajateni looduse kasvamise ja sealsete elanike tegemised läbi trükipressi ning söe joone.
Näitusel olevad teosed on loodud sügava kummardusega looduse Loojale. Taimede maailm on imepäraselt loodud. Kasvõi näiteks see, et ühest imetillukesest seemnest kasvab välja võrratu taim, mis omakorda kannab seemneid nii palju, et neid jagub mitmetele olenditele söögiks ja jääb ka piisav varu uute taimede kasvamiseks. Ühes ivas peitub kujuteldamatu jõud.
Kaija Kesa teosed on botaanilised uurimused, lähivaated seemnetest ning “seemnepesadest”. Need on peamiselt värvilised joonistused, kuid osaliselt on kasutatud ka koopiatrüki tehnikat.
Margot Kase pesade seeria on hoolimisest, hoolitsusest, kogumisest, varudest ja pärandist. Kasvamisest, kogunemisest, kokkukasvamisest ja lahtilaskmisest. Ja kadumisest, huumuseks muutumisest. Pesa on ühtaegu toetuspind ja vari. Linnupesa on pihus soe nagu müts või kampsun. Varju pakkumine ja varjulolek on olemuslikult naiselikud nähtused. Pesa põimes peitub nii kudumite kui ehituskonstruktsioonide juuri.
Võru Linnagalerii on avatud E- R 12.00- 18.30.
Info: www.vorulinnagalerii.ee
Näituste külastamine tasuta!