Tarbekunsti- ja disainimuuseum taas avatud
?2. VI avati külastajatele mitu kuud suletud olnud tarbekunsti- ja disainimuuseum. Kolme kuu jooksul teostati muuseumis rekonstrueerimistöid, et anda muuseumile tänapäevane nägu.
Suurema uuendusena avati vahesein peahoone ja kõrvalhoone vahel. Kõrvalhoone interjöörist eemaldati osa seinu, mis loob avaramad võimalused eelkõige külastajatele jpm. Projekti autorid on ArhitektuuriAgentuuri arhitekt Inga Raukas ja sisearhitekt Monika Löve. Ehitustööd teostas Rihti Projekt.
Vaadata on kaks näitust ?Järjehoidja? ja ?Scripta manent III. Maailma parim asi?. Eestis on nahatöö olnud aastakümneid ülipopulaarne. Juba 1920. aastatel kuulusid Eduard Taska firma luksuslikud nahkesemed Eesti tuntumate eksportkaupade hulka. Kokku eksponeeritakse 50 autori töid, põhiosa eksponaatidest on muuseumi enda kollektsioonist. Lisaks saab näha EKA ja Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakonna üliõpilaste huvitavamaid töid. Vaadata on ka filmiprogramm (Maya Yonesho ?Üks uks? ja Pille Kivihalli, Tiina Piisangu ning Maarja Unduski tegemisi valgustav ?Ecce libri?). Näituse kuraator on Airi Ligi, kujundanud on selle Siiri Nõva.
Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatav ?Scripta manent III? jätkab rahvusvaheliste köitenäituste traditsiooni. Seekordne väljapanek põhineb Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse ja ajakirja Hea Laps loomevõistluse materjalidel. Muinasjutukogumiku ?Maailma parim asi? autorid olid kirjutamise ajal 7 ? 15aastased. Kogumikku trükiti 300 nummerdatud eksemplari. Noorte mõnus huumor ja iroonia, tuntud muinasjuttude põimimine ja päris uute loomine on inspireerinud 130 kunstnikku 17 riigist. Näituse on kujundanud Lennart Mänd.
?Täna kell 17 avatakse A-galeriis ehtekunstnike Caius Kulli ja Kertu Vellerinna näitus ?Ootus?. Caius Kull kasutab klassikalisi kullassepa materjale ja tehnikat, liites omavahel kulda, hõbedat, sünteetilisi ja vääriskive, ainsateks kõrvalekalleteks lisamaterjalina loomaluud ning kohati ootamatu kompositsioon, siis Kertu Vellerind on kasutanud ajalehepaberit, mooni- ja lootuseõiekupraid, kadakat ja sütt. Tema ehted lõhnavad ja tekitavad heli.
?30. V avati Rotermanni soolalaos EKA lõpetajate näitus. Sellel kevadel lõpetavad nii nelja- kui ka kolmeaastase bakalaureuse õppekava läbinud tudengid, keda on kokku 202. Kuna soolalao mahutavusel on piir, on korraldatud paralleelselt terve rida satelliitnäitusi teistes galeriides. Noorte sisearhitektide loomingu näitus avatakse täna disainigaleriis, Toomas Kuusingu isikunäitus on väljas Draakoni galeriis, Jaanus Samma näitust saab näha EKA galeriis. Lõputööde näitusega kaasneb esmakordselt kataloog, mis ilmub trükist juulis. 9. VI kell 18 on pidulik lõpetamine ja esitletakse HULA suvekollektsiooni. Näituse on kujundanud Marco Laimre ja Jaanus Valt, trükised Kristjan Tramberg.
?30. V avati EKA galeriis graafikadiplomandi Jaanus Samma personaalnäitus ?Bassein?. Fotodest, digiprintidest ja mõnedest klassikalistes tehnikates graafilistest lehtedest koosnev väljapanek esitab ainult basseine.
?6. VI avatakse G-galeriis Maarja Unduski isikunäitus ?Koht, kuhu panna pea?, kus autor eksponeerib tosinkonda nahkset patja. Need on formaadikad ja intensiivsed tööd, mis tehniliselt teostuselt kuuluvad vaieldamatult tarbekunsti hulka, ent meenutavad intensiivse meeleolu ja psühholoogilise lähenemise poolest pigem pilte või luuletusi.
