Eesti Filharmoonia Kammerkoor teeb ooperit!
EFK lõpetab hooaja Tallinna Linnateatris, tuues lavale kaks orienditeemalist kammerooperit. Esmaesitusele Eestis tuleb Benjamin Britteni kammerooper ehk kiriklik mõistujutt ?Curlew River? (?Koovitaja jõgi?, 1964), mille lavastab Linnateatri noor lavastaja, möödunud aastal Panso preemia pälvinud Mart Koldits. Spetsiaalselt EFK-le on aga kirjutatud Helena Tulve uudisteos ?It Is Getting So Dark? (?Läheb nii pimedaks?), mille lavastab Anu Lamp.
Hooajal 2001/2002 oli Helena Tulve EFK juures resideeriv helilooja, Anu Lambile on see aga lavastajadebüüt. Lavakujunduse ja kostüümid on mõlemale teosele loonud Iir Hermeliin, videokunstnik on Tarvo Hanno Varres. Kammerooperite lavaletoomise idee pärineb EFK kunstiliselt juhilt ja peadirigendilt Paul Hillierilt, kes on ka etenduse muusikaline juht. Kaasa teevad kõik EFK lauljad ning parimatest Eesti instrumentalistidest koosnev 7-liikmeline ansambel (Marrit Gerretz-Traksmann, Ann Õun, Mati Lukk, Vigo Uusmäe, Heili Eespere, Madis Metsamart, Eda Peäske).
Britteni kultusooperiks kujunenud ?Curlew River? on loodud jaapani keskaegse no-teatri mõjutusel, lugu räägib oma poega leinavast hullust naisest, kes poja vaimu ilmumisel imeliselt terveneb. Britteni versioonis jutustavad seda lugu keskaegsed inglise mungad. Peaosas Mati Turi, teistes rollides Allan Vurma, Uku Joller ja Rainer Vilu. Tulve ?It Is Getting So Dark? põhineb helilooja enda poolt valitud tekstilõikudel Sei Shonagoni ?Padjaraamatust? (ingliskeelses tõlkes). X sajandil Jaapanis elanud keisrinna Sadako õuedaami päevaraamat koosneb luulelistest ja teravapilgulistest mõtisklustest, teos on kirjutatud naishäältele ja instrumentidele. 17. VI etendub Tulve teos ?Baltoscandali? raames ka Rakveres.
Etendused Tallinna Linnateatri Taevalaval on 16., 18., 19., 20. ja 21. VI kell 18. Lisainfo www.epcc.ee
Kalev Kuljus Hamburgis
Eelmisest aastast Hamburgis Põhja-Saksa Raadio (NDR) sümfooniaorkestri soolo-oboemängijana tegutsev Kalev Kuljus esines orkestri hooaja lõpusarjas ka solistina, esitades 26. V Richard Straussi ?Kontserdi oboele ja orkestrile? D-duur. Kontserti NDR-i Rolf-Liebermann-Studios juhatas külalisena Islandi SO peadirigent Rumon Gamba, kavas veel Schubert, Britten, Kodály. Sel kuul esineb orkester Kent Nagano käe all ka Schleswig-Holsteini festivalil ja saab sügisel Christoph Eschenbachi järel oma uueks peadirigendiks Christoph von Dohnányi.
Järgmise aasta veebruaris mängib K. Kuljus kolm kontserti seal ka Paavo Järvi käe all. Muude esinemiste kõrval on Kuljus tänavu osalenud Kaustineni kammermuusikanädalal, kus rahvusvahelises solistide ansamblis esitati ka Mari Vihmandi ?La Question? ja kus ta oli solistiks Pehr-Henrik Nordgreni ?Oboekontserdi? ettekandel. Septembris esineb ta taas kolme kontserdiga Turu Filharmoonikutega Juha Kangase käe all ja siingi Nordgreni ?Oboekontserdi? solistina.
Juhan Tralla esinemised Weimaris
Esimest hooaega Saksa Rahvusteatris Weimaris ooperisolistina tegutseval noorel eesti tenoril Juhan Trallal (1974) on rohkesti osatäitmisi ka hooaja lõpul. Mai viimasel nädalal ja 9. VI laulis ta Tüürimehe osas Wagneri ?Lendavas Hollandlases? (lavastuse on teinud omaaegne kuulus briti sopran Gwyneth Jones, kes ka kostüümikavandite autor, juhatab Weimaris teist hooaega peadirigent Jac van Steen Hollandist), 1. VI oli ta Tamino Mozarti ?Võluflöödis? (lav. Gabriele Rech), täna õhtul järgneb taas Belmonte?i osatäitmine Mozarti ?Haaremiröövis?. 22. VI veel kaks lühiooperit, G. Donizetti ?Le convenienze ed inconvenienze teatrali? e. ?Mamma mia!? (Guglielmo Hollemanni osas) ning G. Puccini ?Gianni Schicchi? (Rinuccio osas), kus lavastajaks Gabriele Rech, dirigendiks Martin Hoff. Viimase lavastuse etendused on ka juulis ja septembris.
