Mikro- ja väikemajad on maailmas laineid löönud juba mõnda aega. Pärast 2008. aasta majanduskriisi ja kinnisvarakrahhi peeti just väikest elamist kriisijärgsetele vajadustele vastavaks. Väikevormide kavandamine on juured alla ajanud ka Eestis – näeme algatusi, mis seavad kahtluse alla meie senise ruumivajaduse.

Arhitekt Mari Hunt on oma bürooga b210 pea kümme aastat disaininud ja ehitanud väikevorme, installatsioone, RMK ja EKA sisearhitektuuri osakonnaga kuuel aastal järjest metsarajatisi, varjualuseid ja vaatetorne. Ta on kavandanud väikemaja nii endale kui ka oma sõbrale. Mari Hundi projekteeritud Maidla loodusvilla, minihotell sooserval kandideerib sel aastal Euroopa nüüdisarhitektuuri Mies van der Rohe auhinnale.

Kuidas sa väikemajade teemani jõudsid?

Kolm-neli aastat tagasi hakkasin väikeste majade ja väikeste eluruumidega süvenenumalt tegelema. USAs on minimajad olnud pikalt populaarsed, kuid just siis tundus hea aeg selle teemaga ka siin tegeleda. Üks tõuge tuli kindlasti isiklikust vajadusest, nimelt hakkasin endale üht sellist minimaja projekteerima ja ehitama. Tekkis võimalus ühele väikesele krundile püsti panna kuni 20ruutmeetrine majake. Miks nii väike? Kuni 20ruutmeetrist majakest saab püstitada hõlpsamalt suurt paberimajanduse kadalippu läbimata.

Mind paelus ülesanne paigutada kõik eluks vajalik napile pinnale. Aastaid tagasi elasime polaarekspeditsioonil Franz Josephi maa asustamata saarel kaheksaliikmelise meeskonnaga pisikestes konteinermajades. Kuu aega katsetasid üksteisele võõrad inimesed väikese ruumi piire. Suuremate objektide kõrval on need väikesed tööd andnud hea tunnetuse, kuidas eri mõõtkavas head ruumi disainida.

Oma maja kavandama hakates proovisin läbi sadakond lahendust ja disainiideed. Maja mudelit, mille järgi endale olin ehitanud, arendasin edasi veidi suuremaks ning kohandasin sõbrale.

Sellest hakkas pall veerema ning nüüd näen, et vajadus väikemajade järele on ka majutussektoris. Praeguse pandeemiaga on tekkinud aina kindlam soov elada mõnda aega maal, metsa sees. Tihti on selline väike maja paremini hallatav: seda on kergem püstitada, kohapeal või tehases valmis teha.

Mida üldse loetakse väikemajaks?

See on hoone, mille pindala on kuni 20 ruutmeetrit ja kõrgus kuni viis meetrit. Sellise hoone püstitamine on olenevalt omavalitsusest veidi lihtsam ja kui hästi läheb, siis ei ole vaja planeeringut ega ehitusluba. On loomulikult ka erandeid, näiteks tiheasustusalad ja looduskaitsealad. Kui aga soovitakse juurde rajada taristu – vesi, elekter, kanalisatsioon –, siis muidugi nii lihtsalt ei pääse. Ka tuleohutus seab omad tingimused.

Mil määral erineb väikemaja väljamõtlemine suurema, normaalse suurusega elamispinna kavandamisest?

