Vaike Pääsuke 20. VI 1941 – 27. XI 2018

3 minutit

Meie seast on lahkunud Nõukogude perioodi väljapaistvamaid pakendidisainereid ja raamatukujundajaid – Vaike Pääsuke. Nagu paljude teiste tarbegraafikute, nii on ka tema tööd armastatud ja laialt tuntud, ent autor ise jäi tagaplaanile. Tänu Pääsukese kujundustele tunduvad paljud Kalevi kompvekid ja šokolaadid nii maitsvad ning just tema pakendeid ja pabereid meenutatavad Nõukogude aja lapsed suure heldimusega. Enamik kunstniku loomingust mõjub praegugi värske ja julgena, teostes tuleb välja kompositsiooni valdamine ja ka oskus püüda kundede pilku.

Vaike Pääsuke (neiupõlvenimega Kannistu) sündis 20. VI 1941 Antsla kandis Haabsaare külas. Esmase hariduse omandas ta Malla seitsmeklassilises koolis ja Kunda keskkoolis. Pärast põgusat õppimist (1961–1962) Tallinna Pedagoogilises Instituudis joonistamise ja käsitöö erialal tudeeris ta aastatel 1962–1969 Eesti NSV Riiklikus Kunsti­instituudis graafikat. Temaga koos lõpetasid vabagraafikud Silvi Liiva, Marju Mutsu ja Kaisa Puustak.

Loominguline eneseväljendus on olnud tähtis vaat et kõigile Vaike Pääsukese lähikondsetele. Abikaasa Tiit Pääsuke on maalikunstnik, lapsed Toomas ja Liisi on illustreerinud raamatuid, vend Jaan Kannistu juhtis Pärnu KEKis ehitustegevust, õde Maarja Nummert oli Maaehitusprojekti arhitekt.

1969. aastal asus Vaike Pääsuke tööle Üleliidulise Kaubanduspalati ENSV osakonnas graafikuna, sealt liikus ta 1973. aastal edasi kunstitoodete kombinaati Ars. Sama aasta lõpul sai temast Eesti NSV toiduainete tööstuse ministeeriumi konstrueerimise ja tehnoloogia büroos vanemkunstnik. Seal töötas ta tänapäevases mõistes graafilise disainerina 1983. aastani, misjärel sai Pääsukesest vabakunstnik. Kunstnike liitu kuulus Pääsuke 1979. aastast, olles kuulunud ka organisatsiooni juhatusse.

1975. aastal toimunud XVIII üldlaulupeo eel maalis ta koos kursusekaaslase Kaisa Puustakuga linnapilti ergastanud popstiilis pannoosid. Samal ajal lõi ta näiteks veel Tallinna parfümeeria- ja toidurasvade kombinaadile lasteseepide pakendite kujunduse, kus pardikesed ja kilpkonnad vees sulistavad.

Täielikuks kultuslahenduseks osutus 1978. aasta Kalevi tunnuskompveki pakend. Seniajani kasutatava paberi sügavsinises raamistiku hõbedases keskmes sõidab unistuslikult ning dramaatiliselt punase purjega viikingilaev. Vaike Pääsuke valdas meisterlikult eri stiile, oskas pakendite ja etikettide kaudu luua meeleolukaid identiteete.

Vaike Pääsukese etiketid osalesid tihti erialastel mõõduvõtmistel. Näiteks saavutas disainer 1977. aastal Kalevi assortiikompvekkidega olümpiateemaliste pakendite konkursil esimese koha ja 1979. aastal Annekese šokolaadipaberitega teise koha.

Lisaks kujundas Pääsuke aastatel 1970–1980 arvukalt raamatuid. 1983. aastal ilmus Liivia Kivilo arvukate kordustrükkideni jõudnud õpik „Õmblemine“, mille kaant ehib vaimuka mustrina lõikeleht. Erilise tundlikkuse poolest võiks esile tõsta ehk Endel Nirgi „Mosaiikvõlvi“ (1978) ja „Avardumist“ (1985), „Taani novell“ (1978), Thomas Manni „Novelle“ (1987) ning arvukaid luulekogusid. Pääsuke oskas alati targalt edasi anda teoste sisu ja ajastut, aidates oma kujundustega leida õiget meeleolu.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kujundusgraafikute Liit

Eesti Tarbekunsti- ja Disaini­muuseum

Eesti Kultuuriministeerium

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp