Kui pikk on Riia Kunstiruumi ajalugu?
Riia Kunstiruum avati 11. jaanuaril, näitusesaali esimene kunstiline juht on aga selle projekti kallal tööd teinud 2003. aastast.
Kes on selle institutsiooni asutanud?
Riia Kunstiruumi on asutanud Riia linnavalitsus. Linnavalitsuse alla kuulub Riia Kultuuriagentuur, mis ühendab omakorda Riia Kunstiruumi, kino Rīgat ja Riia juugendkunsti keskust (Riga Art Noveau Centre).
Millised on teie galerii näitusepoliitika põhimõtted?
Me kuulutame neli korda aastas välja avaliku konkursi projektidele, kunstnikele ja kuraatoritele nii Lätist kui väljastpoolt. Projekte võib esitada nii suure kui ka väikese saali tarvis: suurte näituste ja Intro programm. Suur saal on mõeldud eelkõige Baltimaade ja Ida-Euroopa kunstnikele. Väikses saalis kinnitatakse 12 näituseprojekti aastas. See programm kompenseerib mittekommertslike galeriide vähesust Riias. Eriline rõhk on noortel kunstnikel ja debüüdivõimaluse pakkumisel kuraatoritele. Kolmas näituste programm on „Avalik foorum” („Public Forum”). Selle valiku teeb ekspertidest koosnev kunstinõukogu, lähtudes kvaliteedist. Meile on tähtis, et tegu oleks kaasaegse kunstiga.
Kas eksponeerite palju välismaiseid kunstnikke?
Meil on olnud mitmeid eesti kunstnike näitusi: Jaan Toomik ja Andrus Joonas suures saalis, Kaido Ole ja Tõnis Saadoja näitus väiksessaalis; oli ka noorte leedu kunstnike näitus.
Septembris tuleb meil Johannes Saare kureeritud rahvusvaheline projekt „Halb nali” ning ungari kunstnike grupi Little Warsaw (Väike Varssavi) näitus. Olen veendunud, et meie näituste plaan on üsna tasakaalus.
Mis põhimõttel kutsute kunstnikke Riia Kunstiruumis oma näitust tegema?
Kui kunstinõukogu soovitab midagi head, püüame selle projekti realiseerida. Kunstinõukogu valib kunstnikud põhiliselt seniste saavutuste ja saadud tunnustuse põhjal kaasaegse kunsti valdkonnas. Ma ei ole kunstinõukogu kriteeriumidega küll nii kursis. Võid kontakteeruda Johannes Saarega, kes esindab nõukogus Eestit.
Kas näete eesti kunstnike loomingus ühendavaid jooni?
Mulle tunduvad nad ühendavast rahvusest hoolimata kunstnikena täiesti erinevad.
Milline on olnud eesti kunstnike vastuvõtt Lätis? Kuidas näitusekülastajad on meie kunstnike väljapanekutesse suhtunud?
Toomiku näitust hindasid kunstnikud ja kriitikud väga kõrgelt, tavaline näitusekülastaja pidas seda šokeerivaks ega mõistnud, miks seda kõike üldse kunstiks peetakse…Ole ja Saadoja näitust võeti väga positiivselt vastu, seda peeti humoorikaks ja huvitavaks. Joonas, see on veel väljas. Tundub, et inimesed, kes seda vaatama tulevad, on enamasti rahul, neile meeldivad tema tööd ja mõttelaad, samuti see, et näitusesaal jätab helge mulje. Mingil põhjusel ei taha inimesed, et kunst mõjub neile depressiivselt, nad soovivad, et see neid rõõmustaks.
Kas komme kunstnikele honorari maksta on Lätis sama haruldane kui Eestis?
Meie näitusesaali näitused ei ole müüginäitused, seetõttu maksamegi kunstnikele honorari. Läti galeriides peab kunstnik üüri maksma, kuid teiselt poolt müüakse seal tema töid. Selles ongi vahe. Praegu on see Läti ainus kaasaegse kunsti näitusepaik, nii et kohti, kus kunstnikele makstakse, ei ole palju.
Millise eesti kunstniku näitus on seni kõige rohkem vastukaja pälvinud?Kõige rohkem oli vastukaja Jaan Toomiku näitusel, arvan, et vastuolulisuse tõttu. Peaaegu kõigis olulistes meediaväljaannetes ilmus selle kohta arvustus.
Kas eesti kunstnikel tuleb Riia Kunstiruumis lähitulevikus veel näitusi?Selle aasta lõpuni neid enam plaanis ei ole (v.a „Halb nali”, kuhu on ka eesti kunstnikke kaasatud). Aga eestlased on teretulnud osalema 2009. ja 2010. aasta konkursil.