21. juunil saab Pärnust järjekordselt Eesti suvepealinn. Restoranipidajail on jälle aeg pühkida laudadelt tolm, et teenida tasa talvine mõõnaperiood ja valmistuda turismi kõrghooajaks. Suvise Pärnu märksõnad on eelkõige „meri“, „rannapark“, „ülerahvastatud rannarajoon“ ja „pikad restoranijärjekorrad“. Pärnu elanike arv kahekordistub kolmeks kuuks, kusjuures külalised veedavad suurema osa oma ajast rannapiirkonnas ja vanalinnas. Selle kõrval aga on juba praegu pakkuda palju muudki – ärgem unustagem, et Pärnu on ka jõelinn ja keskaegne hansalinn.
Pärnu linna eesmärk on tugevdada peale rannarajooni ka kesklinna ruumilist arengut. Koostamisel linna üldplaneeringus rõhutatakse samuti vajadust pöörata tähelepanu kesklinnale ja jõeäärsetele aladele. Keskuse arendamine on väga oluline, sest linna identiteedi määrab just kesklinn. Keskus ei ole pelgalt koht, kus inimesed töötavad, teenuseid tarbivad ja poes käivad, vaid koht, kus põhiliselt vaba aega veedetakse ja omavahel suheldakse.
Jõeruum
Kesklinna arenguks tuleb eelkõige tagada kesklinna parem seostatus teiste linnapiirkondadega. Kesklinn on praegu eraldatud loodusliku tõkke Pärnu jõega, mistõttu on inimeste teekond asumite vahel liialt pikk. Suur osa Pärnu linna liiklusest ja transiitliiklusest käib üle kesklinna silla, mis juhib sõidukid otse südalinna, põhjustades hulgaliselt probleeme (liiklusohtlikud olukorrad, õhureostus, müra). Seega on Pärnu kesklinna vaja uut silda, et vähendada jõe eraldavat mõju ja juhtida transiitliiklus kesklinnast välja.
Uus sild peab olema kesklinna tänavavõrguga seotud nii, et keskusesse jõutakse mugavalt ja teekond on loogiline. Eriti vajalik on mõistlik liiklusskeem jalakäijate ja jalgratturite puhul, sest sellega tagatakse ühtlasi inimeste mitmekesisem, turvalisem ja tervislikum liikumine. Raba tänava silla detailplaneering on praegu koostamisel, silla täpne lahendus pannakse paika aga arhitektuurivõistlusega.
2014. aastal ehitatud Jaansoni rajaga avati suletud ja räämas kallas linnaelanikele. Pärnu on olnud pikka aega jõe poole justkui seljaga. Nüüdseks on vasak kallas palju aktiivsem. Jaansoni promenaadi kõrval saab jõe kaldaid aktiveerida tegevusega ka jõe peal. Pärnu on juba tuntud sõudmise poolest, aga sel suvel hakatakse iga päev korraldama ka paadisõite mööda Pärnu jõge kuni Reiu puhkekeskuseni. Alles välja arendamata on sadamakoht tulevase Rail Balticu peatuse lähedal, samuti üks kesklinnaga tihedama ühenduse võimaldaja.
Parem avalik ruum
Kesklinnas paikneb suur osa Pärnu avalikest asutustest (ametiasutused, teater, kontserdimaja, raamatukogu, kino). Samuti asuvad siin märgilised objektid, eelkõige Pärnu vanalinn. Sel on potentsiaali kujuneda aktiivseks äri- ja kultuurielu kokkupuutepunktiks, sest peale paljude ärihoonete on kesklinna planeeritud ka kunstimuuseum. Erinevalt Tallinnast ja Tartust saab Pärnu ehitada märgilise kultuuriobjekti otse kesklinna ning tõsta turismi ja kultuurielu kvaliteedi uuele tasemele. Hoone peab arhitektuurilahenduselt ümbruskonnast eristuma, olema skulpturaalne maamärk.
Pärnu kesklinna positsioon aktiivse linnasüdamena on aja jooksul siiski halvenenud. Põhjus on peamiselt sellest väljapoole ehitatud ärikeskused, avalike asutuste väljakolimine keskusest ja liikluskoormuse kasv. Kohaliku omavalitsuse roll on suunata arendama kesklinna, et vältida seeläbi äärelinnastumist. Kesklinnas tuleb parandada ka linnaruumi, et luua ettevõtlus- ja inimtegevusele paremad tingimused.
Lähiaastatel tuleb kesklinna hoonetevaheline avalik ruum ümber mõtestada. Kesklinna ruumilise sidususe üheks peamiseks takistuseks on praegu Pikk tänav. Nõukogude ajast pärit hoonestusega ebaproportsionaalselt lai liikluskoridor ei ole kesklinlikult funktsionaalselt mitmekesine ega hea kvaliteediga avalik linnaruum. Pikk tänav eraldab vanalinna ning uue keskuse ja jõeäärse ala. Vallikraavi pargiala ja uut keskust eraldab omakorda keskväljak, mis on osa Vee ja Akadeemia tänava ja stalinistlike hoonete vahele jäävast avalikust ruumist. Ruumi kujundamisel lähtuti nõukogude ideoloogiast, kuid tänapäeval ei saa jalakäijad ja jalgratturid väljakut intensiivse autoliikluse tõttu õieti kasutada. Kesklinnas on seesugune ainult autoliikluseks mõeldud põhjendamatult suur ala ruumi raiskamine. Keskväljak ja Pikk tänav tuleb tagasi anda inimestele. Autostunud ja ebamäärane ruum ei meelita kohale linnaelanikke ja turiste, vaid suretab kesklinnas elu välja.
