Sel aastal 6. ? 17. VIII kolmandat korda toimuv Läänemere festival on omanäoline kultuuri ja keskkonnakaitse sümbioos. Festivali algatajate Esa-Pekka Saloneni ja Valeri Gergievi ning Stockholmi Berwaldhalleni direktori Michael Tydéni sõnul on festivalil sel aastal esindatud kõigi Läänemere-äärsete maade muusikud.
Festivali kunstiline juht Esa-Pekka Salonen on öelnud: ?Meie peamine huvi on esitada parimat, mida pakub Läänemere maade muusika- ja kunstielu.?
6. VIII kõlab Helsingis kergejõustiku maailmameistrivõistluste avamuusika, mille on kirjutanud Salonen ning mis avab ka selleaastase festivali?. 9. ? 12. VIII antakse kontserte Helsingis, Turus, Tallinnas ja Gdanskis ning festival kulmineerub nädal aega kestvate pidustustega Stockholmis.
Peaesinejate Rootsi Raadio SO, Peterburi Maria teatri ning Esa-Pekka Saloneni ja Valeri Gergievi kõrval on esmakordselt festivalile kaasatud ka esinejad Eestist (ERSO, EFK ja RAM), Soomest (Helsingi LO) ja Taanist (Taani Raadio SO).
10. VIII esinevad Estonia kontserdisaalis Rootsi Raadio SO ning maailma kooriparemikku kuuluvad Rootsi Raadio Koor ja Eric Ericsoni Kammerkoor Manfred Honecki juhatusel. Kõlavad Martinssoni teose ?Open Mind? maailmaesiettekanne, Stenhammari ?Interluudium? ning Schönbergi a cappella kooriteos ?Friede auf Erden?. Beethoveni IX sümfoonia ettekandel osalevad sopran Ruth Ziesak Saksamaalt, metsosopran Annely Peebo Austriast, tenor Sune Hjerrild Taanist ning bass Georg Zeppenfeld Saksamaalt.
11. VIII annavad samas kontserdi Helsingi Linnaorkester ja Los Angelese Filharmoonikute muusikadirektor Esa-Pekka Salonen. Kavas on R. Straussi ?Don Juan? ja Sibeliuse ?Lemminkäise süit?. Schumanni Klaverikontserdis soleerib praeguse aja üks silmapaistvamaid pianiste, USAs elav Prantsuse päritolu Hélène Grimaud.
ERSO annab kontserdi 17. VIII Stockholmi Berwaldhallenis. Arvo Volmeri juhatusel kõlavad E. Kapi süit balletist ?Kalevipoeg? , Tubina VI sümfoonia ning Stenhammari I klaverikontsert, solistiks USAs elav Rootsi päritolu Per Tengstrand. Eesti publik saab kontserdist osa Klassikaraadio vahendusel.
?Teisipäeval algavad XI Kuressaare kammermuusika päevad rõõmustavad kuulajaid 9.?13. VIII kirevate kontsertidega ning duubel-CDga.
Festivali raamivad klassikalised koosseisud: avakontserdil esinevad festivali kunstiline juht pianist Andres Paas, viiuldaja Stepan Jakovit? ja t?ellist Rustam Komat?kov Moskvast, lõppkontsert on Kremerata Baltica parimate muusikute ning Läti klarnetisti Marcis Kulise päralt. Klaveri sooloõhtu annab Clara Haskili nimelise konkursi võitja, maailmas kiiret solistikarjääri teinud pianist Mihaela Ursuleasa. EFK toob peadirigent Paul Hillieriga Laurentiuse kirikusse Kreegi vaimulikud koorilaulud ning T?ehhi meeskvartett Q VOX esitab linnuses kava renessanssmuusikast XX sajandi teosteni. Spa Rüütli Ritteri saal pakub õdusaid võimalusi nii Piazzolla muusikaga balletietendusele kui ka jazziööle, kus kuulajate meeled ja mõtted vabastab Austria trio Open Minds.
Lisaks valmis festivali ajaks duubel-CD ?Kuressaare Kammermuusika päevad 10? , kuhu on koondatud möödunud suvede eredamad hetked: parimad live-salvestused 17 Kuressaares esinenud ansamblilt ja solistilt. Kogumikku esitletakse festivali avapäeval kell 16 Kuressaare kultuurikeskuses.
Lääne-Viru kammerfestival alustas
Kolme suvekontserdiga tegi algust uus, Lääne-Viru kammermuusikafestival ?Pandivere muusad?. Juulikuu viimasel nädalal sisustas need sama nime kandev Rootsis, Eestis ja Soomes tegutsevatest muusikutest festivaliansambel koosseisus Kirsti Kuusk (viiul), Mati Uffert (viiul), Maris Uffert (altviiul), Klarika Kuusk (klaver, orel), Veera Nöps (klaver). Kontserdipaikadeks said Vainupea kirik, Viru-Nigula kirik ja Muuga mõisa pidusaal. Vainupeal oli kirikus avatud ka Valli Lember-Bogatkina näitus Karepal valminud taiestest ?Kummardus Loojale? , kunstnik oli ka festivalikontserdil kohal. Kahes kavas kõlas populaarsemaid klassikalisi kammerpalu, aga ka Eesti muusikat: Enn Võrgu seni esitamata prelüüd 1922. aastast, Ester Mägi ?Vesper? , Artur Lemba ?Armastuse poeem?. Festivalisarja lõpetas A. Piazzolla tango kvartetiseade filmimuusikast ?Scent of a Woman? Muuga mõisasaalis. Debüteeris kaks uut duot: Klarika Kuusk ? Veera Nöps klaveril neljal käel ning Kirsti Kuusk ? Mati Uffert viiulitel. Meeldejäävaimaks kujunes Muuga maanaiste seltsi Eha esinaise Ilma Lausvee (tema koostatud on ka ?Maanaiste laulik? , 2003) aktiivsel kaasabil teoks saanud kontsert Muuga mõisas, kuhu festivali taas oodatakse. Festivali loomisel oli toeks ka Valdur Liiv Lääne-Viru maavalitsusest. Pandivere Muusad tutvustavad end taas juba sügisel ning järgmisel suvel tagasi kutsutuna seekordseis, samuti mitmes uues kontserdipaigas.
