Belglased olid lähenenud äsjase Veneetsia arhitektuuribiennaali põhiteemale modernismi omaksvõtule nn vernakulaarse ehk rahvapärase arhitektuuri ja interjööride kaudu. Kuraatorite Sébastien Martinez Barat, Bernard Dubois, Sarah Levy ja Judith Wielanderi paviljon oli keskendatud siseruumidele. Kui elamu on valmis, siis jäävad maja uksed justkui igaveseks suletuks ning siseruumid fassaadi taha. Belglaste arvates annavad aga just interjöörid informatsiooni arhitektuuri väljakutsete ning kohanemisvõime kohta ühiskonna muutumise foonil.

Kuna kodu kui privaatne ruum peegeldab ehk kõige paremini meie eluviisi, trende ja vajadusi, siis vaatlesid belglased n-ö kodukootud arhitektuuri just koduinterjööride abil. 2013. aasta septembrist käisid kuraatorid üle terve Belgia ette teatamata majapidamistes, et pildistada võimalikult ehedat ja loomulikku eluruumi. Majad valiti geograafilise, ajaloolise ja tüpoloogilise analüüsi alusel.¹ Välja töötati teatud muster, mis võib ehk kohati tunduda liigse üldistusena. Siiski illustreerivad belglaste empiirilised uuringud nii modernismiga kaasnevaid vormilisi muutusi kui ka kultuurikonteksti, mis peitub ruumiliste erisuste taga.

Belgia ekspositsioon „Interjöörid. Märkmed ja kujundid” paelus oma lihtsuses.² Valged toad sisaldasid üks ühele siseruumidetaile koos A4 formaadis fotode ja märkmetega, mis sobitusid oma väiksuses üldise lihtsustatud paviljoniruumiga. Siseruumidetailid annavad aimu tänapäevase eluviisiga kaasnevast ruumi teisendamisest ja arhitektuuri personaalsest kohandamisest: näiteks kahe erineva põrandamaterjali kasutamine, et mahutada kööki mõtteliselt ka teine ruum, elutuba. Või seinaorva ehitatud riiulid, et efektiivselt ära kasutada „tühja” ruumi. Või siis seinas nähtavale jäetud vana tellis, et tuletada meelde ehitise arhitektuuriajalugu.

Belglaste paviljon oli kui reaalses ruumis kogetav uurimus: „lavale” oli seatud modernsele elamu- ja elustiilile vastav interjöör, mis kutsus mõtisklema arhitekti ja elaniku kahekõne üle. Interpreteerime ju kasutajatena üht maja oma vajadusest lähtudes, ümbritsevat ruumi muutes, täiendades ja kohandades. Siin on arutluskoht ajas püsiva ja tõlgendustele avatud arhitektuuri seosest ehk sellest, kui paindlik on arhitektuur ühiskonna muutuste, ootuste ja vajaduste suhtes.

1 S. Lafore, S. Levy, S. Martinez Barat, Interiors. Notes & figures, 2014.

2 Ing k „Interiors. Notes and Figures”.