Eile alanud ja 14. juunini toimuv Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute konverents toob Tartusse ligi 200 teadlast ja eksperti üle kogu maailma, et tutvustada valdkonna uusimaid teadustöid ning arutleda ühiskonnas aktuaalsete teemade üle, nagu Ida-Euroopa poliitilised ja majanduslikud arengud, kultuur ja ühiskond.
Tartu ülikooli Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse (CEURUS) eestvedamisel toimuv akadeemiline konverents on esimene omataoline Eestis ning laiemalt kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Korraldajate eesmärk on muuta konverents Tartus iga-aastaseks sündmuseks ja kujundada Tartust hinnatud sihtkoht teadlastele ja haritlastele, keda huvitab Ida-Euroopaga seotud teemade uurimine.
Konverentsi juhtteema on „Europe under stress: the end of a common dream?“ (Pinged Euroopas: kas ühise unistuse lõpp?), mida konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov põhjendab järgmiselt: „Me oleme tänapäeval harjunud rääkima kriisidest Euroopas ja selle naabruses. Valitud teema ja peaesinejad aitavad panna need laiemasse konteksti – kui oskame juba läbitud kriise analüüsida ja nende tekkepõhjusi mõista, suudame ka uusi kriise paremini hinnata.“
Arutlusele tulevate teemade ring on lai, ulatudes rahvusvahelistest suhetest ja majandusest inimgeograafia, lingvistika ja kultuuriteooriani. Konverentsi avapäeval räägib Oxfordi ülikooli emeriitprofessor, tuntud ajaloolane Archie Brown, kuidas külma sõja lõpp on sillutanud tee tänasesse päeva ja mõjutab meie regiooni arengut veel 25 aastat hiljem. Täna, 13. juunil toimub ümarlaud, kus politoloogid, majandusteadlased, geograafid ja rahvusluse uurijad arutelevad Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute valdkonna hetkeseisu ja käekäigu üle viimastel kümnenditel.
Konverentsi ühe korraldaja, TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteaduri Piret Ehini sõnul on teema aktuaalne, kuna valdkonnale on läbi aegade heidetud ette võimetust näha ette olulisi sündmusi: „Kui külma sõja järgsetel kümnenditel Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute tähtsus vähenes, on viimaste aastate arengud toonud kaasa kõrgendatud huvi selle valdkonna vastu.“
Huvi konverentsi vastu oli korraldajate jaoks ootamatult suur. Osalejaid on paljudest Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikidest, aga ka USA-st, Kanadast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Indiast.
Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvahelise suhete instituut.
Esimestel aastatel toetatakse konverentsi toimumist Euroopa Liidu Horisont 2020 programmist rahastatud projekti UPTAKE raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust koostöös Uppsala ülikooli Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse ja Kenti ülikooliga Suurbritannias.
Konverentsi koduleht www.tartuconference.ut.ee
Lisainfo
Maili Vilson, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teaduskommunikatsiooni spetsialist
737 6584
maili.vilson@ut.ee