Priit Kuusk
?6. VIII kell 22 toimub ?Leigo järvemuusika? raames Eesti suurim audiovisuaalne etendus ?Suurte masinate muusika II? , kus astuvad üles No-Big-Silence ja Tiit Kikas. Tegemist on No-Big-Silence?i ja Tiit Kikase muusikalise koostööprojektiga, mis kantakse ette mastaapses looduskeskkonnas. Ettekandele tulev muusika on segu No-Big-Silence?ist, koppade kriginast, mootorite lõginast ja muudest suurte masinate helidest.
Info aadressil www.no-big-silence.com/leigo2005/
KUNST
Moostes käsitletakse erasfääri ja avalikkuse suhet
5. ? 15. VIII toimuvad Moostes taas mõtte- ja keskkonnakunsti-talgud ?PostsovkhoZ 5/Avalik ? era?.
Sel aastal on ürituse satelliittoimumiskohad veel Rasina ja Tartu Y-galerii. Üritus on algusest peale lähtunud konkreetsest paigast ning huvitunud sellest, kuidas kajastuvad ühiskonna muutused selle paiga füüsilises ja sotsiaalses ruumis. Tänavuse ?PostsovkhoZi? põhiteema on ?Avalik ? era? , käsitletakse avaliku ja erasfääri muutumist postsotsialistlikus ühiskonnas ja sellest tulenevaid probleeme ja võimalusi. Intensiivne kümnepäevane loominguline labor pakub tegevustrohkem kuie 30 kunstnikule 14 maalt. Töönädalal teostavad kohalesõitnud paiga ja ürituse teema spetsiifikast lähtuvaid valdkondadevahelisi kunstiprojekte: joonistuste abil kogutakse kohalikku folkloori, seatakse üles uudishimu toel toimivaid heli-installatsioone, pannakse püsti üks kummaline kauplus, tehakse indiaani sauna ja jäetakse sajal muul moel jälgi külaruumi. Valminut saab näha 13. VIII ja 14. VIII mitmekesise näitus- ja tegevuskunsti programmina. Töönädalale lisanduvad veel seminar, õhtused diskussioonifoorumid kunstnike-korraldajate ja kunstikriitikute esinemistega, osalejate presentatisoonid, seinamaali ja kodulehe tegemise õpitoad, filmiõhtu, lipunäitus ja osalejate ekskursioon Lõuna-Eestisse. Osalevad Bianka Bosevska, Cym, Aleksandra Sojak-Borodo, Michal Borodo, Külli K. Kaats, Daniele Mosca, Maksims ?enteles, Ivars Smits, Ieva Orbidane, Patrick McGinney (murmur), Rusjan, Bostjan Potokar, Petri Eskelinen, Juhana Moisander, Tatjana Radsivilko, Konstantin Selihhanov, Magda Bielesz, Michael Northam, Avangard, OMP, Tomas Jonsson, Ted Holdt, Laura Garbstiene, Marisa Jahn, Takashi Ikezawa, Shirakawa Masahiro, Hiroshi Egami, Peeter Krosmann. Korraldajate eesotsas on endiselt Evelyn Müürsepp, John Grzinich jt.
?2. VIII avati Y-galerii hoovis ja ka mujal Tartus ?PostsovkhoZ 5? satelliitnäitus ?Unfurled/Lahtirullitud: avalik lipunäitus?. Lipunäitus pakub kriitilisi alternatiive maailmas vohavale fanaatilisele natsionalismile ja ksenofoobiale. Esimest korda oli selline näitus väljas Pondi galeriis San Franciscos 2004. aastal. Kuraator Marisha Jahn (USA) on teinud oma valiku Nene Tsuboi, Deric Carneri, Elizabeth Beeri & Brian Janusiaki, Ann Chamberlaini, Marc Cooley, Cheryl Cooni, Harrell Fletcheri, democratic innovationi, Barbara Garberi, Max Hattleri, Caleb Larseni, Reuben Lorch-Milleri, Otto von Buschi, Forster David Rudolphi, Kevin Radley, Rigo
, Mike Henry, Kevin Radley, Shannon Spanhake?i, Jackie Sumelli, Jeannene Przyblyski, Randall Sinneri, Sirja Liisa Vahtra ja Michael Swaine?i lippudest.
Y-galerii E-saalis näidatav Max Hattleri video ?Collision? (?Kokkupõrge? ) on kui pöörane psühhedeelne kaleidoskoop, mis näitab miksides USA kuulsa lipu värve ja kujundeid ning samade elementide esinemist islamiriikide lippudel.
?8. VIII kell 17 avatakse Draakoni galeriis maalikunstniku Edgar Vossi (1936 ? 2002) mälestusnäitus. Näitusel on väljas paarkümmend tööd läbi nelja aastakümne, põhiliselt Lõuna-Eesti, Hiiumaa, Samarkandi maastikke ja figuraalseid kompositsioone. Voss alustas 1960ndatel üsna hoogsalt, paeludes spontaanse värvikäsitluse ja vormikindlusega, mis ongi näituse pearõhk varasemal loomingul.
?2. VIII avati Vaala galeriis Urmo Rausi näitus ?Lõuna-Eesti anatoomia?. Sel näitusel on kunstnik hõivatud konkreetse paiga Lõuna-Eesti tunnetamise ja mõtestamisega. 1991. aastal Rõuges maalipraktikal olles sattus Raus loodusest vaimustusse ning rändas maastikud maalimise asemel hoopis risti-põiki läbi. Otsida seda, mis jääb asjade taha, on Rausile alati omane olnud. Seekord on Raus galeriisaali toonud linataime, tuletades meile meelde lõuendi algupära. Nii näeme Lõuna-Eestit selle ärkamisaegse tarmukuse ja rikka kultuuriloo kontekstis. Kuna on püütud näha näiva taha, ilmuvad Lõuna-Eesti maastikudki lõuendile selle pahupoolelt.
?Kuni 28. VIII on Rotermanni soolalaos vaadata Kohila rahvusvahelise keraamikasümpoosioni 5. aastapäevale pühendatud näitus. Põhjamaades ainulaadse anagama tüüpi puupõletusahju juures Kohilas Tohisoo mõisas alustati keraamikasümpoosionide korraldamist Eesti Keraamikute Liidu eestvõttel 2001. aastal. Viie aasta jooksul on Kohilas töötanud kunstnikud Soomest, Rootsist, Taanist, T?ehhist, Poolast, Lätist, Leedust, Venemaalt, Türgist, Saksamaalt, USAst, Jaapanist, Taivanilt ja muidugi ka Eestist. Näitusel on esitatud läbilõige selle aja jooksul valminud taiestest.
?4. VIII avati Kristjan Raua majamuuseumis kunstnik Tiit Jaansoni maalinäitus ?Maastikud?. Jaansoni maalid on loodusest ja linnakeskkonnast saadud impulsside toel omandanud tugevalt üldistatud kuju, väljendavad kunstniku mõtterännakuid värvis ja faktuuris. Just faktuur ning maalides kasutatud materjalid tagavad kunstniku käekirja eripära. Tiit Jaansoni (s 1961) näitusega alustab Kristjan Raua majamuuseum suviste lühemaajaliste nooremate kunstnike näituste traditsiooni.
?Kuni 6. VIII on G-galeriis vaadata Monica del Norte näitus ?Lugupilt? Loomingulist tegevust Eestis tekstiilikunstnikuna alustanud ning taimevärvidega lõngadest kudumitega tuntuks saanud autor on Hispaanias pühendunud põhiliselt maalikunstile. Aasta tagasi tutvustas ta oma loomingulisi tulemusi sel alal isikunäitusel nimetusega ?Sentimentaalsed maastikud? ka Eestis (Tallinnas ja Valgas). Loole on teostes viidatud ka lisanduva sõnaga: teksti jätkub nii piltide peale kui kõrvale.
?8. VIII kell 16 avatakse G-galeriis skulptor Külli Tammiku isikunäitus ?Helesinine laguun?. Külli Tammik on eesti nüüdisskulptuuris olnud kogu oma loomingulise tegevuse kestel, seega juba üle veerandsaja aasta, üks järjekindlamaid animaliste. Sinist värvi on nii teostes kui taustas ning ei puudu ka eksootika, näiteks flamingod.
?2. VIII avati EKA galeriis kuue noore kunstniku ühisnäitus. Riin Pallon, Katrin Rüütli, Inna Joost ja Eva Unt alustavad sügisel viimast aastat akadeemias maali erialal, Kadri Metstak ja Edit Karlson on skulptuuri eriala tudengid. Äsja lõpetatud teise kursuse põhiteema oli inimene, akt ja figuur ning nüüdsel näitusel jätkatakse sisuliselt sama teemaga.
?Kuni 6. VIII on Draakoni galeriis avatud Päivi Randveri (1986) esimene isikunäitus ?Reisid kosmosesse?. Nimetatuna küll kosmosereisideks, on Päivi Randveri joonistused ja maalid pigem visiidid omaenese sisemuse sohu, n-ö kasvamise kannatuste lugu.
?Kuni 19. VIII on Vivian Napa galeriis vaadata Piu ja Bämbi näitus ?Põlvede vahel?. Tegemist on verinoorte kunstnike foto- ja grafitiväljapanekuga ehk vahetust enese maksma panemise vajadust sündinud kunstiga.
?2. VIII avati Y-galerii P-ja T-saalis Eda Lõhmuse näitus ?Jooned?. Väljas on Lõhmuse viimase perioodi väiksemate mõõtmetega teosed. Tema abstraktstesed töödes võib aimata mitmesuguseid looduslikke vorme.
?Kuni 7. VIII on Tartu Kunstimaja väikeses galeriis pallaslasest maalija Margus Meinarti (1969) näitus ?Viimane aeg?. Kunstniku viimase aja loomingu 13 õlimaali näitavad teda teisiti kui varem: värvipinnad on lagedamad ja inimene tuleb enam esile. Munad ja silmad süvendavad kunstiloolisi allusioone, sürreaalsel viisil, aga värvikeskselt. Margus Meinart on õppinud maalimist Konrad Mäe ateljees aastail 1991 ? 1996, õpetajaiks Kaja Kärner, Heldur Viires ja Lembit Saarts, ning täiendanud end Nansenskolen?is Norras aastail 1994-1995 ja Vermont Studio Center?is Ameerika Ühendriikides 1997. aastal. Tema esimene isikunäitus toimus 1999. aastal Oslo galeriis Rusticana (koos Valve Janoviga).
?Kuni 21. VIII on Pärnus litograafiakeskuse galeriis Jasper Zoova graafikanäitus ?Uutmine?. Nähtavaks saab autori arutlusretk uuenevasse reaalsusesse. Kes häkib meie hinge? Miks müüakse toidupoes mürki? Kuidas on ehitatud poiss ja tüdruk? Kuidas saada järgmisele level?ile? Jne.
?3. VIII avati Haapsalu Linnagaleriis Andres Tali näitus ?Iha ja igatsuse instrumendid?. Näitus oli esimest korda väljas möödunud aastal Tallinna Linnagaleriis rahvusvahelise graafikatriennaali satelliitnäitusena, sest Andres Tali oli üle-eelmise triennali grand prix?võitja. Autoportreelise seeria kaudu analüüsib kunstnik iha ja igatsuse mehhanisme.
?Kuni 10. VIII on Viinistu kunstimuuseumis vaadata Vive ja Lembit Tolli näitus ?Tollid Viinistus?. Väljas on kunstnike viimaste aastate loomingu läbilõige; kuid Viinistu ümmargustes tünnides teatrietenduste ja Wiiralti graafika kontekstis mõjub see sootuks teisiti kui Tallinna galeriides.
?Augustikuus saab Tõrvas vaadata rühmituse Vaba Tahe suvenäitust ?Vaba Tahe sõpradega?. Esinevad Kaire Tali, Heli Kelt, Helen Kauksi, Kersti Pukk, Maasike Maasik, Lea Valter, Kadi Pajupuu, Peeter Kuutma, lisaks on esindatud ka keraamikute rühm Annika Vilippius, Tiina Kaljuste, Kersti Karu, Imbi Ploompuu. Juulis oli näitus üleval Valga muuseumi galeriis ja sügisel eksponeeritakse seda Viljandis ja Võrus.
?Koguva kunstitallis oli 29. VI ? 29. VII väljas Muhu kunstnike näitus. Muhumaa on ikka osanud kunstnikke ligi meelitada: XIX sajandil käisid eesti rahvusliku kunsti rajajad seal oma teoseid loomas, 1960ndatest on paljud kunstnikud leidnud just seal oma suvekodu. Tamse koolimajast on kujunenud EKA praktikabaas. Juba 1991. aastal korraldas Matti Varik Liiva koolis kunstinäituse. 1994. aastal ostsid soome fotograaf Pirkko Silvennoinen ja arhitekkt Jaakko Salonen Koguva külas Pärdi talu, talu kõrvalhoonesse on nad rajanud näituseruumi. 2001. aastal algatati uut tüüpi kunstinäituste traditsioon. Tänavu esinesid näitusel 18 Muhuga seotud kunstnikk: Vello ja Raili Vinna, Vive Tolli, Aime Kuulbuschi, Urmas Viigi, Kadri Kangilaski, Toomas Tõnissoo, Anu Hindi, Lylian Meistri, Matti Variku, Marget Tafeli, Sulev Vahtra, Vivi-Ann Keerdo jt töid.
?Augusti keskpaigani saab Sagritsa ateljeemuuseumis Karepal vaadata Helje Eelma (Saare) isikunäitust ?Läbi maastike?. Väljas on paarkümmend pastelli ja joonistuste arvutitöötlust koos lühikeste isikupäraste tekstidega reisidest Kreekasse, Norrasse, Peruusse ja Rutjale. See on kujundusgraafiku haridusega kunstniku viies personaalnäitus.
Video-performance?ite festival ?Inport?
Festivali eesmärk on tutvustada Eesti auditooriumile rahvusvaheliste performance?i-kunstnike loomingut video vahendusel. Info eelmiste festivalide kohta: w
ww.inport.tk.
Eesti kunstnikelt oodatakse performance?ite dokumentatsioone ja performatiivseid videoteoseid, mida pole varem siinsele auditooriumile näidatud. Aktsepteeritud formaadid on VHS, mini-DV, VCD ja DVD (soovi korral tagastatakse videod pärast festivali). Lisaks esitada kunstniku CV, teose pealkiri, valmimisaasta ja kestvus, teose kontseptsioon. Tähtaeg 1. X, videod saata aadressil Gert Hatsukov, Paide, Pikk 4 ? 11.
TEATER
?Setumaal Obinitsas esietendus 4. VIII Kauksi Ülle näidend ?Taarka? , kus nimiosa mängib Merle Jääger. ?Taarka? on setu laule ja tantse sisaldav tragikoomiline näitemäng setudest, nende elust Vene alamatena, Eesti Vabariiki sattumisest ja eestistamisest. Lavastus koosneb lühikestest pildikestest, millesse on kontsentreeritud olulisemad sündmused Taarka ja setude elust. Vanemuine mängib ?Taarkat? 4. ? 18. VIII kümnel korral Obinitsas Setu seltsimaja õuel, kuhu kunstnik Iir Hermeliini kavandite kohaselt on loodud ehtne lilleaed. Lavastuses osalevad mitmed setu folklooriansamblid ja leelokoorid. Etenduste päevadel väljub Vanemuise suure maja juurest Tarbuse teatribuss, mis viib soovijad Obinitsa ning toob pärast etendust Tartusse tagasi.
?Kuusalu vallas, Soorinna küla küünis mängitakse taas Veljo Tormise ?Eesti ballaade?. Lavastaja ja koreograaf on Peeter Jalakas, kaaskoreograaf ja tantsuõpetaja Aki Suzuki, muusikajuht Tõnu Kaljuste, kostüümikunstnik Reet Aus. Orkestri (Tallinna Kammerorkester ja solistid) ning koori (Eesti Filharmoonia Kammerkoor) osa esitatakse salvestusena, solistide laul on elavas esituses. Tänavu antakse etendusi veel 5., 6. ning 7. augustil, Veljo Tormise 75. sünnipäeva tähistaval õhtul (reserveeritud). Möödunud aasta etendustega võrreldes on nüüd publikutribüün kõrgem, istekohad on nummerdatud ning helitehnika täpsemini häälestatud.
?VAT teater alustab ?Kalevipoejaga? külalisetendusi Jaapanis. Etendusi antakse 2. ? 15. VIII rahvusvahelisel liikuval teatrifestivalil ?Vertcal Tour of Japan?, mis saab teoks Jaapani ja Euroopa Liidu koostööaasta raames. Projekti eesmärk on tutvustada Jaapani noortele vaatajatele Euroopa teatrit. Professionaalsed teatritrupid valiti välja konkursi korras, kandideeris rohkem kui 80 noortelavastust 21 Euroopa Liidu riigist. Välja valitud 18 truppi annavad kahe nädala jooksul etendusi Jaapani suuremates linnades. VAT teatri lavastust ?Kalevipoeg? mängitakse teatrilavadel Tokios, Tottoris ja Hokkaidos.
FILM
?Kinobuss toob kaasa filmiteemalise loengusarja. Tänavuse suvetuuri programmis on lisaks filmidele ja töötubadele ka loengusari. Lektoriteks on Eesti filmispetsialistid, kes vahendavad filmiteooriat üldisemast ja detailsemast vaatepunktist. Publiku ette astuvad ETV peadirektor Ilmar Raag, filmiprodutsent Kristian Taska, re?issöör Rene Vilbre, mängu- ja animafilmide autorid Jaak Kilmi, Andres Maimik ja Ülo Pikkov, filmimuusikaguru Sven Grünberg ning tehnikaspetsialistid Peeter Marvet ja Henrik Roonemaa. Juttu tuleb animatsioonist, montaa?ist, stsenaariumi kirjutamisest, aga ka näitlejate valikust, filmimuusikast, lavastusprotsessist ja produtseerimisest ning digitaalsest projektsioonist ja uutest tehnoloogiatest. Kinobussi suvetuur kestab 29. VII ? 12. VIII. Tuuri käigus peatub Kinobuss korra igas maakonnas.
KIRJANDUS
?Rändnäitus ?Hans Christian Andersen ? elu ja kunst? avati 22. VII Narva keskraamatukogus. See on üks laiaulatuslikumaid muinasjutukirjaniku 200. sünniaastapäeva tähistamisele pühendatud üritusi Eestis. Näitus rändab 2005. aasta lõpuni ringi raamatukogudes ja galeriides üle Eesti.
Näitus valmis 1998. aastal ning koosneb 20 suurel valgustatud sirmil fotodest, joonistustest, kirjadest, tsitaatidest, käsikirjadest, paberlõigetest, teoste väljavõtetest jne. Tekst on eesti, vene ja inglise keeles. Eksponaadid on pärit Taani Anderseni muuseumist, mis kuulub Odense linnamuuseumi koosseisu.
VARIA
?6. VIII peetakse Misso vallas Luhamaal XII Seto Kuningriigi päeva. See algab kell 9 jumalateenistusega Luhamaa kirikus. Ametlikult avatakse päevLuhamaa kooli juures keskpäeval. Seejärel algavad võistlused kuninga meistrite väljaselgitamiseks. Õhtupoolikul kell viis valitakse ülemsootska, seejärel leiab aset traditsiooniline Seto sõaväe paraad. Õhtu jätkub kuninga meistrite väljakuulutamise ning kooride võistulaulmisega ning päädib kell 21 kirmaskiga. Kuningriigi viisa maksab 30 krooni (täielikus seto rahvarõivas tasuta). Info 51 07041, Lembit Sikk.
?5. ? 7. VIII võtab Eesti Kirikute Noortenõukogu eestvedamisel poolsada tegusat noort seljakoti selga ja asub teele sajanditetagusesse palverännakute sihtpunkti Vastseliinas. Rännaku eesmärgiks on tutvustada noortele palverännaku traditsiooni, mõtiskleda kristlike väärtuste üle tänapäeva ühiskonnas ning pakkuda võimalust saada kogemus, mida on tundnud ja tunnevad miljonid palverändurid üle maailma.
