Kokku on praegu 133 Eestiga seotud tööd, mis ületavad artiklite ülemise 1% tsiteerimiskünnise. Kuna kõigi valdkondade peale kokku avaldati 9744 artiklit, mida viidati 91 754 korral (9,42 viidet artikli kohta), siis tähendab see seda, et keskmiselt on tsiteeritud 1,4% avaldatud töödest. See näitaja sarnaneb väga Soome ja Rootsi vastava näitajaga. Ühe protsendi künnise ületajate poolest on kõige edukamad teaduse valdkonnad ökoloogia (6) ja taime-loomateadus (5). Materjaliteadus, kus veel paar aastat tagasi oli 4–5 künnise ületanut, on taandunud vaid ühele. Väga paljudes valdkondades (kliiniline meditsiin, keemia, farmakoloogia, immunoloogia, sotsiaalteadused, matemaatika, majandus) pole meil ühtegi uurijat, kelle kumulatiivne tsiteeritavus ületaks 1% künnise. On ka kolm valdkonda, kus ei ole ühtegi artiklit, mis oleks jõudnud valdkonna ülemise ühe protsendini (immunoloogia, farmakoloogia ja matemaatika). Kuna kliinilises meditsiinis on 21 artiklit, mis ületavad künnise, siis on põhjust oodata, et peagi tekib selles ka uurija, kelle kumulatiivne tsiteeritavus küünib ülemise 1%-ni.