Jaan Elkeni kureeritud näitus lööb esialgu paljalt oma vormiga. Pea poolsada kunstnikku on kätte saanud 30 x 20 cm plaadid, täitnud need oma tahtmise järgi värvide ja kujunditega ning need ühes reas seinale pannud. Nimesid-pealkirju lisamata.  Piirang on peaaegu alati suurem loovuse motivaator kui selle puudumine. Juba vaid piirang maalida väikesele pinnale on andnud suurepärase tulemuse. Samuti on autoritele loomingulist julgust andnud autorivastutusest priiks saamine, anonüümsuse kaitsva maski taha kadumine.

?Ühises rivis? on efektne kas või oma mitmekülgsuses. Seal leidub igasugust maalikunsti lillepiltidest kahetooniabstraktsionismini, klassikalisest õlisegamisest verega lõuendi määrimiseni, kollaa?ini, mõjuvaim on neist lõuendile kinnitatud pangakaart. Võimas. Ühel maalil on lihtsalt valgele taustale kirjutatud ?KARIKAIRAMO www.nokia.ee?. Popkunst on üldse sellel näitusel laialt esindatud (ka ?abloonmaal), abstraktsionism samuti, natuke on sürrealismi ja ekspressionismi.  

Mitmete tuntud kunstnike (Okas, Arrak, Mäetamm, Kruusamäe, Elken, Luik, Kütt) stiili ja teosed tunneb kergesti ära. Aga võib ka petta saada. Väidetavalt on Enn Tegova osavalt parodeerinud Kruusamäe hüperrealistlikke portreid Peeter Volkonski kujutamisel; keegi on maalinud mitteosaleva Ki wa moodi.

?Rivis? esineb ohtralt huumorit, pila ja ühiskonnakriitikat. Näeme, kuidas ahv areneb inimeseks ja siis kuristikku kukub. Ja Kruusamäe (tõenäoliselt) näitab seekord otse, mis teda kunstis tegelikult inspireerib. Hmm?

Ei taha sugugi nõustuda Ants Juske väitega, et näitusel pole ?edöövreid. ?edöövriks võib pidada kas või keskaegse miniatuuri stiilis kuldset Eesti euroliiduga ühinemise teemat kandvat maali (autoriks väidetavalt Mall Nukke), kus on kirjas ?Rauaajastul pole mõtet otsida kuldset elu?.