Palverännak algab täna pärastlõunal Rõuge Maarja kiriku juurest, esimeseks õhtuks jõutakse Plaani kirikusse. Teise päeva õhtul peatuvad palverändurid Vastseliina Katariina kirikus, kus saadakse osa vanaiiri ja gaeli vaimulikku rahvamuusikat viljeleva ansambli Proseuhe kontserdist. 7. VIII hommikul liigutakse protsessioonis Vastseliina piiskopilinnusesse. Teekonnal tutvustab noortele palverännakute ajalugu Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, toimuvad palvused, loengud ja diskussioonid.
Palverännak on esimene omalaadne Eestis, ühendades palverännakuhuvilisi ning erinevate kirikute noori. Vastseliina piiskopilinnus oli keskaegses katoliiklikus maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Lossikabelis asus püha rist, mistõttu usuti kabeli külastuse andvat 40päevase indulgentsi ehk ajaliku patukaristuse kustutuse. Põhjasõjast seisab linnus varemetes. Projekt on ellu viidud Euroopa Liidu programmi Euroopa Noored toetusega. Selle projekti sisu ei pruugi tingimata kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Noored Eesti büroo seisukohti.
?Eesti Kultuurkapital rahuldas esimesel poolaastal üle 4600 rahataotluse, eraldades kultuuriprojektidele 54,4 miljonit krooni.
Taotlusi esitati aga rohkem kui 100 miljoni krooni eest; maakondlikest ekspertgruppidest ja kaheksast sihtkapitalist küsiti raha 157,7 miljonit krooni. Taotlejaid oli esimesel poolaastal kokku veidi üle 6600.
Kõige rohkem raha sai muusika ja näitekunsti valdkond: helikunsti sihtkapital jagas kuue kuuga 7,3 miljonit krooni 600 stipendiaadile ja näitekunsti sihtkapital 7,1 miljonit krooni 307 taotlejale. Teiste sihtkapitalide summad jäid 3,4 ja 5,7 miljoni krooni piiridesse.
Kõige aktiivsemad taotluste esitajad olid sportlased: kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile tuli kuue kuuga üle 900 rahataotluse 32,8 miljoni krooni eest, millest jaatava vastuse sai 357. Kokku jaotati kehakultuuri valdkonnas 6,5 miljonit krooni. Ühe projekti kohta anti kõige rohkem raha arhitektuuri valdkonnas, kus arhitektuuri sihtkapital jaotas 127 taotleja vahel 6,4 miljonit krooni.
Maakondadest on tänavu kõige rohkem Kultuurkapitali toetust saanud Pärnu maakond, ekspertgrupp toetas 208 projekti 635 139 krooniga. Keskmiselt jaotas iga maakond sel poolaastal veidi alla poole miljoni krooni.
Kuultuurkapitali selle aasta eelarve on 232 miljonit krooni, mis laekub peamiselt alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust. Lisaks stipendiumidele rahastab Kultuurkapital ka Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitust, milleks tänavu on planeeritud 73,6 miljonit krooni.
Maakonnauudised
Viljandi
?Viljandi raamatukogu lugemissaalis sai juulis vaadata näitust ?Väikesed veed teevad suure jõe?. Näitus tutvustas kohaliku omaalgatuse programmist raha
statud projektide tulemusi, nende mõju piirkonna arengule ning projektide elluviijaid.
?Ameerika Ühendriikide saatkonna vahendusel oli viljandlastel võimalus külastada fotonäitust ?Ameerika maanteeäärne arhitektuur?. Fotode autor on arhitektuuriajaloolane John Margolies.
?Pärimusmuusika festivali ajal avati Viljandi Linnagaleriis Eesti Lapitööde Seltsi aastanäitus. Lapitööd olid välja pandud Linnagaleriis, Kondase keskuses, Tegelaste toas ja Ugala teatri fuajees. Esindatud on 36 autorit 50 tööga. Sealsamas oli ka näitus ?Poogen ? poogenpillid Eesti rahvamuusikas?. Eksponeeriti mõningaid uusi ja mitmeid vanu poogenpille, mis pärinevad nii Eesti teatri- ja muusikamuuseumist kui erakogudest.
?Kondase keskuses on avatud näitus ?Ungari mustlasnaivistide kunst?, mis jääb üles kuni 4. IX.
Maire Killar
?Alates 7. VII on Viljandi muuseumis avatud näitus ?Puhkuse veedame Viljandis?. Muuseumi- ja erakogude põhjal koostatud väljapanek annab ülevaate Viljandi suvisest elust ja olust möödunud sajandil. Ajaliselt on keskendutud 1920. ? 1930. aastatesse, kui kohalik linnavalitsus tegi suuri jõupingutusi, et suurepäraste looduslike eeldustega Viljandist saaks sisemaine kuurort. Eksponeeritud fotod peegeldavad suverõõme ning viljandlaste ja linna külaliste meelispaiku aastatel 1900 ? 1980. Külastaja saab lugeda tollaste sündmuste kajastusi ajakirjanduses ning vaadata 1939. aastal filmitud suvise Viljandi ringvaadet. Esemetest on välja pandud valik rannatarbeid, rannariietust, suviseid peakatteid, päikeseprillide kollektsioon ja palju muud, mis seostub suvise meelahutuse ja puhkusega. Näitus on avatud kuni 14. VIII.