Esimene samm selles suunas on kesklinnas tehtud. Rüütli plats ja selle lähiümbrus ehitatakse ümber, ka Rüütli ja Aia tänava avalik ruum tehakse märgatavalt jalakäijasõbralikumaks, vähendades autoliikluse mõju linnaruumis. Töö käigus kujundatud suurem plats lubab kohvikutel linnaruumi avaneda. Samuti laiendatakse Aia tänava kõnniteed. Tööde teises etapis on kavas suurendada Ringi tänava jalakäijate ala.
Alatine küsimus on, kas ruumi peab planeerima või tuleb lasta sel ise tekkida. Tõde on vahepeal. Erinevate protsesside tulemusena kujunenud ruum on tihti põnevam, meeldivam, inimmõõtmelisem, loogilisem. Isetekkeline ruum on mitmekülgsem, sest protsessis osalejaid on rohkem, piiranguid vähem ja fantaasiat enam. Seega tuleks planeerida ka protsesse ja ettevõtmisi, mille käigus tekiks kvaliteetne linnaruum. Pean siinkohal silmas kõikvõimalikku tegevust linnaruumis, mille käigus saab kohalik omavalitus omakorda tagasisidet kogukonnalt. Hea ruum tekib vaid koostöös, sest inimesed tunnevad oma kodukanti.
Positiivse näitena võib välja tuua Pärnu Kalamehe kvartali piirkonna. Viimastel aastatel on näha kohalike aktiivsuse tõusu Riia maantee ja jõe vahelisel alal. Sealsed elanikud on loonud Kalamehe seltsi, mis korraldab elukeskkonna parandamise teemal regulaarselt avalikke üritusi ja foorumeid. On näha, et kohalik kogukond suudab end kuuldavaks teha ja hoolitseda oma piirkonna hea käekäigu eest.
Jõe kaldad tööstusest vabaks
Kuurortlinna kohta on Pärnus küllaltki palju tootmisettevõtteid, mis on koondunud kompaktselt Loode-Pärnusse ja Niidu tööstuspiirkonda. Kuna tööstus paikneb kompaktselt äärelinnas, pole Pärnu linna külalisel ega linnaelanikulgi tihti selle olemasolust ega mõõdust aimugi. Jõeäärsetel aladel on näha viimasel ajal tootmise väljaviimise tendentsi.
Oluline oli Loode-Pärnu tööstusküla detailplaneeringu kehtestamine aastal 2008. See hõlmab uusi ulatuslikke tootmisalasid, kokku 282 269 ruutmeetril, millest praeguseks on kasutusel veidi alla poole. Tootmisalad äärelinnas lubavadki viia tööstuse jõeäärsetelt aladelt välja.
Endise masinatehase alal on tootmishoone lammutatud. Kehtestatud on uus detailplaneering, mis näeb alale ette põhiliselt korterelamud. Hoonete täpsem lahendus selgub arhitektuurivõistluse raames. Kesklinna silla läheduses käib praegu Kalda 2 ala muutmine kruiisisadamaks, sinna planeeritakse ka elu- ja ärihoonestust. Planeeringulahenduse saamiseks korraldati 2016. aastal arhitektuurivõistlus. Esimese preemia sai võistlustöö „Vanasadam“ (Arhitekt Must). Töös on loodud piirkonda tihe dünaamiline linnaruum, mis ühendab loogiliselt Jaansoni raja ja Vallikraavi.
Rannaala
Rannapiirkonnas saab positiivsena välja tuua Ranna puiestee 9 kinnistu. Selle aasta märtsis korraldati sinna kavandatava hotelli rahvusvaheline arhitektuurivõistlus. Tegemist oli avaliku eelvaliku ja ühe vooruga arhitektuurivõistlusega. Kokku laekus 34 osavõtusoovi, mille hulgast valis žürii välja seitse bürood, kelle võistlustöödest valiti parim lahendus. Esimese preemia võitis Arhitektibüroo Emil Urbel lahendus „Brackmann“. Võistlust võib pidada õnnestunuks. Pikka aega tühjalt seisnud kinnistu saab Pärnu kuurordile lisandväärtust loova hoone. Hotell on mere poolt liigendatud, mistõttu hooneesine avalik ruum moodustab rannapromenaadiga orgaanilise terviku. Hoone ise tagab sujuva ülemineku Tervise Paradiisi suhteliselt suure mahu ja Rannahotelli väiksema kaitsealuse hoone vahel.
Lähiaastate väljakutse Pärnus on hoonetevaheline avalik ruum. Pärnul on juba hästi kujundatud rannarajoon ja üht-teist on tehtud ka kesklinnas. Tulevikus tuleb kesklinna ebamäärane linnaruum tihendada ja parandada keskuse ruumikvaliteeti. Ideaalis peaks sellega vähenema ka Pärnu sõltuvus suvehooajast, nii et restoranipidajad saaksid oma uksed lahti hoida ka talvel.