Tartu Jaani kiriku päevad
16. ? 20. VI toimuvad Tartu Jaani kiriku päevad ning paralleelselt ka III Eesti noorte heliloojate festival.
Kolmapäeval, 16. VI esineb kell 19 Eesti Rahvusmeeskoor vene vaimuliku muusika kavaga, 17. VI kell 19 vanamuusika ansambel Rondellus Hildegard von Bingeni teose ?Ordo Virtutum? Eesti esmaettekandega. 18. VI toimub kell 12 Eesti noorte heliloojate festivali workshop, sama päeva õhtul kell 20.30 saab Pärnu Kunstide Maja Luuleteatri esituses näha-kuulda Arnold Schönbergi monodraamat ?Ootus?, kell 21 esinevad ansamblid Küberstuudio ja Vox Clamantis, kavas Tulev, Steiner, Siimer, Lill, Jürgens ja gregooriuse koraalid.
19. VI esineb kell 19 ansambel Improloo ning festival lõpeb pühapäeval, 20. VI kell 19 Tartu Jaani kiriku kammerkoori kontserdiga, kus Lilyan Kaivu dirigeerimisel kõlab Mart Jaansoni ?Luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas?.
KUNST
7. VI avati Draakonis metallikunstnik Nora Raba näitus ?Värvilised?. Nora Raba kasutab oma metallskulptuuride materjalina mererannast pärast tormi leitud ja üles korjatud roostes rauakolakaid, töötleb, värvib neid ning sobitab uuesti kokku. Hoolimata jõulisest ja ekspressiivsest värvikäsitlusest, on tema teosed naiselikud ja romantilised. Leitud esemeid uueks vormides katab Raba nende läbielatud vaevad ning muudab metalli uuesti elujõuliseks.
4. VI avati Tallinna Keskraamatukogu peahoone näitusesaalis Eesti Nahakunstnike Liidu korraldatud köitenäitus ?Prantsuse köide?. Prantsusköide märgib tehniliselt eriti kõrgel tasemel, kindlatele tehnilistele nõudmistele vastavat köitetüüpi. Prantsuse köide on aga laiem ja vabam mõiste, mis toob erialasele terminoloogiale ja täiuslikkuse püüdele vihjates vaataja prantsuse raamatute keskele. Prantsusmaal Saint-Jean-de-Luzi linnas on juba aastaid korraldatud suuri rahvusvahelisi köitekunstinäitusi. Iga näitus on pühendatud mõnele prantsuse kultuuri suurkujule, kelle kirjutatud või kellele pühendatud raamatupoognaid kunstnikud raamatuiks on köitnud. 1997. aastast on ka eesti köitekunstnikud nendest suurtest ja olulistest näitustest osa võtnud. Kolmel viimasel näitusel on esinenud 32 eesti autorit. Koju on toodud ka mitmeid auhindu (Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa, Marje Kask, Terje Hütt, Kaia Lukats, Helen Maran-Poll). Nii on huvitaval kombel just Prantsusmaast kujunenud oluline vahendaja eesti ja euroopa köitekultuuri vahel. ?Prantsuse köite? näitus on selle omanäolise koostöö ilmekas väljendaja ja kinnitus.
4. VI avati rahvusraamatukogu V korruse galeriis Austria ooperilaulja, maali-, kostüümi- ja lavakunstniku Hans Sisa isiknäitus. Oma teostes, mille temaatika hõlmab saatanliku vaimu olemust ja vägivalda, on Hans Sisa oskuslikult ühendanud ooperilaulja, maalikunstniku ja dekoraatori võimed, jättes neis vaataja avastada ooperi dramaatika koos brutaalse argipäevareaalsusega. Kunstniku piltidel on värvid muusikahelideks, stiil ja tehnika hääle väljendusvahendiks. Hans Sisa pildid tungivad vaataja alateadvusse, sööbivad mällu.
9. VI avati Deco galeriis EKA graafikaosakonna magistrandi Anna Arho magistritööd tutvustav näitus ?Still Life with Mothers and Daughters?. Arho on noor võimekas soome graafik. Käesoleva magistritöö pildiline osa käsitleb emade ja tütarde suhet, naisliini omavahelist dialoogi. Tegemist on küll klassikalises tehnikas (ofort, akvatinta) teostatud, samas kaasaegseid ideid kandvate pildipaaridega. Anna Arho kaitses sealsamas oma magistritöö. Teooriaosa ?Külalisena Graafikamaal? peaks eesti graafikasõpradele huvi pakkuma, kuna vaatluse alla on võetud küllalt intrigeeriv teema ? eesti ja soome vabagraafika tänapäev, probleemide erinevus ja ühtelangevus.
9. VI avati Tartu ülikooli galeriis Y (Küütri 2) kahe TÜ kunstide osakonna diplomandi maalinäitus, mille käigus toimub ka piltide nn. kaitsmine.
Maret Suurmets tegeleb sümbolistliku abstraktsionismiga. Tema tööd on ühekorraga nii looduslähedased kui ka sisekaemuslikud. Anna Kainulainen on diplomandide seas tugevaid ekspressionism
i viljeleja. Tema figuratiivsetes maalides väljenduvad teravalt inimkeha naudingud ja piinad, eriti oskuslikult kujutab ta naise seksuaalsuse nüansse.
Kahe diplomandi näitus on avatud 20. juunini.
7. ? 16. juunini toimub Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri õppehoones rahvusvaheline malmivalu sümpoosion, mis on üheks osaks EKA skulptuuri osakonna koostööprojektis maailma erinevate kunstikõrgkoolidega ja on pühendatud EKA lähenevale juubelile.
Teiste seas osalevad Helsingi Kunstiakadeemia, East-Carolina Ülikooli (USA), Buffalo State College?i (USA), Gerrit Rietveld Academie (Holland) ja Lissaboni Ülikooli skulptuuriosakond. Kokku ligi 40 osalejat. Juhendajateks on Carl Billingsley (USA), Kenneth Payne (USA), Villu Jaanisoo (Soome/Eesti) ja Jaak Soans (EKA). Läbi võetakse malmivalu tehnoloogiline protsess, koos konkreetsete taieste teostamisega.
Valuprotsess kui sümpoosioni atraktiivsem osa toimub homme hilisõhtul, kella 22 ? 24 paiku Raja tn. 11 a õppehoone hoovis, mis on ka kõigile asjast huvitatutele avatud. Sümpoosionil valminud töödest avatakse 15. juunil näitus Vana Dominiiklaste kloostri klausuuri käärkambris.
Kolmapäeval, 9. VI kaitses Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide magistrant, Jaan Toomiku õpilane Erik Alalooga Vaala galeriis oma magistritöö teemal ?Saun ? maailmarevolutsiooni häll?, ning avas seejärel näituse nimega ?Välk & Pauk?.
Saun on paganlike juurtega ja sümboliseerib eestlase alateadvust.
Saun on valla moodsa rituaalikunstniku haardele, tõestab Alalooga näituseprojekt. Näitusel elustub saunakultuuri varjusolnud deemonlik tahk ? saunas tegeldi pisuhänna valmistamisega. Tema kokkupanek oli salateadus, tulihännale eluvaimu sissepuhumine aga rituaal, kus pidi ühendusse astuma hämarate salajõududega. Lennuoskuse sai elukas mustast maagiast. Sellest võiks alata ready-made?i ja performance?i ajalugu Eestis ja Alalooga söandab sellelt pinnalt liikvele minna. Vaala alumine korrus on tulihändade päralt. Ülakorrusel hargneb kaaderhaaval lahti kole lugu, kus kaks tugevat saunavõhikut Alaloogat piinata üritavad. See on tegelikult lugu, kuidas sündis esimene saunas valmistatud inimene, kes pani aluse saunavennaskonnale ja peatsele maailmarevolutsioonile. Näitus on avatud 18. juunini.
Täna kell 15 avatakse rahvusraamatukogu VI korruse galeriis näitus ?Eesti lipp 120?, millega avaldatakse austust keerulise saatusega rahvuslipule ja tähistatakse sinimustvalge lipu aastapäeva.
Avatav stendinäitus kajastab ülevaatlikult nii tekstis kui ka pildis Eesti lipu lugu 120 aasta vältel. Kavas on väljapanekut tutvustada teistes Eesti linnades, ESTO päevadel Riias ning mujal maailmas. Näituse on koostanud rahvusraamatukogu koostöös Eesti lipu 120. aastapäeva tähistamise komisjoniga. Näitus on avatud 22. juunini.