?22. VII tähistati Viljandi linnavalitsuse ja Valge Roosi Klubi eestvõttel vapiroosi päeva. Ürituse eesmärk oli meenutada Viljandi linna vapi ja vapilille sajandite taha ulatuvat ajalugu. Eesti ajaloouurijate arvates on vapp pärit Saksa ordu aegadest: linnavapiga pitsati esimene kujutis on teada aastast 1465, kuid arvatavasti kasutati pitsatit juba 1429. aastal. Vapiroosi päeva tähistamise ning Viljandi vapilille valge roosi peenarde rajamisega soovitakse tähelepanu juhtida heakorra ning heategevuse tähtsusele nii elanike kui ka linna tasandil. Avati uued roosipeenrad maavalitsuse kõrval ja peeti roosilaata. Kaubeldi kõigega, mis on roosidega seotud, alates istikutest-väetistest ning lõpetades käsitööga. Raekoja II korrusel avati roosinäitus. Kogu laadategevust ja sinna juurde kuuluvat kultuuriprogrammi juhtis ?peaaednik? Arvo Raimo Ugala teatrist.
Krista Kull
?Viljandi muuseumi näitusemaja looduse saalis on üleval Eesti ajakirjanike koostatud näitus ?Koltade võlu ja valu?. Koltasaamide elu kajastavate fotode taustaks saab kuulata ajakirjandustekstide ja saami muusika helipõimikut. Näitus kajastab Viio Aitsami, Rein Siku ja IlmarVananurme reisi õigeusklike koltadesaamide pühaku Trifon Petsamolaise mälestuspidustustele ja nende asualale Sevettijärvi ? Nellimi ? Ivalo ? Inari piirkonnas 2004. aasta sügisel. Koltasaamid elasid II maailmasõjani Koola poolsaarel, kust nad seejärel välja aeti uuele asualale Põhja-Soomes. Õigeusklikke koltasaame on järel vaid 500. Rändnäitust on eksponeeritud Rakvere Linnagaleriis ja Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses. Väljapaneku põhitoetaja on Soome Eesti saatkond, kuraator Avo Seidelberg. Viljandisse jõudis näitus pärimusmuusika festivali ajaks ning see on avatud 8. augustini.
Arvi Haak
Põlvamaa
?Jakob Hurda sünnikoht Himmaste kajas laulust ja pillihäältest, kui Põlvamaa folkloorirühmad ja pillimängijad 24. VII külas kolmes kohas folklooripidu ?Lähme lauldes läbi küla…? pidasid. Teenekaim ja tuntuim leelokoor Leiko Värskast laskis suurmehe sünnitalu õuel leelod lendama. Himmaste algkooli õpilased laulsid ?Tulge kokku külalapsed? ning tutvustasid Himmastest kogutud rahvaloomingut. Rahvatantsurühm Põlva Memmed esitas kohalikku kultuuripärandit. ?Sii om leelo (Vastse)Kuustest tuudu? oli suurte ja väikeste Kõivokõsõ kava teemaks. Leeloor Helmine Mikitamäelt astus lauluga läbi küla ning tutvustas setu rahvalaule ja kombeid. Esinesid veel rahvapillimängijad: koondrahvapilliorkester, kapell Rukkilill ja Kirmask. Külakosti tõi Tallinna Võru Seltsi naisansambel Liiso.
Teejuhiks läbi küla oli Jakob Hurda osas üles astunud Heido Sinivee, kes meenutas suurmehe lapsepõlve- ja noorusaega. Folklooripeo kulminatsiooniks kujunes XIV Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade üleandmine tänavustele laureaatidele: Eesti Rahva Muuseumi kauasele direktorile, ajakirja Muuseum asutajale ja toimetajale Aleksei Petersonile ning Põlva Käsitööklubi hakkajale juhendajale, käsitööpäevade korraldajale Asta Tagelile.
Rein Vill
Lääne-Virumaa
?13. VI sai Toolse ordulinnuses vaadata Toolse laste kunstilaagris valminud töid.
?Palmse mõisa palmimajas sai juulikuu sumedatel suveöödel imetleda suureõielise kuukaktuse ehk öökuninganna kauneid õisi.
Pärnumaa
?Pärnu Keskraamatukogu trepigaleriis saab vaadata Annika Oltre maalinäitust ?Üksi?. Näitusel on väljas kuus maali, millest neli on autoportreed. See on kunstniku esimene näitus Pärnus ning ühtlasi ka esimene väljapanek raamatukogu trepigaleriis. Annika Oltre on sünnilt pärnakas, õppinud Academia Non Gratas ja Kuressaare Ametikooli dekoori osakonnas, 2005. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia vabakunstide eriala. Näitust saab külastada kuni 16. IX raamatukogu lahtioleku ajal.
Krista Visas
Harjumaa
?Harjumaal asutati maakondlik ühendus MTÜ Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit, et piirkonna kultuurielu koordineeritult korraldada. ?Liit asutati soovi ja vajaduse tõttu kaasa rääkida Harju maakonna kultuurielu puudutavates võtmeküsimustes ning olla nõu ja jõuga abiks kultuuripoliitika kujundamisel regionaalsel tasandil,? sõnas Harju maavalitsuse kultuuri- ja sporditalituse juhataja, üks ühenduse asutajatest Riin Kivinurm. Teadaolevalt on see esimene regionaalsel tasandil loodud kultuurikorraldajaid ühendav ühendus Eestis. Liidu eesmärk on jätkata maakonna kultuurielu traditsioone, koordineerida ning laiendada sellealast tegevust, samuti aidata kaasa kultuuritegevuseks soodsate tingimuste loomisele.
Evelin Uibokand
Saaremaa
?Juulist on Kuressaare linnuse kaitsetorni VI korrusel väljas Narva noore kunstniku Andrei Udovit?enko maalide näitus. Autor ei jäljenda vene maaliklassikute raskepärast stiili, mida siinsetelt vene kunstnikelt enamasti oodatakse. Väljapandud tööd on erksavärvilised, kirkad, kerged ja rõõmsad, saarlastele üllatuslikult sarnanevad need mõneti isegi Eerik Haameri sõjajärgse loominguga. Andrei Udovit?enko on sündinud 22. septembril 1977 a. Narvas, õppinud aastail 1992 ? 1993 Narva kunstikoolis ning seejärel Peterburis.
?8. ? 10. VII toimunud Kuressaare lossi päevadeks seati Kuressaare linnuse kaitsetornis üles näitus ?Püha Augustinus ? aafriklus ja universaalsus?.
Püha Augustinuse sünnist möödus hiljaaegu 1650 aastat. Rändnäitust sai kõigepealt vaadata Al?eerias, seejärel on see jõudnud ?veitsi, Poolasse Prantsusmaale, Rootsi ja Leetu. 14. V ? 20. VI oli see välja pandud Rootsi-Mihkli kirikus ning seejärel Tartu katoliku kirikus. Väljapanek esitab Augustinust ühelt poolt universaalse mõtlejana, teiselt poolt tutvustab ka autobiograafilisi seiku, tema Aafrika päritolu.
Raul Salumäe
Läänemaa
?Läänemaa muuseumis saab vaadata kaht näitust. Näituse ?Möödunud sajandi mänguasjad. Nukud, karud ja teised toredad lelud? on kujundanud Heli Mänd. Ka eksponeeritud mänguasjad, mis on tehtud XX sajandi erinevatel aastakümnetel, pärinevad tema erakogust. Tutvustatakse lelusid, millega mängisid tänast
e laste vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Näitusel ?100 aastat looduse vingerpusse Haapsalus? on keskendutud linna tabanud õnnetustele nagu tormid, lume- ja veeuputused. Rikkalik fotomaterjal pärineb nii Läänemaa muuseumist kui erakogudest. Muuseum on lahti kolmapäevast pühapäevani ja need näitused jäävad avatuks septembri keskpaigani.
Talis Vare
Järvamaa
?31. VII tähistas Järvamaa muuseum oma 100. sünnipäeva perepäevaga. Just sellel päeval avas muuseum 100 aastat tagasi uksed. Sünnipäevakava sisaldas näiteks 99 aastat tagasi esimeseks ajutiseks väljapanekuks olnud August Georg Wilhelm Pezoldi maalide näituse avamise, mitmesuguseid töötube, vana tehnika väljapaneku. Lahendati Kuma kirjastuse muuseumiteemalist ristsõna ja alalisele kohale jõudis muuseumi uus karutopis.
Tiiu Saarist
Ida-Virumaa
?22. VII andsid Narva linnuses kontserdi Inglismaa noorte kammerorkester ja puhkpillibänd.
Valeri Liiv
Valgamaa
?2. VII peeti Sangaste lossis Eesti rukki päeva: tähistati krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi 160. ja Sangaste rukki 130. aastapäeva. Pidu algas lillede asetamisega krahv Bergi kalmule Sangaste surnuaias. Rukkipäeval esinesid Eesti Rukkiseltsi patroon Arnold Rüütel ning president Vahur Kukk, põllumajandusminister Ester Tuiksoo avas rukkileiva ja eesti toitude laada. Sangaste lossi õuel avati krahv Bergi büst, järgnes kontsertetendus, mis pakkus stseene krahv Bergi elust.
?9. VII alates on toimunud iga laupäeva keskpäeval Valga Jaani kirikus organist Jüri Goltsovi orelimuusika pooltunnid.
?11 ? 17. VII toimus piiriäärsete linnade kultuurinädal, pidu peeti Valgas ja Valkas. Programmis oli hulk näitusi, teatrietendusi ja kontserte kõrgetasemelisest klassikalisest muusikast kuni mõnusa folgi ja tänavatantsuni. Kultuurinädalal osalesid horvaadid lätlased, eestlased, leedulased, itaallased, belglased, venelased, inglased ja iirlased.
?22. ja 23. VII Pühajärve VIII puhkpillipäevade peaesinejaks oli Rootsi Stockholm Home Guard Octet. Suurt elevust tekitasid Tartu Tünnipunt (Tartu I Muusikakooli kasvandikud) ja Läti Vidzeme orkester.
?30 ja 31. VII peeti Otepääl VIII pere- ja suguvõsaansamblite kokkutulekut. Otepääle koguneti juba kolmandat korda. Sellel aastal sai kokku 25 peret üle Eesti, nii Tallinnast, Pärnust, Tartust, Järva-, Viljandi-, Põlva- ja Saaremaalt, muidugi ka Otepäält. Koos külalistega Lätist oli kokku 150 inimest. Kokkutuleku korraldaja Lille Tali kutsus kõiki peresid üles jätkama pere- ja suguvõsa muusikatraditsioone. 30. VII andsid peremuusikaansamblid kontserdi Otepää kultuurikeskuse pargis.
Eha Mandel