Lahkunud on armastatud koorijuht ja pedagoog, klaverivabriku juhataja ja endine konservatooriumi rektor Venno Laul.
Venno Laul õppis koorijuhtimist Tartu muusikakoolis (Voldemar Kliimand) ja Tallinna riiklikus konservatooriumis (Heino Kaljuste). Paralleelselt õpingutega konservatooriumis töötas ta muusikaõpetajana Tallinna koolides, pikemalt (1960–1966) Tallinna XXII keskkoolis (praegu Westholmi gümnaasium), millest sai esimene muusikakallakuga kool Eestis.
Uno Järvela kutsus Laulu koormeistriks Estonia teatrisse (1966–1972), kus ta osales paljude ooperi- ja operetilavastuste väljatoomisel. Samasse aega jääb õpingute jätkamine koorijuhina Leningradi konservatooriumi assistentuuris (1968–1971).
Läinud Gustav Ernesaksa kutsel organiseerima RAMi juurde noorte meeste kooristuudiot (1969), asutas Venno Laul seal RAMi poistekoori (1971), Eesti esimese poiste ja noormeeste koori ehk klassikalise segakoori. Aastatel 1971–2001 oli Laul poistekoori peadirigent ja kunstiline juht. Venno Laul viis poistekoori kontserdireisidele nii Euroopa riikidesse kui ka Jaapanisse ja Kanadasse, sõjajärgsel ajal esimese Eesti koorina ka USAsse ja Austraaliasse. Seda aega märgistavad poistekoori esinemised hinnatud orkestrite ja dirigentidega, muu hulgas osaleti arvukate vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandmisel ja salvestamisel nii välismaal kui ka Eestis. Poistekoor osales ka paljudel festivalidel ning tegi kaasa tollase Estonia teatri lavastustes. Kõik need aastad oli koori kontsertmeister Venno Laulu pianistist abikaasa Reet Laul.
Venno Laulu poistekooriga salvestati kassette, LPsid ja CDsid. Nendest salvestustest tegi Sélection du Reader’s Digest (Prantsusmaa) maailma koorimuusika viieplaadilisse kogumikku Eesti tutvustusena 30minutise valiku.
Kõige eeltoodu kõrval oli Venno Laul konservatooriumi õppejõud (1972–2001), dekaan, õppe- ja teadusprorektor ning aastatel 1982–1992 rektor. Tema rektoriaastatesse jäi praeguse muusika- ja teatriakadeemia õppehoone ehitamise ettevalmistamine, sellele kesklinnas koha eraldamine, projekteerimiskonkursi korraldamine, rahastuse taotlemine, ehitusloa hankimine ning 1990. aastal ehitamise alustamine.
Aastatel 1980–1999 oli Venno Laul üks üldlaulupidude üldjuhte. Tema eestvõttel laiendati laulupeol poistekooride repertuaari poiste häältele noormeeste omade lisamisega. Gustav Ernesaksa ettepanekul sai Laulust Eesti Kooriühingu esimees (1986–1996). Sel ajal arendati välja kooriühingu struktuur ja loodi Eesti Meestelaulu Seltsi eeskujul kooride alaliidud.
Venno Laul kutsuti enam kui 90 rahvusvahelise koorikonkursi žüriisse, ta esines külalisdirigendi ja lektorina Euroopas, Aasias ja Ameerikas. 1990ndatel aastatel valiti ta Euroopa Kooriühingu Europa Cantat Euroopa noorte kooride liidu juhatuse ja muusikanõukogu liikmeks, samal ajal oli ta Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni (IFCM) nõustaja.
2001. aastal alustas Venno Laul tööd Estonia klaverivabrikus, 2005. aastast oli ta selle juhataja.
Venno Laul oli ENSV ülemnõukogu saadik ning Eesti Kongressi ja Tallinna volikogu liige, ta osales kultuurkapitali jt ühiskondlike organisatsioonide töös. President Lennart Meri autasustas teda 2001. aastal Valgetähe II klassi teenetemärgiga.
Venno Laulul ja Reet Laulul on tütar Meeli Hirvonen (arst), poeg Indrek Laul (pianist ja ettevõtja) ja viis lapselast.
Kultuuriministeerium
Eesti Kooriühing
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Eesti Meestelaulu Selts
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Rahvusooper Estonia
Rahvusooperi Estonia poistekoor