Väikese maja puhul algab ruumi disainimine seest väljapoole. Peame mõtlema, millised on funktsioonid, mis majja ära mahtuma peavad, kui suur on voodi, tualetipott, dušinurk, kööginurk. Kõik need nn mugavused, millega harjunud oleme, võtavad väikeses majas protsentuaalselt rohkem ruumi. WC-pott, köögitehnika ja tehnoseadmed on standardmõõtudega, nendega mänguruumi pole – need on vaja väiksele pinnale ära mahutada. Teisalt on vaja disainida väljastpoolt sissepoole. Peame arvestama hoone maksimaalse suurusega. Seda eriti siis, kui hoone ehitatakse tehases. Mõelda tuleb ka, kui suurt veost on võimalik veoautole tõsta, kui suuri veoseid on lubatud tänaval transportida. Näiteks ei tohi veose laius olla üle kolme ja poole meetri, suurema veose puhul on vaja saateautosid. Ka tuleb teada, kui kõrge see maja on, kas see mahub sildade ja elektriliinide alt läbi. Oma maja kavandasin kaheosalisena, katuseosa käib ära. Viie meetri kõrgust hoonet, nagu regulatsioonid lubavad väikemajana püstitada, ei saa ühes tükis transportida.

Eesti väikemajade turul on väga palju tüüpmaju, mida ongi lihtne tehases valmis teha. Sinu omad on kõik erilahendus.

Ma näen, et aetakse taga erilisemat disaini. Paljud, olles läbi lapanud majatootjate kataloogid, pöörduvad minu poole sooviga saada midagi omanäolisemat. Väikse vormiga on hea katsetada ja just väikeste majade puhul soovitakse erilisemat lahendust. Teatakse, et hea disain aitab näiteks majutusteenuse turul silma paista.

Kahest minu projekteeritud ja valmisehitatud minimajast on saanud ka tüüprojektid, 20ruutmeetrine minimaja Minikin Hunt ja 30ruutmeetrine Minikin Jaska. Need on valminud mulle ja minu heale sõbrale, neis on iga detail hoolega läbi mõeldud. Nii mõnigi on leidnud, et vajab just samasugust, aga tihti on hoone kasutajatel erisoove ja tahetakse midagi, mis tüüpprojekti ei mahu. Ruumi tahetakse oma äranägemise järgi kohandada. Niisiis olen praegu keskendunud erilahenduste loomisele. Minimajade kõrval projekteerime büroos ju ka 500ruutmeetriseid villasid. Niisiis oleme justkui kahe maailma vahel, hüppame ühest mõõtkavast teise.

Võib-olla polegi vahet, kas eluruumi on 20 ruutmeetrit või 200, optimaalne ruum, mida eluks vajatakse, on küllalt standardne. Ühel puhul laiutatakse rohkem, aga funktsionaalselt pole erilist vahet. 20ruutmeetrine maja võib mahutada sama palju kui 200ruutmeetrine.

Kaht mõõtu majade, minimajade ja luksusvillade kõrvuti projekteerimise juures tekib üpris tihti mõte, kas tõesti on nii suurt maja vaja. Kas saame ehk veidi väiksemaks teha? Kas ikka on vaja, et elutuba oleks 70–80 ruutmeetrit suur? See on ju ühe keskmise eestlase korteri suurus. Niisiis mõtlen ka suure maja projekteerimisel, kuidas ruumi optimaalselt ära kasutada, et tühja ruumi ja kasutuid nurgataguseid tekiks vähem.

Praegu, COVID-19 pandeemia tingimustes on siiski ka suurel majal oma eelised. Ollakse sunnitud kodus palju aega veetma. Meie kodune ruum on saanud hoopis teistsuguse tähenduse, vajame palju rohkem ruumi. Pisikesele pinnale ei saa kõiki funktsioone, mida kodu praegu välja kandma peab, ära mahutada. Kui enne arvestasime sellega, et kodu on enamjaolt magamiseks, käiakse tööl, väljas söömas ja reisil, ja see kõik toimub väljaspool kodu, siis praegu tuleb kodus kõik need funktsioonid ära mahutada. Kodu on saanud uue tähenduse. Kodu kui kontor, kodu kui kool, kodu kui meelelahutuskoht jne.

Siin ongi kaks äärmust. Koju võiks võimalikult palju funktsioone mahutada, siis loeb ruumi suurus ja avarus, teistpidi aga otsitakse oma väikest pelgupaika. Tihti eeldatakse, et see on mõnes looduskaunis kohas. Lisaks peaks see olema kerge vaevaga kiiresti püstitatav ja rahakotisõbralik.