?6. VI kell 18 avatakse Tallinna Linnagaleriis Paul Rodgersi näitus ?Nuusuta, nuusuta?. See on skulptuuride ja video näitus, mis uurib (pisut naljakaltki) isiklikke ihaldusi, kirgi ja jõudu ning kuidas need kinnismõtted võivad moonutada ja muuta indiviidi ennasthävitavaks ja tihti hukatuslikuks teistelegi.
?Hausi galeriis on alates 27. V vaadata raamatu ?Illustreeritud Mudist? köitenäitus. Väljas on 15 EKA nahakunsti osakonna õppejõudude ja üliõpilaste spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud köidet Peeter Mudisti möödunud aastal ilmunud raamatule ?Illustreeritud Mudist ehk Tobias?.
?2. VI avati uus kaasaegse kunsti galerii Artdepoo aadressil Jahu t 12. Uus galerii paikneb Kalamaja linnaosas Patarei kompleksi ja vanalinna vahelisel alal endises tööstuskvartalis ning sellega laiendab Hausi galerii oma tegevusvälja. Artdepoo avati viie noore kunstniku ühisnäitusega ?Zielpunkt: Artdepoo?. Väljas on Maarit Murka, Mara Koppeli, Laurentsiuse, August Künnapu ja Andrei Maksimjuki tööd. Lisaks näitusetegevusele on ArtDepool plaanis tuua oma ruumidesse mitmesuguseid muusika-, tantsu- ning sõnateatri etteasteid. Koostöös kunstiteadlaste ja kunstnikega kavandab ArtDepoo loengusarju. Juba juulis osaleb Artdepoo rahvusvahelise kontakttantsukonverentsi programmis, eksponeerides Thomas Häntzscheli kontakttantsu-teemalisi fotosid.
?Hausi galerii seekordse suvenäitusena avatakse 4. VI kell 12 Kihnu koduloomuuseumis Nikolai Korma?ovi maalide näitus ?Argipäevad ja pidupäevad?. Väljas on Kihnuga seotud maalid ja kavandid 1950ndatest ning aastatest 2000 ? 2005. 1950ndatel käis Korma?ov saarel kunstitudengina maalipraktikal ning sellest ajast ongi valminud seeria töid, kus ta kujutab kihnlasi nende argises tegevuses.
?1. VI avati Maarjamäe lossis istemööblinäitused ?Toolilood Eesti Ajaloomuuseumist ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist?. Ajaloomuuseum eksponeerib lugudega toolivalikut muuseumi mööblikollektsioonist. Esemeid saadavad lood, mis kajastavad nende eluteed, tutvustavad valmistajat või hoopis inimesi, kes on neid kasutanud. Toolid valis Ürge Mäetamm, näituse on kujundanud sisearhitektid Andres Labi ja Janno Roosi (OÜ Ruumilabor).
Tartu Kõrgem Kunstikool esitleb mööbliosakonnas valminud tööde valikut. Kunstikooli mööbliosakonnas restaureeritud vanemast mööblist on välja pandud toole Eesti Üliõpilaste Seltsist, Koloman Moseri tool jt. Vanemast esemelisest kultuuripärandist lähtudes on katsetatud ja arendatud tänapäevase kultuurikontekstiga haakuvaid tehnikaid uue mööbli loomisel.
Näituse on koostanud Liivi Ehmann, Annes Hermann, Malev Toom ja kujundas Liivi Ehmann.
?26. V avas kunstiühing Pallas Tartu Kunstimaja väikses galeriis pallaslase Helga Jõerüüdi (1925) monotüüpiate väljapaneku.
Helga Jõerüüt on veel neid väheseid kunstnikke, kes saab öelda, et tema õppejõud olid Pallase korüfeed Anton Starkopf, Ado Vabbe ja Elmar Kits. Helga Jõerüüdi enamasti akvarellmonotüüpia tehnikas vaikelud, maastikud, linnavaated ja portreed, millest mõnd on ka hiljem teiste vahenditega töödeldud, on mõõdukalt üldistatud, motiivid ja värvikäsitlus looduspõhised. Näituse kunstniku eri aegade teoseist on koostanud Margus Meinart ja seda saab vaadata kuni 13. VI.
?1. VI avati Tartu ülikooli raamatukogus Tartu kõrgema kunstikooli tekstiiliosakonna gobeläänide näitus ?Minu linn?. Väljas on III kursuse tekstiiliosakonna üliõpilaste linnateemalised gobeläänid. Projekti üldjuht on Aet Ollisaar, kudumist on juhendanud Kaire Kuke. Tekstiiliosakonna töödega saab veel tutvuda Tartu Mainori kõrgkooli hoones, kus on eksponeeritud põimevaibad ja gobeläänid osakonna metoodilisest fondist. Alates 21. V on avatud ka suvenäitus Vargamäel Tammsaare talus. Sellesuvine väljapanek ?Arhailine? koosneb 2002. ? 2004. aastani valminud diplomitöödest.
?31. V peeti Y-galeriis rahvusvahelise mittetöötajate päeva üritus.
Kui 1. V on töörahva püha, siis Y-galerii on kuulutanud maikuu viimase päeva mittetööliste päevaks. Suur osa Tartu elanikkonnast on kas tudengid, boheemlased, nn kultuuriinimesed, s.o hipid, punkarid või lihtsalt joodikud, kellele kellast kellani mingi sihipärane liigutamine on loomulikult ülimalt vastumeelt ja kellele ?töö? on hirmsam sõna kui ?raha?. Õhtu av
as Jane Remmi perfomance, siis näitas Martini oma nn impressionistlikku filmikunsti ning õhtu lõpetas kapell Mooses, kes ei taha kuidagi füüsiliselt pillikeeli liigutada, vaid üritavad jätta seda ikka elektronide ning nende abil töötavate arvutusmasinate hooleks.
?1. VI avati Pärnu Linnagaleriis tänavuse Pärnu aastapreemia laureaadi Andrus Joonase näitus ?Error ja Harmony?. Väljas on 36 uut lille-Aledoiat, ?Poiss ja 1 sinine lill?, seeria ?1,5 päeva peale sõda?, abstraktsed maastikud, kolmeosaline seeria ?Error ja Harmony?. Kokku üle 70 maali viimaste aastate loomingust. Enamikku ei ole varem Eestis ja paljusid ka mitte kusagil mujal esitatud.
?29. V avati Pärnu uue kunsti muuseumis näitus ?Eestlased Veneetsias. Aeg-maha-arhitektuur?. Väljas on möödunud Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni töö: arhitekt Ago Külma ja Soome skulptori Juha-Pekka Jalovaara kokku klopsitud hobusekujuline peldik. Näituse ?Aeg-maha-arhitektuur? idee autor on sisearhitekt Kristjan Holm ja see põhineb Madis Jürgeni menukal raamatul ?Hää koht? (2003), mis tutvustab eestlaste loodud põnevat kuivkäimla-arhitektuuri.
?Täna kell 18 algab Pärnus Ammende villas E-kunstisalongi oksjon ?Meistritöö?. Seekordses oksjonivalikus on 34 autori tööd, neist haruldasemaks pärliks Adamson-Ericu 1926. aastal valminud maal Pariisi õpingute ajast. Baltisaksa perioodi austajaid rõõmustavad kaks väärtuslikku kunstitööd. Hoffmanni maaliline ?Talumaja?, oksjoni kalleim taies, mõjub kunstniku valitud pruunidest toonidest hoolimata värskelt, Julie Wilhelmine Hagen-Schwartzi loominguliselt kõrgperioodil valminud ?Veneetsia kalur? toob vaatajateni rõõmsa ja romantilise portreemaali. Kõige arvukamalt sisaldab käesolev väljapanek Eduard Wiiralti töid. Pallaslasi esindavad Ida Anton-Agu, Elmar Kits, Johannes Võerahansu, Endel Kõks, Erich Pehap. Oksjonitöid saab Ammende villas näha kaks tundi enne ürituse algust. Internetilehekülg: http://www.e-kunstisalong.ee/oksjon.php
?1. VI avas Haapsalus taas uksed Evald Okase majamuuseum. Muuseumi esimene näitus on tunnustatud vanameistri väljapanek ?Reisid ajas?, mis annab läbilõike Evald Okase loomingust, maali kõrval on ohtralt eksponeeritud ka joonistusi ja graafikat.
?5. VI avatakse Haapsalu Linnagaleriis Eesti Kujundusgraafikute Liidu näitus ?Isikupära?. Esitletakse isiklikke mõtted ja arusaamu elust ja kujundusgraafikast, seda, mis hinges ja mis kommertsväärtust ei oma. Kuraator on Marko Keki?ev, osalevad Ivar Sakk, Tõnu Kaalep, Vello Lillemets, Anne Pikkov, Sirja-Liisa Vahtra, Mait Kroonmann, Mart Anderson, Andrei Korma?ov, Martin Rästa, Martin Pedanik, Kristjan Jagomägi, Tiina Tammetalu, Tiiu Pirsko, Mati Veermets, Marko Keki?ev, Martin Eelma, Anton Koovit, Mikk Heinsoo, Igor Hobotov, Kadri-Maria Mitt, Väino Õun, Erko Rundu, Reti Tänavots.
?28. V avati Kuressaare kultuurikeskuses nelja Espoo linna naiskunstniku Marja-Liia Valkona, Eeva-Riitta Vilkuna, Anneli Hilli ja Helka Immoneni ühisnäitus ?Teisel kaldal?. Pool aastat tagasi osalesid kunstnikud maaliprojektis, mille ühendav motiiv oli pink. Katsetati uudseid lahendusi, mis käsitlesid värvi ja vormi koosmõju inimesele. Sellel näitusel sündiski sõpruskond ning ühine idee teha järgmine näitus Saaremaal. Paljud näitusel esitatud tööd on otseselt mõjutatud Kuressaarest.
?2. ? 16. VI on Ungaris Szombathely Kunstimajas vaadata Kristi Paabi, Kaire Ranniku, Ketli Tiitsari, Maria Valdma, Dénes Farkasi ja Eemil Karila näitus ?Luba kasvada suureks?. Koostöö Soomest pärit maalikunstniku, Ungari taustaga fotograafi ja eesti ehtekunstnike vahel annab võimaluse võrrelda nii eri maade lapsepõlvemaailmu kui erinevaid viise seda väljendada. Näitusel eksponeeritakse 30 ehet ja nende tegemisel lähtekohaks võetud fotosid, ühendatuna Eemil Karila ja Dénes Farkasi 72 klaasanumast koosneva ruumiinstallatsiooniga.
?20. V esines MoKSi meedialabori koordinaator helikunstnik John Grzinich koos Paulo Raposoga Serralves Foundationis Portugalis. Nende ühisteos ?Penumbra? oli osa portugali fotograafi fotonäitust saatvast performance?i- ja muusikaprogrammist. Ühisteos põhines suures osas tänavu kevadtalvel Moostes tehtud välisalvestustel. Serralves Foundation Portos on Portugali üks tähtsamaid kaasaegse kunsti keskusi, arhitekt Alvaro Seiza harmoonilis-minimalistliku planeeringuga Serralvese hoone näitusi saadab alati kontsertide, seminaride, tantsuetenduste, sümpoosionide jms paralleelprogramm.
TEATER
?Teisipäeval 24. V andis Poola suursaadik Wojciech Wróblewski Theatrumi näitlejale, lavastajale ja tegevjuhile Marius Petersonile üle Poola Vabariigi Hõbedase Teeneteristi. Poola president Aleksander Kwaśniewski määras kõrge autasu väljapaistvate teenete eest Poola ja Eesti koostöö arendamisel.
Mitmed poola teatri, kino ja muusikasündmused on viimastel aastatel toimunud just Theatrumi korraldusel ja kaaskorraldusel: K. Kieślowski filminädal, J. Peszeki külalisetendused ja meistriklass, mitmed poola pärimusmuusika kontserdid, Schola Teatru Wegajty külalisetendused, kohtumised poola näitlejate, lavastajate ja teatriteadlastega.
?12. VI kell 20 esietendub Theatrumis uuslavastus ?Pido Pahandusõga?, mis on lavakava Võrumaa lugudest ja lauludega. Osalevad Eva Kalbus, Kristi Pumbo, Tõnis Rätsep, Tarmo Song, Donald Tomberg ning Eva Vilt-Malleus.
?Esmaspäeval, 30. V pandi Vene Draamateatri õuel pidulikult paika teatrihoone uue osa nurgakivi. Pidulikul tseremoonial võttis sõna kultuuriminister Raivo Palmaru ja ehitaja Facio Ehituse AS esindaja. Teatri direktor Marek Demjanov ja kunstiline juht Eduard Toman rääkisid teatri plaanidest tuleval hooajal. Väikese temaatilise etteastega astus üles teatritrupp.
?Eile hakkas Tallinnas nukuteatri suveõuel trallitama Eno Raua ?Jälle need naksitrallid?! Hoo said sisse muheda kolmiku uued ja veelgi põnevamad seiklused, mis on järjeks paar aastat tagasi mängitud suvelavastusele ?Naksitrallid?. Kogupere suvetralli lavastas Reeda Toots, kunstnikud on Rosita Raud, Sirly Oder ja Marion Undusk, helilooja Tõnu Raadik, liikumisjuht Eike Ülevain, laulusõnade autor Ilmar Trull. Kaasa teevad pea kõik nukuteatri näitlejad, lisaks noortestuudio õpilased.
?Fine 5 tantsuteatri kaasaegse tantsu ürituste sari ?24 tundi Hobuveskis?: täna kl 15 workshop J. Rauhaluoto juhendamisel (tasuta), kl 17 lühitööd (Fine 5 Tantsukool, ?Tööprotsess?), kl 9 J. Rauhaluoto soolo ?in-out/up-down, around? ja Külli Roosna ?Minu helid? (pilet 50 kr). Laupäeval 4. VI kl 12 workshop J. Rauhaluoto juhendamisel (tasuta), kl 15 lühitööd (Fine 5 Tantsukool; Jattanssi Stuudio ?Dramaatilised variatsioonid?, tasuta), kl 19 Fine 5 Tantsuteater ?24 tundi? ja J. Rauhaluoto soolo ?in-out/up-down, around? (pilet 50 kr). Pühapäeval 5. VI kl 12 workshop J. Rauhaluoto juhendamisel, kl 15 lühitööd (Fine 5 Tantsukool; ?Tööprotsess?, Jatanssi Stuudio ?Dramaatilised variatsioonid?), kl 19 Fine 5 Tantsuteatri ?24 tundi? ja J. Rauhaluoto soolo ?in-out/up-down, around?(pilet 50 kr). Tasulistele üritustele on piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades, Tallinna Linnateatri kassas, meili teel info@fine5.ee ja tund enne algust kohapeal. Ülejäänudtele sissepääs vaba.
?27. V Ugala kevadpeol kuulutati pidulikult välja Ugala lõppeva hooaja publikulemmikud ehk Kuldõuna laureaadid. Ugala selleaastased Kuldõuna laureaadid on lavastaja Priit Võigemast
(lavastus ?Terrorism?), kunstnik Jaak Vaus (kujundus lavastusele ?Aarete saar?), näitlejanna Kadri Lepp (rollid lavastuses ?Terrorism?) ja näitleja Priit Võigemast (Jim Hawkinsi roll lavastuses ?Aarete saar?). Võitjad selgusid pingelises konkurentsis. Oma lemmiku valimine on Ugala publikule juba ligi kakskümmend aastat
traditsioon. Kuuendat aastat kannab auhind Kuldõuna nime. Seekord andis oma hääle 258 vaatajat (neist 133 hääletussedelitel ja 125 Internetis).
?4. VI esietendub Elvas Leopold Hanseni majamuuseumi aias (Vaikne t 10) Jüri Kaldmaa absurdne jant ?Külalitsemaja?. Tüki on lavastanud Raivo Adlas, kunstnikutöö tegi Anne Aruste. Mängivad Elva Sinilinnu Suveteatri harrastusnäitlejad.
?Rahvusooper Estonia annab 5. V oma 99. hooaja viimase etenduse ?Luikede järv?. Enne seda on kella 12 ? 15 kõik linnaelanikud ja külalised kutsutud lõpetama hooaega ja saatma Estonia maja remonti!
Rahvusooperi publikupool on avatud kõigile. Fuajees müüakse suveniie, ?Othello? pileteid saab osta soodushinnaga, ekraanidel näeb videot Estoniast ja palju muud. Laval toimub balletiproov ja õhtuse lavastuse nn näidisülespanek.
Valges saalis saavad lapsed rasvakriitidega joonistada ?Unistuste ooperimaja?; lastega tegeleb ooperipisik Junior ja nendega mängib laulu-tantsumänge mängujuht; Juniori esitletakse pressile; ühes nurgas saavad lapsed tutvuda kostüümidega ja neid selga proovida; saalis on noorteprojektides osalenute paremate tööde näitus; avatud on baar.
Valge saali esine on fotoateljee ? välja on pandud taust ja rekvisiidid ning fotograaf, kellelt saab tellida fotosid. Samuti on ainult sellel päeval võimalik pildistada ja filmida oma kaameraga Estonia ruume.
Talveaias astub igal pooltunnil rahva ette grimeeritud ja kostüümis solist, kes esitab numbri repertuaaris olevast tükist, jagab soovijaile autogramme. Igal täistunnil tutvustatakse eelseisvat remondi-ehitusprogrammi; avatud on baar.
FILM
?Cannes?i filmiturg oli Eestile edukas. Cannes?i filmifestivaliga paralleelselt tegutsenud filmiturul oli viiendat aastat esindatud ka Eesti Filmi Sihtasutus koos Läti Rahvusliku Filmikeskusega katusorganisatsiooni Baltic Films ühisstendil. Maailma suurimal, Cannes?i filmiturul linastus tänavu kaks sel aastal Eestis valminud mängufilmi: Rene Vilbre lastefilm ?Röövlirahnu Martin? ja Peeter Urbla ?Stiilipidu?. Mõlema mängufilmi vastu tundsid huvi nii müügiagendid kui festivalid, lastefilm ?Röövlirahnu Martin? alustab oma festivalide ringi maikuu lõpul. Cannes?i filmiturul osalenud Eesti Joonisfilmi produtsendi Riina Sildose sõnul äratasid ootamatult suurt huvi animafilmid ?Lepatriinude jõulud? ja ?Frank ja Wendy?. Sõlmiti eelkokkulepped mõlema filmi õiguste müügiks Hollandi, Belgia, Saksamaa ja Taiwani territooriumile. Eeldatavalt linastub koguperefilm ?Lepatriinude jõulud? Madalmaade ja Saksamaa kinodes selle aasta talvisel koolivaheajal. Taiwani levitaja soovib koos ?Lepatriinude jõulude? DVDga välja anda ka ?Lepatriinude jõulude? raamatu. 2006. aastal valmiva täispika joonisfilmi ?Leiutajate küla Lotte? õiguste pakkumise on teinud juba üle 10 Euroopa ja Aasia levitaja, Cannes?is sõlmiti eelkokkulepe Saksamaa müügiagendiga Sola Films. Lisaks müügitööle kohtusid filmiturul osalenud Eesti produtsendid koostööpartnerite, rahastajate ja koolitusorganisatsioonidega. Eesti filmiprodutsentide kõrval osalesid filmiturul ka filmilevitajad BDG Film, Estinfilm ja Tallinnfilm.
Tallinnfilm sõlmis Cannes?is levilepingu Taani filmi ?Kick?n?Rush? Baltimaade õiguste peale ning peab mitmete levifirmadega läbirääkimisi viie võistlusprogrammi filmi kinolevi õiguste üle Eestis, nende hulgas võidufilmi ?L?Enfant? (?Laps?) ja festivali avafilmi ?Lemming? osas. Tallinnfilmi hallatavasse Sõpruse kinno on oodata filme ka Cannes?i festivali kõrvalprogrammidest ?Un certain regard? ja ?Quinzaine des realisateurs?.
?Kinos Sõprus algab Werner Herzogi ja Klaus Kinski koostööfilmide nädal. Maailma kino ühe karismaatilisema filmipaari Werner Herzogi ja Klaus Kinski filmiprogramm toob vaatajateni viis filmikunsti kullafondi kuuluvat mängufilmi ja dokumentaalfilmi Kinski ja Herzogi pikaajalisest partnerlusest. Ekraanile jõuab kinoklassika maailmanimi ?Aguirre, jumala viha? (1972), millega sai alguse pikaajaline koostöö sakslase Herzogi ja poola päritoluga näitleja Klaus Kinski vahel ning mis tõi Herzogile rahvusvahelise kuulsuse. Ka Herzogi lemmikteose alusel valminud õudusfilmi ?Nosferatu ? öö fantoom? (1978) ja aasta hiljem linastunud draama ?Woyzeck? peategelase rollis on Klaus Kinski. Saksa suurejoonelisemate filmide hulka kuulub veel Herzogi suurteos ?Fitzcarraldo? (1982) ning re?issööri viimane koostööfilm Klaus Kinskiga ?Cobra Verde? (1987). Pärast Kinski surma 1991. aastal valmis Herzogi dokumentaalfilm ?Minu parim vaenlane? (1999), mis räägib avameelselt re?issööri ja näitleja armastuse-vihkamise suhtest. Herzogi ja Kinski filmiprogrammi esitlevad PÖFFi suvekino ning Tallinna Saksa Kultuuriinstituut/Goethe Instituut. Koos filminädalaga on 2. ? 29. juunini rahvusraamatukogus avatud fotonäitus ?Film peab olema füüsiline.Werner Herzog?.
MUUSIKA
TOBIASE PÄEVAD HIIUMAAL
?Meie suurklassiku sünniaastapäeva märgiks korraldas MTÜ Rudolf Tobiase Selts koos Käina kaunite kunstide kooliga 27. ? 29. maini helilooja sünnipaigas Käinas XIII Rudolf Tobiase päevad. Seekord langes peatähelepanu noorte klaverimängijate konkursile, mida korraldati samuti juba seitsmendat korda. Kolmes eri vanusegrupis oli Käina KKK saali tulnud klaveriõpilasi kokku 17 muusikakoolist 34 mängijaga üle Eesti, aga ka sõprussaartelt Ahvenamaalt Soomest ja Rügenilt Saksamaalt. Esmakordselt oli ?ürii eesotsas Eesti Muusikaakadeemia professor Lilian Semper. Korraldajad olid tellinud konkursiks uue kohustusliku pala Alo Põldmäelt (ka tema 60. sünnipäeva puhul), mis sai pealkirjaks ?Tahkuna tuletorn?. Samas kõlas Arvo Pärdi juubeliaasta puhul tema palu ? ja muidugi Rudolf Tobiase loomingut, märgiti ka Beethoveni, Schumanni ja T?aikovski tähtpäeva. Auhinnaliste kohtade, diplomite ja tänukirjadega väärisid ?ürii esiletõstmise Paldiski, Tabasalu, Keila, Orissaare, Rügeni, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi, Lasnamäe, Loksa, Ahvenamaa, Käina ja Koeru muusikakoolide esinejad. Ürituse peatoetajad olid Eesti Kultuurkapital, Hiiu maavalitsus ja Läänemere saarte ühendus B7.
Korraldajad Eha Leiger KKK direktorina ja Tobiase seltsi eesotsas ning Käina ja Kärdla klaveripedagoog Ene Eimre päevade kunstilise juhina polnud kitsid auhindade ja meenetega nii õpilastele, nende õpetajatele kui ka kutsutud külalistele. Kirjastuselt Muusika oli tellitud ja festivaliks ilmunud kogumik kõigi konkursside meie seitsme nimekama helilooja kokku 7 uudispalaga. Tobiase päevad lõppesid helilooja sünnimaja õuel. Järgmine konkurss on aastal 2007.
ARVO VOLMER EESTI MUUSIKAGA AUSTRAALIAS
?Adelaide?i Sümfooniaorkestri (ASO) peadirigendina esimest täishooaega Austraalias tegutsev Arvo Volmer on juunis seal terve rea kontsertidega. Kaks sümfoonilist programmi Adelaide?i Town Hallis on korraldatud Malaysia Airlinesi toetusel sarjas ?Master Series?. Eile alustatud esimeses kavas ?The Modern Spirit? (2., 3. ja 4. VI) kõlab esiettekandes kohaliku helilooja Jamie Messengeri ?Music for an Absent Film? koorile ja orkestrile, seejärel Mozarti ?Postisarve serenaad? KV 320 ning kaks Arvo Pärdi teost ?Cantus in Memory of Benjamin Britten? ja ?Te Deum?, koorina kaastegevad Adelaide Chamber Singers ja Adelaide Voices. Teises kavas ?The Lyrical Violin? (16., 17. ja 18. VI) on Heino Elleri ?Koit?, Eduard Tubina sümfoonia nr 4 ning Brahmsi viiulikontsert, solistiks Boris Brovtsyn. 7., 8. ja 9. juunil teeb Volmer orkestriga Grainger Studios kaasa ASO omaaegse peadirigendi David Porcelijni algatatud seerias ?Big Rehearsal?, kus noored instrumentalistid saavad osaleda suure orkestri kava ettevalmistustes. 10. juunil on Arvo Volmer kutsutud veel pidulikule õhtusöögile ?The Meeting of the Chiefs? Magill Estate?is, mis kujutab endast ASO peadirigendi ja firma Penfold peaveinimeistri kohtumist arvuka publiku juuresolekul.
?24. ? 26. V toimus Lätis Siguldas XV rahvus
vaheline noorte muusikute konkurss ?Sigulda 2005?. Tegemist on 10 ? 16aastastele muusikakoolide õpilastele mõeldud konkursiga, kus pianistid, viiuldajad, t?ellistid, puhkpillimängijad ning akordionistid ja kandlemängijad võistlevad kõik ühes kategoorias ja ühises vanusegrupis. Konkurss kestis Sigulda kunstide koolis kaks päeva, osalejaid oli Lätist, Leedust ja Eestist ligi 90.
Meilt osalesid võistlusel viiuldajad Põlvast ning pianist TMKKst. Eesti esindajatest pälvis diplomi Põlva muusikakooli õpilane Kaido Kopli (õpetaja Tiina-Mai Arund), TMKK õpilane Johan Randvere (õpetaja Marja Jürisson) saavutas II koha.
KIRJANDUS
?Juunikuu neljal neljapäeval räägivad Viru keskuse Rahva Raamatus ürituste seerias ?Kuidas tõlkida tõlkimatut? tõlkimise ja tekstiloomingu suhtest Rein Raud, Hasso Krull, Marek Tamm ja Ülar Ploom.
Alustatakse kell 20.30, siis, kui Viru keskus oma uksed õhtuks kinni paneb, ja jätkatakse seni, kuni osalejail on jaksu kõneleda.
2. VI kõneles Hasso Krull ?Tõlkeluulest ja luuletõlkest?, 9. VI räägib Marek Tamm prantsuse moodsast mõttest, 16. VI Rein Raud jaapani kirjandusest, 30. VI Ülar Ploom Umberto Ecost. Tekste loevad Theatrumi näitlejad, kella üheksani on avatud kohvik.
VARIA
?26. V võõrustas Läti suursaadik Edgars Skuja Tallinnas Tõnismäel Liivimaa aja- ja kultuuriloo huvilist üldsust, ajendiks J. Chr. Brotze Eesti-teemaliste joonistuste köide. Riias tegutsenud baltisaksa kultuuriloolase Johann Christoph Brotze (1742 ? 1823) joonistusi on näinud Eestis küllap igaüks, kui mitte muud, siis Kristjan Jaagu pilti koolipõlves kindlasti. Tema kogutud ajaloo-, genealoogia-, numismaatika-, arhitektuuri-, kunsti- jm aineseta ning tehnilist joonistamist õppinu üksikasjaliste joonisteta ei saa naljalt hakkama ükski aja- või kultuurilugu käsitlev teos või näitus. Seda rõhutasid korduvalt ühisprojekti tutvustama sõitnud Läti Akadeemilise Raamatukogu asedirektor Jānis Ezers, käsikirjade osakonna juhataja Valdis Mazulis ja Aija Taimiņa rariteetide osakonnast. Lätlased on välja andnud raamatukogus hoiul ?Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc? kümnest köitest kolm kommenteeritult ja ka digitaalsel kujul. Seetõttu saavad varemgi Brotze täpsetest joonistustest lähtunud läti restauraatorid iga detaili suurendada ja oma tööd täiustada. Nüüd on kavas Läti saatkonna, Eesti Keele Instituudi jt toetusel ning Raimo Pullati eestvedamisel anda Eestis välja siinset arhitektuuri, eluolu, inimtüüpe, maastiku- ja linnavaateid jms kujutava materjaliga kaalukas köide. Brotze joonistuste hulgast teevad valiku ja tema saksakeelset teksti kommenteerivad kogumiku peatoimetaja Raimo Pullat, Ivar Leimus, Ants Hein, Ants Viires, Lauri Suurmaa ja Tõnis Liibek. Kommentaarid tõlgitakse omakorda saksa keelde. Pullat ei söanda loota töömahukat kahes keeles koguteost eestlaste lugemislaual näha enne kaht aastat, optimistlikumad rehkendavad aastaga.
KEELE-ELU
?Tallinna Teadlaste Maja diskussioonisarja ?Kodu ja pere mõju eesti keele arengule ja kestmisele? viienda õhtuga lõpetati 25. V selleks hooajaks, jätk tuleb sügisel. Hubases õhkkonnas on TLÜ akadeemilise raamatukogu kohvikus arutatud nii vanemate kui vanavanemate keele mõju lastele ja lastelastele keeleteadlase Elli Riikoja eestvedamisel kui kuulatud haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõuniku Jüri Valge selgitusi keelestrateegia ja selle identiteediprogrammi kohta. Seekord kõnelesid koju tellitud ajakirjanduse osast eneseväljendamise, laste lugemishuvi ja koostöötahte kujundamisel ajakirja Hea Laps peatoimetaja Leelo Tungal ja Sirje Piirsoo ajalehest Saku Sõnumid. Diskussioonisarja korraldamist toetab HTM, arutelu juhib Elsa Pajumaa.