13. VI algab Tartu Kõrgemas Kunstikoolis diplomitööde kaitsmine. Seitsmes erialaosakonnas astub komisjoni ette ühtekokku 50 diplomandi. Komisjoni esimeheks on sel aastal Aimar Kristerson ja komisjonidesse kuulub lisaks TKK professoritele rida erialaspetsialiste üle Eesti.
Kaitsmine toimub mitmel pool üle Tartu, suurem osa Kivisilla pildigaleriis, TKK ruumes, Vanemuise väikeses majas ja Lutsu Teatrimajas. Kaitsmised on kõigile huvilistele avatud. 13. VI kl. 10 ? 13.30 mööbli kujundamise ja restaureerimise eriala (TKK ruumes); 14. VI kl. 10 ? 15.10 nahakunsti eriala; 15. VI kl. 9 ? 11.25 maalimise ja maalingute restaureerimise eriala; kl. 14 ? 16.45 skulptuuri eriala; 17. VI kl. 9 ? 13.20 meedia ja reklaamikunsti eriala (TKK ruumes); kl. 15 ? 17.25 fotograafia eriala; 17. VI kl. 10 ? 14.40 tekstiilikunsti eriala. Info: www.art.tartu.ee rubriik ?uudised?. Pärast kaitsmist jäävad diplomitööd näitusena kõigile uudistamiseks Kivisilla pildigaleriisse kuni 4. VII.
8. VI avati Saaremaa muuseumis tekstiilikunstnike ühendusse Vaba Tahe kuuluvate kunstnike ja nende keraamikutest sõprade ühisnäitus. Väljapanek Kuressaare linnuse kaitsetorni neljandal ja viiendal korrusel koosneb kahest osast: põimevaibad ja suured keraamilised vormid.
Rühmitus Vaba Tahe on 12 eri põlvkonnast kuuluva tekstiilikunstniku ühendus. Algatusgrupp koosseisus Peeter Kuutma, Maasike Maasik, Lea Valter, Kaire Tali, Kersti Pukk, Heli Kelt ja Helen Kauksi tuli kokku 1997. aastal. Kui 1998. aastal pakuti rühmitusele võimalus korraldada aasta pärast vaibanäitus Helsingis, siis otsustati näitustele kaasata veel mõned noored kunstnikud, kelle valikul osutus määravaks nende põimetehnikas tööde innovatiivsus. Uued liikmed olid Kadi Pajapuu, Siiri Minka, Mari Haavel, Kertu Sillaste ja Riste Laasberg. Näitus on lahti 4. VII.
KIRJANDUS
Täna kell 15 esitleb Kirjanike Majas oma kogumikku ?Jumalamäng? poeet ja kunstnik Jaan Malin.
FILM
?Sigade revolutsioon? ja ?Intiimne linn? valiti Moskva filmifestivalile
Eesti mängufilmi ?Sigade revolutsioon? rahvusvaheline esilinastus toimub juunis 26. Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil võistlusprogrammi raames. Kristiina Davidjantsi dokumentaalfilm ?Intiimne linn? on samuti valitud Moskva festivali ametlikku kõrvalprogrammi.
?Sigade revolutsioon? on Jaak Kilmi ja René Reinumäe täispika mängufilmi debüüt, filmi tootis Rudolf Konimois Film, produtsentideks Anu ja Kaido Veermäe. Filmi tegevustik leiab aset 1986. aastal Eesti Õpilasmaleva ülevabariigilisel kokkutulekul ja räägib noorte mässust süsteemi vastu. Samaaegselt ?Sigade revolutsiooni? rahvusvahelise esilinastusega võtab filmi oma suvisesse programmi ka Tallinna väärtfilmide kino ?Sõprus?.
Reþissöör Davidjantsi dokumentaalfilm ?Intiimne linn? (Acuba Film, 2003) keskendub moodsa vene kirjandusklassiku Sergei Dovlatovi Tallinna perioodile (1972-1976) ning hiljem Ühendriikides ilmunud novellikogule ?Kompromiss? (e. k. 1995), mis peegeldab elu seitsmekümnendate aastate Eestis vene kogukonna pilgu läbi. Vaataja ees rullub lahti meeleolukas seitsmekümnendate Eesti ajastuportree, kust ei puudu ei nostalgia ega huumor.
Moskva filmifestival on A-kategooria festival, mida peetakse 26. korda tänavu 18. ? 27. VI. Festivali avafilmiks on käesoleval aastal Quentin Tarantino film ?Kill Bill vol. 2?. Moskva filmifestivali põhiprogrammile lisaks on neli väiksemat programmi.
EESTI KULTUURKAPITAL
Kultuurkapitalile laekus selle aasta teiseks jaotuseks 1664 stipendiumitaotlust. Kõige rohkem, 369 taotlust tuli rahvakultuuri sihtkapitalile ning 330 kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile.
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalile esitati 230 taotlust, helikunsti sihtkapitalile 209, kirjanduse sihtkapitalile 188, audiovisuaalse kunsti sihtkapitalile 147, näitekunsti sihtkapitalile 118 ning arhitektuuri sihtkapitalile 73 taotlust.
Informatsioon eraldatud stipendiumide kohta avaldatakse Kultuurkapitali veebilehel, ajalehes Sirp, maakondlike ekspertgruppide eraldused maakonnalehtedes hiljemalt taotluste esitamise tähtajale järgneva kvartali esimesel nädalal.
?Ela ja sära? stipendiumitaotlusi laekus 85, neist 25 kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalile ning 23 kirjanduse sihtkapitalile. ?Ela ja sära? loominguliste stipendiumide programmi eesmärk on tingimuste loomine kõrgvormis loomeinimestele erialaseks pühendumiseks, mis garanteerib saajale netosissetuleku
15 000 krooni kuus ühe aasta jooksul.
Stipendiumi eraldamise otsustab Kultuurkapitali nõukogu, toetudes sihtkapitalide eksperthinnangule. Aastas antakse välja kaheksa stipendiumi.
VARIA
Intelligentide väljasõit mitmes osas?
2004. aasta suvel lavastab Mati Unt Rakvere teatris Vaino Vahingu ?Suvekooli?, mängitakse Karepa kalurikülas Richard Sagritsa talumuuseumis,
Teatri reklaamlause ?Intelligentide väljasõit rohelusse? viis ka mõttele pakkuda publikule etenduste juurde loenguid 1960.-70. aastate vaimu- ja ilmaelust Eesti NSV kontekstis. Kuna kõnelejad on kõik
nii toonase kui ka tänase eesti vaimuelu kujundamisega otseselt seotud, peaksid aastakümnetetagused asjad andma vastusevõimalusi ka siin ja praegu.
Jutuajamised salvestab raadio ?Ööülikool?, ?Suvekooli? lektorid astuvad kuulajate ette kahekesi, vastandades ja täiendades üksteise mõtteid. Samas pole tandem-loengute eesmärk üksnes dialoog, vaid nii esinejaid kui kuulajaid ühendav arutelu. Oodatud on küsimused, arvamused, sõnavõtud! Eelregistreerinuile neljal päeval enne etendust suveülikooli loengud vabas õhus! 12. IV kõnelevad Kalju Komissarov ja Jaak Allik 1960.-70. aastate ühiskondlik-sotsiaalsest taustast; 27. VI Vaino Vahing ja Andres Ehin sürrealismist eesti kirjanduses; 3. VII Peeter Tulviste ja Ingo Normet fantaasiast ja reaalsusest Vahingu loomingus; 10. VII Mati Unt ja Peeter Olesk teatrist siis ja praegu. Loengud algavad kell 16.
7. VI avati ühes Stockholmi väärikamas näitusekohas, Rootsi rüütelkonna majas Riddarhusetis fotonäitus ?Mõisate Eesti?. Eesti Instituudi ja tunnustatud mõisauurija Ants Heina koostöös valminud fotonäituse eesmärgiks on mõisate arhitektuuri tutvustamise kõrval näidata ka mõisaid omapäraste sotsiaalmajanduslike institutsioonidena.
Näitus on avatud kuni augusti lõpuni.
TEADUS
Eraõigusliku teadus- ja arendustegevuse küsimused olid kõne all Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud seminaril ?Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused ? kogemus ja areng?, mis toimus 9. VI Akadeemia Majas.
Seminaril osalesid nii teadus- ja arendusasutuste kui ka ettevõtete esindajad. Teadus- ja arendustegevusest välja kasvanud teadus- ja arendusasutuste ning nn. spinn-off-firmade tegevuse edukusest sõltub suuresti Eesti tehnoloogiline areng.
Seminaril olid ettekandjateks teadusasutuste ja kõrgkoolide teadurid ning ettevõtete juhtivtöötajad. Arutelu oli elav.