2001. aasta sissetung Afganistani ei olnud viga. Oli selge, et pärast kõike juhtunut ei saanud Osama bin Ladenile jätta rahulikku pelgupaika, kust edasisi rünnakuid sepitseda. Ent Afganistanis võetud vangide hoidmine Guantánamo baasis sisuliselt legaalses vaakumis on asi, mida suurriik tulevikus ilmselt sügavasti häbeneb.

Erinevalt Afganistanist on Iraagi sõda väga paljude hindajate silmis suur viga, kuna see on viinud palju elusid, toonud, vähemalt ajutiselt, ebastabiilsust, ja baseerus, nagu praeguseks vist selge, ekslikel luureandmetel. Tõsi, see viimane on siinkirjutaja meelest asi, mis tuleks Bushile andeks anda. Me kõik sõltume andmetest, mis meil on, ja ekslikuks osutuvad need paraku vahel ikka. Avastused, mis tehti Iraagi massihävitusrelvade kohta 1991. aasta Lahesõja ajal, lubasid oletada halba. Ent… ka see halb oleks võinud veel aasta või kaks oma karistust oodata. Selle aja jooksul saanuks USA muretseda sõjale diplomaatilist toetust ? mis, tõsi, nõudnuks teistsugust suhtlemisstiili kui Bushi oma ? ning, mis veelgi tähtsam, jõudnuks valmistada korraliku plaani sõjajärgseks ajaks. Just selle viimase täielik puudumine oli Bushi ametiaja traagilisim viga, mis on läinud kole kalliks maksma ? ja kogu arve pole veel kaugeltki käes.

Samas on Eesti nagu enamik Euroopa riike nüüd USA liitlane NATOs. Liitlasi tuleb aidata ka siis, kui nad on teinud vigu. Oleks ju meiegi tahtnud, et aastail 1939-1940 oleks keegi meid aidanud, kuigi Konstantin Päts tegi suuri vigu? Seega ei jää muud üle kui loota, et uuel USA presidendil, mis ka ei oleks tema nimi, saab olema senisest targem poliitika ja tundlikum diplomaatia, mis teeb liitlastele, sealhulgas Eestile, liitlane olemise lihtsamaks ja tulemuslikumaks.