Millist elamiskogemust minimaja pakub? Mis tõukab väikselt elama?

Peamiselt otsitakse ellu lihtsust. Suur maja ja suur korter tähendavad kohe ka palju asju, esemete ja vaimsete vajaduste mõttes, mille pärast peame muretsema ja nende eest hoolitsema. Väike ruum ja väikselt elamine seostub mõttepuhtusega. Tahetakse näidata, et on võimalik elada lihtsamalt ja mitte nii palju tarbida.

Hea näide ongi minu sõber, kellele projekteerisin oma minimaja eeskujul veidi suurema versiooni. Tema elab nüüd esimest aastat koos elukaaslasega umbes 30ruutmeetrisel pinnal, koos magamislavatsiga on neil ruumi 45 ruutmeetrit. Ta on ka varem elanud pisikestes Tallinna korterites ja looduse keskele väikesele eluasemele kolida ei olnud mingi probleem. Praegu naljatleb ta, et kappe ja panipaiku sai igaks juhuks nii nutikalt ja palju projekteeritud, et osa on praegugi tühjad. Kui aga praegusel ajal peavad kaks inimest ka kodus töötama, siis läheb veidi kitsaks. Lahendusena oleme arutanud, et võiks õue veel ühe pisikese töötoa ehitada.

Teised head sõbrad ja minimajade entusiastid elavad suviti Muhu saarel. Neil on seal minimaja, kus on kõik eluks vajalik, kuid nii mõnedki funktsioonid on kolinud õue. Seal on dušš, lõkkease, mille peal tehakse süüa, eraldi hoones on kuivkäimla. Kogu ruumi enda ümber kasutatakse palju otstarbekamalt. Kuigi jah, meie kliimavöötmes ei saa aasta läbi nii elada.

Mainisid ennist väikemajade trendi USAs. Ka siin on minimaju toodetud omajagu, kuid ei saa öelda, et see veel trendiks oleks kujunenud. Kõik kõlab ju loogiliselt: aina enam on ühe liikmega leibkondi, eluasemed on linnas kallid, suurt korterit ei jõua endale ei osta ega üürida. Väikemaja paistab hea lahendus. Mõni aasta tagasi oli Koda n-ö väikemajade küla Tallinnas Mere puiestee ääres. See toimis hotellina. Praegu on needsamad Koda majad Admiraliteedi basseini ääres, kuid ega me rohkem minimaju linnapildis ei näe. Miks pole väikeselt elamine siin kujunenud nii populaarseks kui mujal maailmas?

Meie taust on hoopis teistsugune. USAs on väikemajad populaarsed, sest seadused ei luba tagaaeda väikseid hooneid püstitada ja seal elada. Nemad on sellest regulatsioonist mööda läinud nii, et ehitavad majakese järelhaagise peale. Kui maja on ratastel, siis ei kvalifitseeru see majaks, vaid autoks ja see on sealne viis seaduseauk ära kasutada. USAs on võimalik ehitada ratastele palju suuremaid ja raskemaid maju kui meil, seepärast on see liikumine ka nii levinud. Euroopa Liidu seadused, mis kehtivad ju ka meil, seavad ratastel majale palju karmimad nõuded. Näiteks kaal kuni kolm ja pool tonni. See on maja sulgkaal, keeruline on nii kerget maja ehitada, milles oleksid kõik funktsioonid, millega olema harjunud. Suurele rekatreilerile on muidugi võimalik ehitada ka suuremaid maju, aga siis tekib teistpidi küsimus: milline auto seda vedada jaksab? Kolm ja pool tonni on selline, mida natuke võimsam sõiduauto kohalt nihutab.

Veel üks põhjus, miks siinkandis väikemajad nii levinud pole, on ehk ka see, et meil ilmselt pole olnud üliteravat elamispinnapuudust. Mida kallim on elamine linnas, seda enam soovitakse linnast ära, metsa ja loodusesse. Eriti praegusel ajal. Minimajade teema on aina aktuaalsem ka siin.

Eestis on siis väikemaja rohkem suvekodu, looduses elamise võimalus, hotell?

Jah, nii võib üldistada küll. Eestlane näeb väikeses majas lisaelamist – kohta, kus nädalavahetustel ja suviti puhkamas käia.

Mis materjalist ehitatakse väikemaju?

Mina kasutan eelkõige puitu. Meil on nii palju puitmajade tootjaid, kes valdavad materjali väga hästi. Puidust saab ka ise väga hästi ehitada. Nagu öeldud, määrav on maja kaal. Nii transportimiseks kui ka kraanale, mis hiljem maja oma kohale tõstab. Materjalide puhul lähtun ikkagi keskkonda sobivatest ehedatest materjalidest.

Hind sisaldab sellise elamu puhul vastuolu. Väikemaja ei tohiks olla liiga kallis, aga mida väiksem maja, seda kallimaks kujuneb ruutmeetri hind. Kõik tehnosüsteemid, mis on suures majas, on vaja rajada ka väikses majas – need on suur osa hinnast. Eks tihti haigutab ootuste ja tegelikkuse vahel kuristik. Eeldatakse, et väike tähendab odavat, kuid mida väiksem, seda kallim. Seetõttu tulekski kasutada lihtsaid materjale, aga anda majale hea arhitektuuri ja disainiga lisaväärtus.

Räägi natuke lähemalt ka Maidla mõisa maadele, sooservale püstitatud minimajast, loodusvillast, nagu seda kutsutakse.

Maidla loodusvilla on mõeldud lühiajaliseks ööbimiseks, seda on hellitavalt nimetatud ka metsa magamistoaks. Maidlas seisin ülesande ees, kuidas luksuslik ööbimiskoht ära paigutada väga väiksesse ruumi ehk kuidas traditsiooniline hotellituba mahutada loodusesse. Ka selle disainimist tuli alustada n-ö seestpoolt väljapoole, vaadata, kui suur on voodi ja siis selle ümber ülejäänud ruum üles ehitada, et jääks liikumisruumi, et sisse tulles ei peaks kohe astuma magamistuppa, vaid jääks garderoobi- ja esikuosa, kompaktne tualett- ja duširuum ning oleks ka väike panipaik. Peitsime selle osavalt trepi alla. Pidime looma kõik luksushotelli mugavused looduses mugavaks ööbimiseks.

Sellist teistsugust ööbimisvõimalust ja hotellituba, omaette olemise võimalust just otsitaksegi. Me oleme veidi tüdinud traditsioonilisest hotellist ja turismitalust. Mõnus ja mugav puhkamisvõimalus loodusega kooskõlas on praegusel ajal ihaldusväärne, eriti olukorras, kus piirid on kinni ja puhkama peab kodumaal.

Me hakkasime seda intervjuud kokku leppima väga kaua aega tagasi, kui sa endale minimaja projekteerimisega olid alles alustanud ja lükkasime vestlust pidevalt edasi, et ära oodata, mil saad rääkida oma minimajas elamise kogemusest. Praegu sa ikkagi oma majas ei ela? Kas väikselt elamine ikkagi veidi hirmutab?

Elu on kuidagi nii läinud jah, et pole olnud sundust väiksele pinnale kolida. 20 ruutmeetrit koos magamislavatsiga on piisav ühele inimesele, aga kui on rohkem elanikke, siis läheb ilmselt pisut kitsaks. Siin on ka teine aspekt. Endale on maru keeruline projekteerida. Peab olema nii tellija kui ka arhitekt ja parimat tulemust taga ajades on lihtne otsused edasi lükata. Valminud majade näitel on hea tõdeda, et detailsus ja läbimõeldus on olulised.